KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.
- a, Tallinn Kohtuasja number 1-12-10365 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi P.T süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.11.2012.a. otsus Apellant kaitsja Prokurör Kelly Kruusimägi P.T Süüdistatav Kaitsja ik. xxx, emakeel eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, töök. xxxxxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 22.09.
- a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi 5005 krooni suuruse rahalise karistusega. advokaat Martin Traat RESOLUTSIOON Apellatsioon jätta rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 12.11.
- a otsus sisuliselt muutmata, tehes selle resolutiivosa karistuse tingimisi täitmise pööramise osas täpsustuse, sõnastades nimetatud osa järgnevalt: „KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui P.T kohtu poolt määratud 18- ( kaheksateist-) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustust hüvitada kannatanule M Kle tekitatud kahju, summas 500.00 eurot.“ Käitumiskontrolli ajal on P.T kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Kivila 11-72, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
(3)5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 12.11.
- a otsusega mõisteti P.T süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, vähendas maakohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 4 kuuni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras maakohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.T 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid ning hüvitab kannatanu M Kle tekitatud 500,00 euro suuruse kahju. Kahju hüvitamise tähtajaks määras kohus 01.03.
- a. Maakohus mõistis P.T süüdi selles, et ta lõi 11.06.2012 a. K 13 – 14 vahel Kärberi 39 asuva kortermaja trepikojas kannatanut M. K vähemalt 4 korda rusikaga näo piirkonda, kuna arvas, et viimane torkas läbi tema auto rehvid. P.T põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude ja lõualuu murru. Karistuse kohta märkis maakohus otsuses, et arvestab P.T kahetsust ja soovi toimetada kannatanut traumapunkti. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks võttis kohus arvesse seda, et 6 aastat tagasi on P.T karistatud kriminaalkorras samalaadse teo eest. Kohus leidis, et M. K peksmine näitab, et P.T ei ole mõistetud karistusest mingeid järeldusi teinud. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et P.T tuleb karistada vangistusega.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P.T kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist karistuse osas ja P.T karistamist rahalise karistusega. Kaitsja märgib, et KarS § 121 näeb lisaks vangistusele ette ka rahalise karistuse ning konkreetse kuriteo asjaolusid arvestades ei ole vangistuse kui raskema karistusliigi valimine kuidagi põhjendatud. Taotlust karistada P.T rahalise karistusega põhjendatakse sellega, et P.T on ennast KarS § 121 järgi täielikult süüdi tunnistanud. Karistust kergendava asjaoluna on kohus arvestanud P.T kahetsust ja soovi toimetada kannatanu traumapunkti. Kriminaalmenetluse jooksul on süüdistatav korduvalt soovinud kannatanuga ära leppida ja kahju hüvitada, kuid kannatanu ei soovi süüdistatavaga üldse suhelda. Arusaamatus kannatanuga tekkis eelkõige põhjusel, et P.T oli ekslik info, nagu oleks kannatanu läbi torganud tema auto rehvid. P.T on tekitatud kahju täielikult ja vabatahtlikult hüvitanud enne kohtu poolt kindlaksmääratud aega (01.03.2013). Ta kahetseb juhtunut ning teeb kõik endast oleneva selleks, et kannatanuga edaspidi hästi läbi saada ning et kannatanu talle andestaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks Esmalt tuleb märkida seda, et karistuse mõistmisel on kohtunikul mõningane otsustamisruum Karistuse tühistamiseks on alust eelkõige juhul, kui kohus on jätnud mõne seaduses sätestatud nõuetest tähelepanuta (nt ei ole arvestanud mõnda KarS § 57 lg-s 1 sätestatud kergendavat asjaolu) või kui kohus on kohtuotsuse põhiosas viidanud küll kõigile karistuse mõistmise seisukohal asjakohastele asjaoludele, kuid on neile tuginedes mõistnud siiski ilmselgelt teole ja süüdimõistetu isikule mittevastava karistuse. 2
(3)3.1 Harju Maakohtu otsuse kohaselt olid põhjuseks, miks kohus valis karistuse liigiks vangistuse nii P.T süü suurus (kohus viitab sellele, et P.T põhjustas M. K l ninaluude ja lõualuu murru), kui see, et P.T on varem samalaadse kuriteo eest rahalise karistusega karistatud. Apellatsioonis on küll märgitud, et kuriteo asjaoludest tulenevalt ei ole P.Tkaristamine vangistusega põhjendatud, kuid nendele kohtu argumentidele apellatsioonis vastuväiteid esitatud e ole. 3.2 Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka apellatsioonis nimetatud asjaolusid, mis räägivad karistuse mõistmisel süüdistatava kasuks. Nii on maakohus karistust põhistades märkinud, et arvestab P.T kahetsust ja soovi toimetada kannatanu traumapunkti . Apellatsioonis on eraldi nimetatud veel seda, et P.T tunnistas kohtus täielikult oma süüd, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see käsitatav eraldiseisva karistust kergendava asjaoluna – siiralt saabki kahetseda sellist süüd, mida isik ise tunnistab. Ka ei ole iseseisva karistust kergendava asjaolunaKarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses käsitatav see, et P.T on kriminaalmenetluse vältel korduvalt soovinud kannatanuga ära leppida, kuna selle sätte sõnastusest tulenevalt on kergendavaks asjaoluks on üksnes teoks saanud leppimine kannatanuga. Käesoleval juhul apellatsioonist nähtuvalt sellist leppimist ase leidnud ei ole, sest kannatanu ei soovi süüdistatavaga suhelda. Seega ka nimetatud käitumist saab arvestada kui asjaolu, mis kinnitab süüdistatava poolset kahetsust. Seoses apellatsiooni väitega, et P.T on kannatanule kahju hüvitanud, märgib ringkonnakohus, et lühimenetluses lahendab kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt asja kriminaaltoimiku materjali põhjal ega või tugineda uutele tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole sellega, et ta hoolimata P.T positiivselt iseloomustavatest asjaoludest valis karistusliigiks vangistuse, rikkunud KarS § 56 lg 1 nõudeid. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb, arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustusi, pidad P.Tsüüd KarS § 121 kontekstis suureks, mistõttu on tema hilisemast positiivsest käitumisest hoolimata põhjendatud karistusliigina vangistuse valimine. Ühtlasi tuleb tõdeda, et mõistetud karistuse määr ja karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine näitavad, et kohus on arvestanu P.T apellatsioonis kirjeldatud käitumist pärast kuriteo toimepanemist. 4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohaldades KarS § 74, on maakohus otsuse resolutiivosas kasutanud eksitavat sõnastust, märkides, et P.T peab järgima Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. Kontrollnõuded, mida süüdimõistetu kelle suhtes kohaldati KarS § 74, peab järgima, tulenevad KarS §-st 75, need on seaduses üheselt ette nähtud ega ole kriminaalhooldaja otsustada. Kriminaalhooldajal on vaid nimetatud kontrollnõuete raames nimetada tingimused, millele süüdimõistetu peab alluma (nt määrab kriminaalhooldaja, millal peab süüdimõistetu ilmuma registreerimisele). Kuivõrd otsuse resolutiivosast on üheselt aru saada, et maakohus on kohaldanud KarS § 74 lg 1 ja 3 ning 74 lg 1 viitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsuse resolutsiooni on võimalik täpsustada, asendades viite kriminaalhooldaja määratud kohustustele viitega KarS § 75 lg-le 1. Kuna kontrollnõuded on üheselt sätestatud seaduses, ei halvenda taoline täpsustus kuidagi süüdistatava olukorda. Maakohtu pandud lisakohustuse osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse aga täpsustuse. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 3
(3)