Obsah (7)

§ 199§ 74§ 266§ 64§ 65§ 68§ 414

1-12-4227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4227 (11230115207, 12230109893) Kohtunik Märt Toming Koht

§ 199

lg 2 p 8,9 ja 266 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Günter Koovit Süüdistatav L.D ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2012 kuni 06.07.2012, 22.07.2012, vahistatud 24.07.2012 Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 24.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 195 lg 2, KrK § 40 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud; 2. Tallinna Linnakohtu 03.05.2005 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; § 414 lg 1 järgi vangistus 8 kuud; 3.

Harju Maakohtu 09.10.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4. Harju Maakohtu 26.05.2008 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 2 alusel liitkaristus 11 kuud ja 28 päeva; 5. Harju Maakohtu 17.02.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud,

§ 74

lg 2 alusel vangistus 5 kuud kuulus koheselt ärakandmisele alates 28.09.2010,

§ 74lg 1 alusel vangistus 11 kuud jäeti tingimisi katseajaga 2 aastat kohaldamata.

1 Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. L.D süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. L.D süüdi tunnistada

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused üksikaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. 5.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada L.D-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.02.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 11 (üheteist) kuulise vangistuse võrra ning mõista L.D-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 05.07.2012 kuni 06.07.2012, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates L.D kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.07.

