4-12-2558/27

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2013, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-12-2558 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Vello Tootsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 29.05.2012 otsuse nr 2590,12,001828 peale Menetlusalune isik VELLO TOOTS, isikukood 34503280239, elukoht xxxx Kaebuse esitaja Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue V™S § 132 p 3, § 135; § 155, § 156 ja § 23, kohus Õiguslik alus O t s u s t a s: Vello Tootsi kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 29.05.2012 otsus nr 2590,12,001828, millega Vello Tootsi karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. V™S § 23 alusel hüvitada Vello Tootsile riigieelarve vahenditest kaitsja Indrek Sirgile õigusteenuse osutamise lepingu alusel tasumisele kuuluv summa, s.o 597 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 11.01.2013 tutvumiseks kättesaadav. I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 29.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,001828 karistati Vello Tootsi liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so summas 240 eurot, selle eest, et tema 10.04.2012 kella 14.30 paiku Laada tn 9 maja taga, Rakvere linnas 1 Lääne-Virumaal, juhtides autot, olles eelnevalt sooritanud tagurdamismanöövri ja peatunud seejuures, ei veendunud enne sõidu alustamise selle ohutuses, mille tulemusel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx (xxxx). Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitatud AS SEB Liisingule ja J O . Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumist. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel, menetlusaluse isiku Vello Tootsi ülekuulamise protokoll, tunnistaja A.L ülekuulamise protokoll, J.O ülekuulamise protokoll, vastulause. Vastulauses esitatu on kohtuvälise menetleja poolt otsuses kajastatud, kuid sellega nõustutud ei ole, kuna vastulauses esitatud väited on oletuslikud ja vastuolus kogutud tõenditega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vello Toots esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja lõpetada menetlus ning alternatiivsena esitas taotluse juhuks, kui kohus vaidlustatud otsust ei tühista, siis vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ning määrata rahatrahvi ositi tasumine. 12.11.2012 kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. 11.12.2012 kohtuistungil esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täienduse. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Avariipolitseinik Aare Soosalu poolt 04.05.2012 koostatud väärteoprotokolli AB 1293427 kohaselt 10.04.2012 kell 14.30 Laada 9 maja taga Vello Toots, juhtides mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, juht olles eelnevalt sooritanud tagurdamismanöövri ja peatunud, seejärel ei veendunud enne sõidu alustamist selle ohutuses, mille tulemusel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg nr xxxx. Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitati AS SEB liisingule ja J O . Vello Toots rikkus LE § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg

1. Vello Toots esitas kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, leides, et teise auto juht J O rikkus liikluseeskirjade nõudeid ning et tema ei ole selles liiklusõnnetuses süüdi. Vastulause kohaselt alustas tema autoga liikumist Rakvere linnas Laada tn 9 maja taga hoovist. Enne liikuma hakkamist veendus ta, et see oleks ohutu ega takistaks teisi hoovis olevaid sõidukeid. Alustades sõitu ning vaadates vasakule nägi, et kaugemalt sõitis hoovi sõiduk ja seejärel vaatas paremale poole, mis oli liikumiseks vaba. Sõitu alustas pöördega Rohuaia tänava suunas. Liikumiskiirus oli väike 3-5 km/h. Tema autole sõitis ette Audi, mis sõitis hoovi liiklusmärgi „sissesõidu keeld” keelumärgi alt. Liiklusmärgi all oli ka lisatahvel, mis lubab sõita ainult N-kaubamaja loaga, kuid seda luba kohapeal Audi juhil esitada ei olnud. 