2. L.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.
3. L.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.D , 1-12-4227, kaitsjatasu“.
4. L.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.D, 1-12-4227, sundraha“.
5. L.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 11E-GE1283 tegemisel tekkinud kulu 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.D, 1-12-4227, ekspertiisi kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel välja mõistetav riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 12E-GE0525 tegemisel tekkinud kulu 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel L.D-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
8. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel välja mõistetav riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 12E-GE0725 tegemisel tekkinud kulu 969 (üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel L.D-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
9. MNesitatud tsiviilhagi 200 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.D-lt MN kasuks 200 (kakssada) eurot. 2
10. KAesitatud tsiviilhagi 80 euro nõudes rahuldada osaliselt, so 40 euro ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.D-lt KA kasuks 40 (nelikümmend) eurot. Ülejäänud osa tsiviilhagist, so tsiviilhagi 40 euro nõudes jätta rahuldamata.
11. KKesitatud tsiviilhagi 15 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.D-lt KK kasuks 15 (viisteist) eurot, mis tuleb tasuda KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.
12. Asitõend: jalgratas Scott, mis on tagastatud omanik PK, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule PK.
13. Asitõendid: 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja esikaanel (kd 1), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
14. Asitõendid: 2 DNA karpi, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20118843), kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
15. Asitõendid: CD-plaat turvakaamera salvestusega (Tallinn XXX) ja CD-plaat Põhja Prefektuuri Lõuna politseiosakonna turvakaamerate videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kd 3), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
16. Asitõendid: punaste käepidemetega tangid ning taskunuga, mis asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed hävitamisele.
17. Asitõend: L.D-lt äravõetud Solaris Club kaart TL nimele, mis on lisatud kriminaalasja juurde, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
18. Asitõend: ESkorteris läbiotsimise (kd 2 tl 157) käigus leitud pandileping, ZEN kõnekaart ning SIM kaardi aluskaart, mis on lisatud kriminaalasja juurde, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
19. Asitõendid: JS korteris läbiotsimise käigus leitud roosat värvi naiste tenniskingad Versace, musta värvi kõrge kontsaga naiste kingad Versace (2 paari), musta värvi naiste tenniskingad Versace, musta värvi meeste T-särk Versace, meeste halli värvi teksapüksid Versace, meeste halli värvi püksid Versace, kolm kotti musta värvi kangast Versace logoga, kaks valget värvi sisetalda kirjaga Versace, läbipaistev polüetüleenpakend kirjaga Versace, 3 valget värvi riidest kotti Versace logoga, mis on tagastatud kannatanule, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule FIOÜle.
20. Asitõend: JS korteris läbiotsimise käigus leitud ID-kaart TS nimele, mis lisatud kriminaalasja juurde ning mille tagastamist Toomas Suik ei soovinud (kd 2 tl 195), kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele, edastades selle eeskirjadejärgseks hävitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale (Endla 13, 15179, Tallinn).
21. Sündmuskoha aadressil Tallinn, XXX vaatluse käigus äravõetud jalatsijälgede fragmendid (akt 2012-2876), katkine plastikkaart PUK koodidega ja lukusüdamik (akt 2012-2877), teleskoopvars (akt 2012-3204) ja metalltoru (akt 2012-3203) (tagastatud ekspertiisist), mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
22. Asitõendid: ES poolt vabatahtlikult välja antud naiste kingad Versace, mis on lisatud kriminaalasja juurde, kuuluvad kui kasutuskõlbmatuks muutunud ja seetõttu väärtusetud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 3 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.D süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 17.02.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel, 14.09.2011 kella 08.00 kuni 19.00 vahelisel ajal Tallinna linnas Ehitajate tee 5 maja ees võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära PK kuuluva jalgratta Scott väärtusega 100 eurot. L.D süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 17.02.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel, 24.10.2011 kella 15.12 paiku Tallinna linnas Estonia pst 7 asuva Kunstiakadeemia sissepääsu kõrvalt võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MN kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 200 eurot. L.D süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 17.02.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel, 24.10.2011 Tallinna linnas Estonia pst 9 Solarise keskuse juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära KA kuuluva, kuid tema poja JKu kasutuses oleva, jalgratta esiratta väärtusega 80 eurot. L.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, tungis 14.05.2012.a. ajavahemikul kella 01.45-st kuni kella 03.30-ni välisukse luku lõhkumise teel Tallinnas aadressil XXX asuva kaupluse Versace keldris olevasse laoruumi ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised FIOÜ`le kuuluvad esemed: meeste musta värvi Versace tikandiga T-särgi, väärtusega 63 eurot; meeste musta värvi Versace logoga T-särgi, väärtusega 168 eurot; 3 meeste musta-ja rohelise kirju T-särki maksumusega 126 eurot tk, koguväärtusega 378 eurot; 3 meeste musta värvi T-särki kahe valge triibu ja 4 nööbiga maksumusega 107 eurot tk, koguväärtusega 321 eurot; 2 meeste musta-valge kirjut T-särki kolme nööbiga maksumusega 115 eurot tk, koguväärtusega 230 eurot; meeste sinist värvi T-särgi tumesinise Versace logoga, väärtusega 89 eurot; 4 paari meeste musta värvi hõbedase kreeka tähega poolsaapaid maksumusega 240 eurot tk, koguväärtusega 960 eurot; 6 paari musta värvi nahast naiste tenniskingi metallist kuldse Versace logoga maksumusega 144 eurot tk, koguväärtusega 864 eurot; naiste musta värvi lakknahast tenniskingad metallist kuldse Versace logoga väärtusega 147 eurot; 3 paari naiste roosat värvi püütooninahast kuldse Versace logoga tenniskingi maksumusega 224 eurot tk, koguväärtusega 732 eurot; 5 paari naiste valget värvi püütooninahast kuldse Versace logoga tenniskingi maksumusega 224 eurot tk, koguväärtusega 1220 eurot; meeste halli värvi viigipüksid väärtusega 158 eurot; meeste musta värvi viigipüksid väärtusega 238 eurot; meeste halli värvi püksid väärtusega 180 eurot; meeste musta värvi viigipüksid sinise peenikese triibuga, väärtusega 97 eurot; meeste musta värvi viigipüksid väärtusega 97 eurot; 2 musta värvi meeste nahkjakki maksumusega 722 eurot tk, koguväärtusega 1444 eurot; halli värvi meeste sulejope meduusi kujutisega väärtusega 1074 eurot; 3 paari musta värvi 8 cm kontsaga naiste kingi kuldse Versace pandlaga maksumusega 210 eurot tk, koguväärtusega 630 eurot; 3 paari naiste püütooninahast musta värvi kingi kuldse Versace logoga maksumusega 242 eurot tk, koguväärtusega 726 eurot; helehalli värvi meeste teksapüksid väärtusega 167 eurot; 4 musta värvi meeste püksirihma kolme metallist aasaga maksumusega 104 eurot tk, koguväärtusega 416 eurot; 2 meeste musta värvi rihma maksumusega 73 eurot tk, koguväärtusega 146 eurot; musta värvi meeste angerjanahast rihm väärtusega 96 eurot; musta värvi meeste rihm väärtusega 100 eurot; 3 musta värvi meeste metallist ketiga rihma maksumusega 112 eurot tk, koguväärtusega 336 eurot; 2 musta värvi meeste nahast rihma, mille pandlal oli hõbedane meduusi pea maksumusega 73 eurot tk, koguväärtusega 146 eurot; 2 musta värvi meeste villast karakullkraega mantlit maksumusega 952 eurot tk, koguväärtusega 1904 eurot; 2 musta värvi meeste ülikonda maksumusega 751 eurot tk koguväärtusega 1502 eurot; tumesinine triibuline meeste ülikond väärtusega 727 eurot; 2 musta värvi rombikujulise mustriga meeste ülikonda maksumusega 644 eurot tk, koguväärtusega 1288 eurot; 2 poolpikka meeste nahkjopet maksumusega 1815 eurot tk, koguväärtusega 3630 eurot; 4 paari musta värvi meeste nahast kingi maksumusega 148 eurot tk koguväärtusega 592 eurot; helehallid meeste linased lühikesed püksid väärtusega 100 eurot; 4 paari musta värvi 4 angerjanahast meeste poolsaapaid maksumusega 276 eurot tk koguväärtusega 1104 eurot; üks musta värvi meeste king maksumusega 221 eurot; valget värvi lakknahast kuldse pandlaga naiste vöö väärtusega 147 eurot; musta värvi lakknahast hõbedase meduusi peaga naiste plätud väärtusega 140 eurot; sülearvuti IBM T400 väärtusega 1342.40 eurot, tekitades oma tegevusega varalist kahju FIOÜ`le kogusummas 23 920.40 eurot. L.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 22.07.2012.a kella 21.08 ajal üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil XXX asuvast kinnisest väravaga piiratud hoovist võtta KK´ile kuuluvat jalgratast 11 Delux Men C Lic maksumusega 300 eurot, lõigates läbi jalgratta trossiluku maksumusega 15 eurot, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti sündmuskohal kannatanu poolt kinni. Seega L.D pani toime sissetungimisega süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so.

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tungis 05.07.2012.a. kella 20.00 paiku ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt tõkkepuuga suletud ja aiaga piiratud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna kinnisele territooriumile Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, hüpates üle tõkkepuu. Valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimisega pani L.D toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 24.10.2011 jalgratta vargust Estonia pst 7: • 24.10.2011 koostatud kannatanu NN ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.2011 umbes kella 13:50 ajal lukustas elukaaslase jalgratta Tallinnas, Estonia pst 7 asuva Eesti Kunstiakadeemia peaukse kõrval trosslukuga läbi esiratta jalgrattahoidja külge. Ise läks Eesti Kunstiakadeemiasse. Tagasi jalgratta juurde tuli 24.10.2011 umbes kella 15:30 ajal. Avastas siis, et tema elukaaslasele kuuluv jalgratas on varastatud, küll aga jäeti alles esiratas. Eesti Kunstiakadeemia peaukse kõrval on valvekaamera, mille vaatevälje jäi tema elukaaslasele kuuluva jalgratta vargus. Varastatud jalgratta kirjeldus: tumesinist värvi naiste raamiga mägijalgratas SCHWINN, hetkeväärtusega ca 200 €. Jalgrattal oli 24 käiku, käiguvahetus juhtraual hoovastiku abil, esiamortisaator, mis on hõbedat värvi, musta värvi plastikust väiksemad sorti porilauad, ees (valget värvi) ja taga (punast värvi) helkur, jalgratas oli jämeda raamiga, tavalised pidurid ning kodarate küljes olid oranži värvi reflektorid, musta värvi metallist joogipudelihoidja ilma joogipudelita, suuremat sorti sadul. Jalgratta vargusega on tekitatud varalist kahju kogusummas 200 €, samas summas esitab tsiviilhagi. (kd 1 tl 3-4) • 24.10.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Tallinn, Estonia pst

1. Vaadates otse Eesti Kunstiakadeemia peauksele, oli paremal pool trepi juures metallist jalgratta hoidja. Vaatluse hetkel oli jalgratta hoidjas kolm erineva suurusega ja raamiga lukustatud jalgratast. Jalgratta hoidjas oli Eesti Kunstiakadeemia peauksepoolne pesa tühi. Selle pesa juures oli jalgratta esiratas, millest oli läbi tumehalli värvi trosslukk. Trosslukk oli lukustatud. Trosslukul visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud. Jalgratta esiratta rehv oli pooltühi. Jalgratta esiratas kinnitus esihargi külge hoovastiku abil. Jalgratta esiratta kinnitushoovastiku pinnalt võeti kaks DNA 5 proovi (pakend number 1). Jalgratta esiratas fotografeeriti (vt fototabelit). Estonia pst 7, TLN, asuva Eesti Kunstiakadeemia peauksest vasakul pool (Teatri väljaku poolt vaadates) seina küljes visuaalsel vaatlusel oli näha statsionaarset valvekaamerat (vt skeemi). (kd 1 tl 9-12) • 02.03.2012 koostatud ekspertiisiaktis nr 11E-GE1283 antud eksperdiarvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et jalgratta esiratta kinnitushoovastiku pinnalt võetud proovist (karp nr 1, kahel tampoonil, proov Al 16264) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L.D-lt ja MN'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (kd 1 tl 17-20) • 04.04.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks turvasalvestus Eesti Kunstiakadeemia ukse juurest Estonia pst 7 Tallinn. Kaadris oli 24.10.11 Kunstiakadeemia sissepääs, selle kõrval jalgrattahoidla. Kell 15.05.25 tuli kaadrisse alt paremalt tumedates riietes tumeda peaga meesterahvas, seisis jalgrattaparkla ette, tegi suitsu ja vaatas jalgrattaid. Kell 15.05.39 läks meesterahvas minema. Kell 15.07.15 tuli meesterahvas samalt poolt, alt paremalt kaadrisse tagasi, vaatas veel jalgrattaid (kl 15.07.17; 15.07.24). Kell 15.07.33 meesterahvas läks minema, lahkus kaardist paremalt äärest. Kell 15.11.04 tuli meesterahvas tagasi, käes üks eraldi ratas, meesterahvas asetas ratta puu najale (kl 15.11.06) ja kükitas ühe rattaparklas oleva jalgratta kõrvale, monteeris kiiresti selle jalgratta esiratta lahti, tõstis natuke jalgrattast (15.11.16). 15.11.23, 15.11.25, 15.11.27 monteeris enne kaasavõetud ratta jalgrattale alla ja läks kell l5.12.06 äravahetatud esirattaga jalgratast käekõrval lükates minema, kaadrist välja. (kd 1 tl 24-41) • 13.04.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et jäi Kunstiakadeemia juures ühte jalgratast vaatama. See oli esiratast pidi lukustatud. Teised jalgrattad olid vist teisiti lukustatud. Kohe tuli talle pähe, et tuleb kuskilt teiselt jalgrattalt rattalt esiratas ära võtta ja siis saab jalgratta, mis Kunstiakadeemia juures seisis, ilma esirattata võtta. Monteeris ja vahetas lihtsalt rattad ära. Läks edasi ja nägi Solarise kõrval umbes taolist jalgratast ning monteeris kiiresti sellelt rattalt esiratta küljest ära ja kiirustas Eesti Kunstiakadeemia ukse ette tagasi, kus toetas esiratta puu najale, monteeris kiiresti jalgratta esiratta küljest lahti ja monteeris uue esiratta külge ning läks sellega minema. Balti Jaama turul müüs jalgratta maha 10 euro eest. Müüs maha juhuslikule inimesele, keda ta ei tunne. (kd 1 tl 73-76) 24.10.2011 jalgratta esiratta vargust Estonia pst 9: • 16.03.2012 koostatud kannatanu JK´u ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.11 läks ta oma jalgrattaga Solarise keskusesse kinno. Parkis jalgratta Solarise keskuse kõrvale Solarise kino uksest vasemale poole bussipeatuse tänavavalgustusposti külge. Kino algas kl 15.00 Kui ta kinost peale filmi lõppu umbes 16.30 paiku välja tuli, siis leidis, et jalgratta küljest oli varastatud esiratas. Rääkis Solarise turvatöötajatega, kes ütlesid, et vargus on turvasalvestuselt näha. Varastatud esiratas oli maastikurattale omaselt veidi jämedam. Ratta küljes oli kodara küljes spidomeetri osa. Jalgratas oli valget värvi maastikuratas Trek, tegemist oli 3 seeria rattaga. Esiratta hind oli 80 eurot (spidomeetri osa on selle hinna sees). Õnnestus saada uus esiratas 40 euroga. Jalgratas oli ema raha eest ostetud. Kahju tekitati summas 80 eurot. (kd 1 tl 50-52) • 20.04.2012 koostatud kannatanu KA ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.11 läks tema poeg JK jalgrattaga Solarise keskusesse kinno ja parkis oma jalgratta Solarise keskuse kõrvale Solarise kino uksest vasemale bussipeatuse poole tänavavalgustusposti külge. Kino algas kl 15.
2. Kui J kinost tuli, siis leidis ta, et jalgratta küljest oli varastatud esiratas. Jalgratas oli valget värvi maastikuratas Trek. Esiratta hind 80 eurot. Jalgratta oli pojale ostnud umbes aasta tagasi. (kd tl 55-57) • 04.04.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli turvasalvestus Tallinnas Estonia pst 9 Solarise keskuse juurest 24.10.
3. Kaamera oli suunatud Solarise küljele, suunaga Estonia poole. Kaadrisse ilmus alt paremast servast tumedas riietuses meesterahvas, kes jäi seljaga kaamera poole, hoidis jalgratta ratast paremas käes, liikus kiire sammuga ja pööras sõidutee suunas, ületas kerge jooksusammuga pooldiagonaalis tänava, suundus troll nr 2 peatuse poole, kadus kaadrist. Teise kaamera salvestusest nähtus, kuidas tumedates riietes meesterahvas Solaris kino ukse juures 6 kummardus laternaposti kõrvale pargitud jalgratta juurde, monteeris jalgratta esiratta ära, kõndis kiire sammuga ratas paremas käes (näoga kaamera suunas) Estonia poole. (kd 1 tl 6064) • 13.04.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokoll, mis on äratoodud eelmise episoodi all. (kd 1 tl 73-76) • L.D karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on teda varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda:
4. 24.05.2001 Harju Maakohtu otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 195 lg 2, Krk § 40 lg 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud;
5. 03.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel ja