2 Vello Toots seletas sama kohtuistungil, kinnitades et tagurdades nägi ta, et keegi sõidab, kuid kuna seal on sissesõidukeeld, siis arvas kaebuse esitaja, et auto läheb parkimisplatsile, mitte ei sõida hoovi. Teine auto aga tuli suure hooga. Leidis, et tema ei sõitnud Audile otsa, vaid Audi juht sõitis talle ette. Vello Toots märkis, et Audi juht J O tunnistas oma süüd, et sõitis keelumärgi alt sisse. J.O nägi, et temal oli liikuvmasin, kuid jätkas ikkagi liikumist. Kinnitas, et täitis oma hoolsuskohustust ning oli veendunud manöövri ohutuses. Tunnistaja A L , kes istus Laada 9 maja taha pargitud autos, tunnistas kohtus, et Vello Tootsi auto oli pargitud tema auto kõrvale. Ta nägi tahavaate peeglist, et N-kaubamaja poolt tuli auto. Oli kindel, et selle auto juht nägi Vello Tootsi poolt juhitud tagurdavat autot, sest naine reageeris ärritunult, ilmselt tekkinud liiklussituatsiooni tõttu, sest ta suu liikus, ta rääkis midagi. Arvas, et see auto saab pidama, kuid korraga oli ta nurga tagant väljas ja oligi kokkupõrge. Signaali ja pidurdamist ei kuulnud, kuid pidurdusjäljed olid maas näha. Seejärel tulid nad autost välja ja hakkasid vaidlema. See on ohtlik koht, sest see on nii lühike maa, vaadet varjab aed ja nurga tagant võib tulla laps või auto. Seal on keelav märk ning sealt ei oleks tohtinud üldse tulla. Maja seina suhtes oli tema kui tunnistaja auto pargitud esiosaga vastu seina ja Vello Tootsi auto samamoodi. Vello Toots oli pargitud temast vasakul. Selline parkimine on tavapärane ja tagurdamise manöövreid tehakse igapäevaselt. Enne manöövri alustamist vaadatakse mõlemale poole. Tagurdamise manöövrit tehes varjab aed kogu nähtavuse ära. Liiklus on seal tihe, autosid liigub palju. Musta auto, s.o Audi kiirus oli tema hinnangul suurem kui 10-15 km/h, see võis olla umbes 30 km/h. Silmaga oli näha, et kiirus oli iga juhul suurem kui mõistlik oleks olnud. Tunnistaja J O , kes oli õnnetuse hetkel Audi roolis, tunnistas kohtus, et tema 10.04.2012 kella 14.30 paiku juhtis sõiduautot Audi A
2. Selgitas, et ta tuli Laada tänavalt ja keeras Posti tänavale, et sõita Rohuaia tänavale. Kinnitas, et on ka varem sealt sõitnud, kuigi see on keelatud. Nägi kaugelt, et postiauto Renault tagurdab. Selgitas, et sõitis vaikse kiirusega ning märkas ka seda, et auto juht manööverdamise ajal vaatas paremale ja sellel ajal liikus tema edasi. Renault juht tagurdas ning hakkas välja pöörama, mingi hetk jäi seisma. Tema sõitis edasi kuni jõudis sinnamaani, et nägi olukorras ohtu ja hakkas signaali andma, kuid Renault juht sõitis ikka tema suunas ja sõitis tema autole küljelt sisse. Ohtu märkas umbes 7-10 meetri pealt. Enne ohu märkamist liikumise kiirus oli umbes 30-35 km/h. Enda ütluste kohaselt sõitis ta keelumärgi alt läbi ilma, et tal oleks olnud selle jaoks vastav luba. Käesolevas ajas temale süüks arvatud väärteo eest on trahv makstud. Ta jälgis tagurdamist ja valle mis olid teepeal. Selles situatsioonis oli aed ees. Veendus, et kedagi ei tule. Kui auto tagurdab, siis ta laseb teise auto läbi ja siis lõpetab oma manöövri. Kinnitas, et sõitis vaikselt. Pidurdustee oli pikk. J O kinnitas, et on teadlik, et esal on üks elumaja, kust autod sõidavad paremalt poolt välja ning kuna seal ei ole “Anna teed” märki, siis kehtib parema käe reegel, st kui auto sõidab aia tagant välja, siis pidi tema teed andma. Kohus uuris tõendina Rakvere politseijaoskonna avariipolitseiniku Aare Soosalu poolt 10.04.2012 kell 14.55-15.55 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli. Vaatlus läbi viidud Posti tn poolt Rohuaia tn suunas. Sõidutee laiusega 7,8 m, mille paremal serval puidust aed kõrgusega 1,7 m. Peale aeda tee laieneb 14,4m laiuseni ning ristub Rohuaia tn 18 maja ette viiva teega. Sündmuskohal sõiduauto xxxx (xxxx) esiosaga Rohuaia 22 maja suunas. Sõiduauto Audi rehvipidurdamise jäljed. Esimese parempoolse rehvi pidurdamisjälg 1,7 m, mille lõpp suunatud vasakule. Parema tagarehvi pidurdamisjälg 2,2 m ja vasakul rehvil 1,0 m. Sõiduautost Audi paremal sõiduauto Renault, esiosaga Laada tn 9 maja suunas. Sõiduauto Audi eelnevalt liikumissuunal LM 331 OÜ N-Kaubamaja loal, mille kehtivusulatus kuni puidust püstaia lõpuni./tl 31/. Kohus uuris tõendina Ida Prefektuuri avariipolitseiniku Aare Soosalu poolt koostatud kiirmenetluse otsust nr 10220912073665, mille kohaselt J O 10.04.2012 kella 14.30 paiku 3 juhtides autot Laada tn 9 maja taga ei täitnud liiklusmärgi 331 „sissesõidu keelt” lisatahvli 891l „välja arvatud OÜ N-Kaubamaja loal” nõudeid./tl 17/. Kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on kohus seisukohal, et Vello Tootsi kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada. LE § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Vello Toots esmalt tagurdas ning selleks, et edasi liikuma hakata, jäi ta ka hetkeks