§ 414lg 1 järgi vangistus 8 kuud; 3.

09.10.2007 Harju Maakohtu otsusega mõisteti

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi tingimisi vangistus 6 kuud, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4.

26.05.2008 Harju Maakohtu otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud,

§ 65lg 2 alusel liitkaristus vangistus 11 kuud ja 28 päeva; 5.

17.02.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 2 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud,

§ 74

lg 2 alusel vangistusega 5 kuud,

§ 74lg 1 alusel vangistusega 11 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat.

Väärteokorras on L.D korduvalt karistatud NPALS § 15¹ alusel. (kd 1 tl 65-72) 14.09.2011 jalgratta vargus Ehitajate tee 5 maja ees: • 15.09.2011 koostatud kannatanu PK ülekuulamisprotokolli kohaselt 14.09.2011 kell 08:00 lukustas ta musta värvi isolatsioonist trosslukuga oma sinise-halli kirju raamiga mägijalgratta SCOTT Rockwood Tallinn Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikooli ees olevas metallist ratastele mõeldud kinnituspostide külge. 14.09.2011 kell 19:00 läks tagasi Tallinn Ehitajate tee 5 trosslukuga kinnitatud mägijalgratast SCOTT Rockwood võtma, kuid jalgratas oli ära varastatud. Varastatud jalgratas oli sinise/hallika värvusega, 21 käiku, ees- ja taga raami küljes porilauad, esiamortisaatoritega, juhtraud on musta värvusega ja peale valget värvi kirje KONA DB, tagumine velg musta värvusega, tugevdatud ALXRIMS DM-18, sadul ühest servast lahti, esi- ja tagarehvi keskmine pind sile ja äärtes mustriga (tegemist linnarehviga), ratta dokumendid puuduvad. Varastatud jalgratta maksumus oli 100 eurot. Koheselt politseisse ei helistanud. 2012 veebruaris leidis internetiportaalist Okidoki kuulutuse, kus müüdi temalt varastatud jalgratast Scott Rockwood sinist värvi. Teavitas leiust koheselt politseid. 22.02.2012 tulles politseisse tundis ära oma jalgaratta, kuivõrd rattal oli tema poolt vahetatud juhtraud Kona DH ja tagumine velg Alexrims ™ 18 ning tema enda poolt tehtud porilaua kinnitused. 22.12.2012 sai politseist oma ratta kätte. Ratas oli töökorras ja tsiviilhagi esitada ei soovi. (kd 1 tl 85-86, 106-107) • 17.02.2012 koostatud tunnistaja AFülekuulamisprotokolli kohaselt jalgratas Scott Rockwood, sinine, raami nr C40zl762, mille oli rool markeeringuga KONA DH ning mitteoriginaalsed amortisaatorid SE Sporty, panditi 14.09.2011 lepingu nr 2118 alusel ESnimele, tähtaegselt välja ei ostetud, seepärast pandi müüki. (kd 1 tl 97-100) • 17.02.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks jalgratas firma Scott mudel Rockwood, raami nr GY0Z1762, ratta värvus sinine-halliga. Ratta tagumine velg oli matti värvi kirjaga Alexrimis DM

1. Jalgratta juhtraud oli KonaDH/DB musta värvi, juhtraual olid kahes kohas tekstiga kleepsud. Ratta raami alusel osal helehallil põhjal on hõbedaste tähtedega raami nr GY0Z
2. (kd 1 tl 103-105) • 22.02.2012 koostatud kahtlustatava ES ülekuulamisprotokolli kohaselt kusagil septembri keskel helistas talle mobiilile endine mees ning lapse isa L.D ja tegi ettepaneku kohtuda. Kohtumise määras ta Paldiski mnt, Ristiku peatuses. Sõitis kohtumisele lapsega, lapsevankriga. Roman tuli kohtumisele sinist värvi jalgrattal ning palus anda jalgratas enda nimel pandimajja, kuna Romanil polnud dokumenti. Roman ei öelnud, et jalgratas on varastatud, tema ei küsinud, kuid aimas, et jalgratas on varastatud. Pantis jalgratta oma nimel 7 ja sai selle eest umbes 20 eurot. Raha andis Romanile, Roman andis talle sellest rahast lapse jaoks 10 eurot. (kd 1 tl 109-111) • 27.02.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kusagil septembri alguses, seisis peatuses, mille nime ta ei tea, sõitis Männiku poole. Kuni bussipeatuses seisis, märkas hoone juures jalgratast. Sel hetkel tekkis tahtlus panna toime jalgratta vargus. Ta ei mäleta, kas jalgratas oli trossiga kinnitatud, tross läks vist kergesti katki ja sellepärast ta ei mäleta. Võttis jalgratta ja sõitis Paldiski poole. Helistas oma naisele JS palus kohtumist pandimaja juures, et tema dokumentidega ratas pantida. Ei rääkinud J konkreetselt, et jalgratas on varastatud, kuid J arvatavasti aimas seda, kuna ta teadis, et tal ei ole jalgratast, aga nüüd sõitis äkki jalgrattaga kohale ja palus selle pandimajja anda. Pandimajas käis J ise, tema ise seisis lapsega tänaval. Kui palju jalgratta eest raha oli, ei mäleta, kuid osa rahast andsin ta J lapse jaoks. Kahetseb tehtut. (kd 1 tl 119121) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (kd 1 tl 79) 14.05.2012 FIOÜ XXX: • 14.05.2012, 22.05.2012 ja 03.10.2012 koostatud kannatanu esindaja AM ülekuulamisprotokollidest koos lisadega nähtub, et 14.05.2012 kella 01:45-03:30 vahel varastati Tallinnas XXX Versace kaupluses keldri korruselt tuletõrje tagavaraväljapääsu ukse luku lõhkumise teel Fachion Invest OÜ-le kuuluvat kaupa: meeste musta värvi Versace tikandiga T-särk, väärtusega 63 eurot; meeste musta värvi Versace logoga T-särk, väärtusega 168 eurot; 3 meeste musta-ja rohelise kirju T-särki maksumusega 126 eurot tk; 3 meeste musta värvi T-särki kahe valge triibu ja 4 nööbiga maksumusega 107 eurot tk; 2 meeste musta-valge kirjut T-särki kolme nööbiga maksumusega 115 eurot tk; meeste sinist värvi Tsärgi tumesinise Versace logoga, väärtusega 89 eurot; 4 paari meeste musta värvi hõbedase kreeka tähega poolsaapaid maksumusega 240 eurot tk; 6 paari musta värvi nahast naiste tenniskingi metallist kuldse Versace logoga maksumusega 144 eurot tk; naiste musta värvi lakknahast tenniskingad metallist kuldse Versace logoga väärtusega 147 eurot; 3 paari naiste roosat värvi püütooninahast kuldse Versace logoga tenniskingi maksumusega 224 eurot tk; 5 paari naiste valget värvi püütooninahast kuldse Versace logoga tenniskingi maksumusega 224 eurot tk; meeste halli värvi viigipüksid väärtusega 158 eurot; meeste musta värvi viigipüksid väärtusega 238 eurot; meeste halli värvi püksid väärtusega 180 eurot; meeste musta värvi viigipüksid sinise peenikese triibuga, väärtusega 97 eurot; meeste musta värvi viigipüksid väärtusega 97 eurot; 2 musta värvi meeste nahkjakki maksumusega 722 eurot tk; halli värvi meeste sulejope meduusi kujutisega väärtusega 1074 eurot; 3 paari musta värvi 8 cm kontsaga naiste kingi kuldse Versace pandlaga maksumusega 210 eurot tk; 3 paari naiste püütooninahast musta värvi kingi kuldse Versace logoga maksumusega 242 eurot tk; helehalli värvi meeste teksapüksid väärtusega 167 eurot; 4 musta värvi meeste püksirihma kolme metallist aasaga maksumusega 104 eurot tk; 2 meeste musta värvi rihma maksumusega 73 eurot tk; musta värvi meeste angerjanahast rihm väärtusega 96 eurot; musta värvi meeste rihm väärtusega 100 eurot; 3 musta värvi metallist ketiga meeste rihma maksumusega 112 eurot tk; 2 musta värvi nahast meeste rihma, mille pandlal oli hõbedane meduusi pea maksumusega 73 eurot tk; 2 musta värvi villast karakullkraega meeste mantlit maksumusega 952 eurot tk; 2 musta värvi meeste ülikonda maksumusega 751 eurot tk; tumesinine triibuline meeste ülikond väärtusega 727 eurot; 2 musta värvi rombikujulise mustriga meeste ülikonda maksumusega 644 eurot tk; 2 poolpikka meeste nahkjopet maksumusega 1815 eurot tk; meeste 4 paari musta värvi nahast kingi maksumusega 148 eurot tk; meeste helehallid linased lühikesed püksid väärtusega 100 eurot; 4 paari musta värvi angerjanahast meeste poolsaapaid maksumusega 276 eurot tk; üks musta värvi meeste king maksumusega 221 eurot; valget värvi lakknahast kuldse pandlaga naiste vöö väärtusega 147 eurot; musta värvi lakknahast hõbedase meduusi peaga naiste plätud väärtusega 140 eurot; sülearvuti IBM T400 väärtusega 1342.40 eurot, kokku varastati esemeid 23 920,40 euro väärtuses. Kannatanu on lisanud varastatud esemete nimekirjale Lukuabi Grupp OÜ arve summas 105 eurot. Seega kokku tekitati kannatanule vargusega kahju summas 24 025,40 eurot. FIOÜ kauplus oli valve all, kuid signalisatsioon ei 8 läinud häiresse. Varguse kohta on olemas videosalvestus. Kannatanu esindajale näidati ülekuulamisel esemeid, millised kannatanu esindaja ära tundis kui 14.05.2012 FIOÜ-lt varastatud esemed, kuid millede tagastamist kannatanu esindaja kuni kindlustushüvitise kättesaamiseni ei soovinud. (kd 2 tl 49-51; 107-123; 257-259) • 14.05.