seisma ning alustas siis uuesti liikumist. Küll aga on kohus asja arutamise käigus jõudnud veendumusele, et kohtuvälise menetleja süüdistus, selles, et Vello Toots ei veendunud manöövri ohutuses, ei ole põhjendatud. Vello Toots on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus kinnitanud, et veendus ohutuses. Ta vaatas mõlemale poole enne, kui alustas liikumist. Ühtegi sõidukit lähenemas ei olnud. Vasakult varjas nähtavust aed ning seetõttu tema ei saanudki kaugemale näha ning tal oli õigus eeldada, et vasakult lähenev auto annab teed. Kokkupõrge oleks jäänud toimumata, kui J O ei oleks rikkunud liiklusnõudeid, ehk kui tema oleks kohandanud oma sõidukiiruse siiski selliseks, et ta oleks suutnud peatuda ja oleks arvestanud nähtavust. J O oleks pidanud andma teed paremalt lähenevale sõidukijuhile. J O tunnistas kohtuistungil, et oleks pidanud järgima parema käe reeglit, sest teadis et vaadet piirava aia lõppedes on elumaja juurde viiv tee. J O väitis, et Vello Toots ei vaadanud tema poole. Paremale poole oli vaade halb, sest kõrge aed varjas nähtavust. Asjaolu, et J O nägi tagurdavat postiautot ei tähenda, et Vello Toots pidi nägema aia varjust lähenevat sõidukit. Sõidukite kiiruste erinevus oli ligikaudu 10-kordne. J O ei arvestanud parema käe reeglit. Kui Vello Toots oleks tagurdanud veidi rohkem tee peale ja oleks siis alustanud liikumist, siis ei oleks saanudki tekkida liiklusnõudeid tema suhtes, aga õnnetus oleks tekkinud ikkagi. Kui Vello Tootsist oleks tema manöövri ajal vasakult möödunud teine auto, siis ei oleks J O saanud kokkupõrget ära hoida, kuna tema kiirus ei vastanud nähtavuse ulatuvusele. Ta oleks pidanud valima olukorrale vastava kiiruse, et õnnetust ära hoida. Vello Toots ei pidanud teadma, et sealt tuleb ootamatult ja kiiresti sõiduk. Liikluses kehtiva usalduspõhimõtte kohaselt sai Vello Toots eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liiklusnõudeid, s.o ei antud juhul ei riku sissesõidu keeldu (sissesõit oli liiklusmärgiga 331 keelatud). J O aga teadis, kus ta sõidab ja milline on seal nähtavus. Oma sõiduki kiiruse kohta andis ta vastukäivaid ütlusi, öeldes algul, et ta kiirustas, siis aga, et sõitis aeglaselt. Ei ole võimalik objektiivselt tuvastada J O poolt juhitud sõiduki kiirust enne kokkupõrget, kuid tunnistaja A L hinnangul oli see kiirus antud juhul ebamõislikult suur. J O oli teadlik, et seal on elumaja juurde viiv tee, kust oleks võinud nurga tagant tulla nii auto kui inimene. Seal oleks vajalik sõita miinimumi lähedase kiirusega. Seega J O jaoks oli tegemist etteaimatava olukorraga, milles ta oleks pidanud sellist situatsiooni ette nägema ja olukorrale vastava kiiruse valima. Kohtu hinnangul on oluline, et nähtavus oli äärmisel piiratud ning kahe sõiduki liikumiskiiruse erinevus suur. J O , sõitis enda sõnul kiirusega 35 km/h, s.o 10 m/s, mis tähendab, et 7-8 m kaugusel oleva aia varjust jõudis ta kokkupõrke kohale vähem kui 1 sekundiga. Selle aja jooksul ei ole juhil võimalik kokkupõrke vältimiseks isegi mitte reageerida. Kuna Vello Toots vahetult alles alustas liikumist, siis oli tema kiirus väike ning just seetõttu sai võimalikuks, et kokkupõrge toimus J O sõiduki küljega. Kui Vello Tootsi poolt juhitud sõiduk oleks saavutanud kiiruse ka näiteks 5 km/h, siis oleks ta ikkagi liikunud enam kui 7 korda lühema maa, kui samal ajal J O . Vello Toots veendus enne liikuma hakkamist manöövri ohutuses ning tema poolt liikumise alustamine ei põhjustanudkäesoleval juhul liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli J O poolt LS § 17 lg 5 p 5 nõuete rikkumise, st tee mitteandmine paremalt lähenevale sõidukile. Just see rikkumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Liiklusõnnetust soodustavaks asjaoluks oli ka sissesõidu keelumärgi nõuete eiramine ning nähtavustingimustele sobimatu kiiruse valik J O poolt. Seega tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 29.05.2012 otsuse nr 2590,12,001828, millega Vello Tootsi karistati 4 liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot ja lõpetab väärteomenetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. V™S § 23 alusel hüvitada Vello Tootsile riigieelarve vahenditest kaitsja Indrek Sirgile õigusteenuse osutamise lepingu alusel tasumisele kuuluv summa, s.o 597 eurot. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus
3. veebruaril 2013.a №oremreferent Irina Golubev 5