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et Tallinnas aadressil XXX viiekorruselise maja Pärnu mnt poolsel küljel oli trepikoja uks puidust, seest võtmeta avatav. Uksel ega lukustusel mehhaanilisi vigastusi ei nähtunud (Fotod 1-3). Sisenedes trepikotta asus postkastidega eesruum ning lukustamata vaheuks treppide juurde (Foto nr 4). Trepikojast vaheuksest paremal asus trepp maja 0 korrusele, kus oli kolm metallist ust. Parempoolseim metallist uks oli kleebisega ALFASTAR (Fotod nr 5 ja 6), uksel oli ÄSSA tihvtmuuksüdamikuga lukk, mille külgedel pindmised vigastused (Fotod nr 7 ja 9). Luku kõrgusel parempoolsel lengil oli pindmine värvikahjustus (Foto nr 8). Vigastustega lukusüdamik oli katterõngas lahtiselt. Südamik markeeriti numbriga 5 ning selle pealispinnalt võeti steriilsete DNA vatitikkudega proov- pakend nr 5 (Fotod nr 10 ja 11). Sisenedes uksest oli läbikäidav ruum, kus paremal kraanikauss ja wc-pott. Ruumi põrandal oli hulgaliselt valget värvi karp-pakendeid kirjega VERSACE. Osades karpides oli sees üks või kaks jalatsit (Fotod nr 12, 16-18). Sisenetud uksest paremal oli plaaditud põrandal kaks sigaretikoni KENT (Fotod nr 13-15, 21), milledele omistati vastavalt valge filtriga nr 3 ja pruuni filtriga nr 4 (pakendid nr 3 ja 4). Ukse kohal asetses signalisatsiooni magnetandur, millel puudus korpuse kate (Fotod nr 19, 20, 22). Tualettruumi põrandat vaadeldi taskulambi külgvalguses, mille tulemusel eristusid karpide eemaldamisel ruumi vasakpoolsemas osas ringikujulise elemendiga jalatsi tallamustri fragmendid, mis markeeriti numbritega 6 ja 7 (Fotod nr 23-25). Numbriga 7 markeeritud osalisest jalatsijäljest valmistati mustapõhjalise želatiinkile abi tõmmis. Numbriga 6 markeeritud jälgede kogumis osad kattuvad, mistõttu kasutati jälgede talletamiseks DLK seadet ehk tolmulifti. Spetsiaalne 40cm laiune kile asetati jälgede piirkonda ning peale töötlemist rulliti. Želatiinkile ja fikseeritud DLK kile rullile lisati selgitavad kirjed, omistati numbrid vastavalt markeeringule. Pakend nr 7 paberümbrik. Pakend nr 6 DLK kile rullis transpordi ajal papist karbis. Tualettruumis olev teine uks oli vaatluse hetkel avatud asendis, vigastusteta. Uks avanes valgustatud -20m2 laoruumi, kus seinte ääres ning keskosas on tasapindadel ja stangedel erinevad rõivaesemed. Stangedel riidepuud kilega kaetud riietega, karp-pakendid jalatsitega (Fotod nr 26-30). Avatud laoruumis oli ukse ees vaipkattega põrandal kaks L kujulist eset. Markeeringuga nr 1 tähistati murdunud otsaga teleskoopvars ning numbriga 2 painutatud otsaga metallist toru (Fotod nr 31-33). Teleskoopvarrel markeeriti lisanumbritega 1-3 kohad: murdmiskohal lühem haar - 1; murdmiskoha algus pikemal haaral - 2; varre ots -
3. Metallist torul markeeriti lisanumbriga 1 varre ots (Fotod nr 34 ja 35). Kirjeldatud markeeringuga aladelt võeti steriilsete DNA vatitikkudega proovid - pakendid nr 1 ja
4. Laoruumis oli uksest avatud lükanduksega kabinet ning trepp I korrusele (Foto nr 36, 37 ja 38). Töölaua taga oli sahtliplokis osaliselt sahtlid avatud, sees erinevad dokumendid ja kirjatarbed, laua all juhtmed vooluvõrgus (Foto nr 39). Laoruumist ja kabinetist edasi oli trepp esimesele korrusele, kus oli kaupluse VERSACE müügi salongi saal (Foto nr 40). XXX maja Roosikrantsi tänava poolsel osal oli sissepääsu uksed majja ning väravad maja hoovi. XXX maja osal on vaatluse ajal suletud asendis värav (Foto nr 42 ja 43), mis lukustatud vertikaalse riiviga. Sisenedes kangialusesse pääses tänavakividega sillutatud hoovi ning sissepääsu ukseni XXX trepikotta (Foto nr 44). Hoovi keskel oli maapinnal muljutud plastikkaart, mis markeeriti numbriga 8 ja numbriga 9 muljumisjäljed trepikoja lukustatud ukse serval (Fotod nr 45-49). Laoruumis on liikumisandur tualettruumi uksest vaadates vasakul lae all suunaga vastasseina (Foto nr 27) ja valvekaamera tualettruumi uksest vaadates otse tagumises ristnurgas lae all torude taga, suunaga laoruumi poole (Foto nr 29). (kd 2 tl 52-79) • 26.09.2012 koostatud DNA ekspertiisi akti nr. 12E-GE0725 eksperdiarvamuse kohaselt - Teleskoopvarrelt (pakend nr 1) võetud neljandast proovist (proov Al23627) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saanud kindlalt välistada L.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 9 - Teleskoopvarrelt (pakend nr 1) võetud teisest proovist (proov Al23625) saadi DNA analüüsil täisprotiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. L.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi. - Teleskoopvarrelt (pakend nr 1) võetud kolmandast proovist (proov Al23626) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. L.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. - Metalltorult (pakend nr 2) võetud esimesest proovist (proov A123628) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. L.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi. - Teleskoopvarrelt (pakend nr 1) võetud esimesest proovist (proov Al23624) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud DNA segaprofiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei olnud see DNA profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. - Metalltorult (pakend nr 2) võetud teisest proovist (proov Al23629) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. L.D 'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi. - Metalltorult (pakend nr 2) võetud kolmandast proovist (proov Al 23630) õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (kd 2 tl 95-99) • 31.05.2012 koostatud tunnistaja HP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 14.05.2012 kella 09:55 paiku jõudis tema oma töökohta aadressile XXX/XXX, Tallinn, avas tänavapoolse FIOÜ kaupluse ukse ning võttis maha signalisatsiooni. Trepist alla minnes avastas, et meeste riiete stange oli peaaegu tühi ja kaldus. Seejärel märkas lao põrandal kahte kangi ning tualettruumis tühjade karpide hunnikut. Maja koridori uks oli kinni, kuid lukustamata, võti oli endiselt seespool ees. Peale seda sai tunnistaja aru, et oli toimunud vargus ning teavitas juhatuse esimeest ja politseid juhtunust. (kd 2 tl 134-136) • 23.08.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et läks kesklinna kavatsusega toime panna vargus, kuna ta ei olnud raha isegi söögi ostmiseks. Kino Kosmose lähedal läks ühe maja trepikotta, sealt tuli just üks mees välja ja ta pääses lahtisest uksest sisse. Trepikojas läks alla keldrisse, ta ei teadnud sel hetkel, et seal on mingi kauplus. Keldri uksel oleva luku lõhkus oma tööriistadega - näpitsate ja kruvikeerajaga, need olid tal seljakotiga kaasas. Pärast luku lõhkumist tegi ukse lahti, nägi selle taga mingit majandusruumi, seal oli kraanikauss. Sellest ruumist läbi minnes jõudis laoruumi, märkas seal signalisatsiooni ja kaameraid. Oli näha, et see on kauplus, mis kaupleb riiete ja jalatsitega. Signalisatsiooni nähes hakkas kiiresti lahkuma, kauplusest väljudes seisis veidi aega tänaval, kuid ükski turvafirma kohale ei tulnud, millest sai aru, et signalisatsioon ei tööta. Tema ise signalisatsiooni ei rikkunud. Seejärel sõitis koju Randla tänavale, et ümber riietuda ja võtta kaasa kotid, kuna otsustas selle poe tühjaks varastada. Pani jalga teksad, selga särgi, jalga pani kingad, mis olid tal ka ülekuulamisel jalas, pähe pani kaabu. Kaupluse juurde läks jalgsi, kuna ühistransport enam ei käinud. Kaupluse juures oli umbes kell üks öösel. Võttis kaasa mõned kepid, millega riidepuudel olevate riietega toendid enda juurde tirida, et mitte väga kaamerate vaatevälja sattuda. Läks uuesti trepikotta, seekord avas luku lükates plastikkaardiga lukukeele eest. Trepikojas läks keldrisse. Alguses läks kükakil kabinetti, kus oli laual sülearvuti, ühendas selle lahti ja pani ukse juurde. Seejärel läks laoruumi juurde, tiris kepiga enda juurde riidepuud asjadega. Pani asjad kahte suurde musta kilekotti, sinna pani ka arvuti, viisi need kotid välja. Peitis kotid vastasmaja keldrisse, kattis need seal vedelenud presenditükiga, peale pani veel tühjad kastid. Seejärel läks tagasi kauplusse, ladus koti jalatseid täis: jalatsid võttis karpidest välja ja ladus kotti. Mäletab, et seal olid meeste poolsaapad, mustad poolsaapad, naiste kingad, spordijalatsid ja plätud. Tuli kotiga poest välja, tahtis jälle varastatud asjad vastasmajja ära peita, kuid selle juures seisis juba takso ja ta ei läinud sinna. Läks kotiga Kosmose kino poole, seal oli prügikonteiner ja 10 selle juures oli asfaldis auk. Pani asjad kotist musta kilekotti ja peitis need sellesse auku. Siis läks jälle tagasi kauplusse, vööde aluselt võttis sületäie vöid, hunniku pakendis T-särke, kuid põhiliselt võttis jalatseid. Varastatud asjad viis jälle kino Kosmose juurde ja peitis samasse kohta. Nii käis ta umbes neli korda. Siis kutsus takso, et viia varastatud asjad koju Koplisse. Kaupluse vastasmaja keldrist ta asju ära ei võtnud, kuna seal seisis ikka veel takso. Juba taksos sõites helistas JS, ütles talle, et tal on asju, tegi talle ettepaneku neid vaadata. J ütles, et ta sõidaks sinna. Sõitis taksoga Paldiski maanteele, takso peatus S majast teisel pool teed, seejärel läks kottidega tema juurde koju. J ei küsinud, kust need asjad pärit on, süüdistatav teda samuti ei teavitanud. Varem ei olnud ta talle midagi müünud, kuid teadis tuttavate kaudu, et J ostab varastatud asju. Kui J oli asju vaadanud, ütles ta, et võtab kõik ja andis talle kokku 500 eurot. Sellest rahast maksis taksojuhile. Varastatud asjadest viis ühe paari valgeid tenniskingi oma naisele. Need kingad ei olnud päris valged, pigem kollakat värvi ning märkasid L alles hiljem, et üks king on teist värvi kui teine - ilmselt oli vitriinil seistes pleekinud. L kandis neid umbes ühe nädala, siis läksid nad katki ja ta viskas need minema. Naisele ütles, et ostis talle need kingad. Pärast seda, kui ta oli asjad S müünud, käisid juba trollid ja ta sõitis koju Koplisse. (kd 2 tl 159-167; 250-254) • 23.08.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et L.D juhatas uurimisgrupi aadressil XXX, Tallinn, asuva Versace poe juurde. Süüdistatav näitas ette trepikoja sissepääsu, mille kaudu oli ta tunginud keldriruumi ning ukse, mille luku ta lõhkus kauplusesse sissepääsemise eesmärgil. Ruumi sisenedes näitas L.D ette kabineti, kus ta võttis sülearvuti ning kuidas ta tõmbas enda juurde riidepuudel olevate riiete aluse ja teised varastatud asjad. Selgitas, et kaupluses viskas ta maha tänavalt korjatud konid. Peale selle näitas süüdistatav ette kohad, kuhu ta oli peitnud varastatud asjad sh esemed, mis kaduma läksid. (kd 2 tl 168-176) • 28.08.2012 koostatud läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et Tallinnas aadressil XXXteostatud läbiotsimise käigus J S andis oma elukohast vabatahtlikult välja järgmised temale 2012 mais-juunis müümiseks toodud Versace esemed: nööridega naistekingad, roosat värvi, suurus 41, kingadel kuldset värvi plaadike kirjaga „Gianni Versace"; musta värvi kõrge kontsaga naistekingad, suurus 35 ½; musta värvi naistekingad „Gianni Versace" embleemiga, kõrgete kontsadega, suurus 36; musta värvi nööridega naistekingad, kingadel kuldset värvi plaadike kirjaga „Gianni Versace", suurus 35; musta värvi meeste spordisärk musta värvi tikandiga „Versace", suurus 48; kaks kotti musta värvi siidjast kangast, embleemi ja kirjaga „ Versace". Samuti võeti JSpoja toast ära põrandal lebav Säästumarketi pakend, milles olid: meeste teksased „Versace", halli värvi, suurus 41; meeste puuvillased püksid „Versace", halli värvi, suurus
5. J.S poja toast leiti suurte mõõtmetega läbipaistev polüetüleenpakend kirjaga „Versace". Esikust jalatsite riiuli pealt võeti ära kaks valget värvi sisetalda kirjaga „Versace". (kd 2 tl 179-193) • 28.08.2012 koostatud kahtlustatava J S ´i ütlused, mille kohaselt ostis ta käesoleva aasta mai kuus öösel Versace esemeid temale tundmatult noormehelt, kes teda oli nimepidi akna alla hüüdma tulnud ning esemeid oli palju vähem kui kahtlustuses märgitud. (kd 2 tl 202-208) • 30.08.2012 koostatud tunnistaja ES ülekuulamisprotokolli kohaselt Roman andis temale 2012 mais sportlikud paeltega kingad, millel oli kirjas Gianni Versace. ES kandis kingi mõni aeg, siis tulid tallad lahti. Kingad on tal alles ning tunnistaja soovis neid anda uurijale. ES ei teadnud, et kingad olid varastatud. (kd 2 tl 213-216) • 30.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga nähtub, et vaadeldavateks objektideks oli: meeste musta värvi T-särk Versace tähisega, suurus 48, küljes silt toote andmetega; musta värvi nahast naiste tenniskingad kollasest metallist kandilise sildiga Gianni Versace, suurus on 35; roosat värvi nahast naiste tenniskingad kollasest metallist kandilise sildiga Gianni Versace, suurus on 41; naiste musta värvi nahast kontsakingad kollasest metallist tehtud pandlaga Gianni Versace, suurus on 35,5, kingad olid pakitud valget värvi riidest tehtud kotti Versace logoga; naiste musta värvi nahast kontsakingad kollasest metallist tehtud pandlaga Gianni Versace, suurus 36, kingad olid pakitud valget värvi riidest tehtud kotti Versace logoga; meeste helehalli värvi teksapüksid, millel oli nööp Versace logoga ning esi- ja tagataskute nurkadel oli hõbeda värvi metallist logod Versace, suurus 41, küljes toote andmetega silt; meeste halli värvi püksid, tasku peal hõbedat värvi metallist pannal pealdisega 11 Versace, suurus 58, pükstel kinnitatud musta värvi silt Versace logoga. Kõik eelpool kirjeldatud tooted olid visuaalselt uued, mitte kasutatud ega soditud. Lisaks oli vaadeldud objektideks: kolm musta värvi riidest tehtud kotti Versace logoga, suurused 25x35 cm; valget värvi riidest tehtud kott Versace logoga, suurus 27x34 cm; läbipaistev plastikkott Versace logoga, suurus on 50x 100 cm; valget värvi jalatsi sissetallad Versace logoga, suurus 45-46; naiste kollakat värvi spordikingad, kinga vasakul küljel kollast metallist tehtud kandiline silt Gianni Versace, kingad kasutatud, mustad, tallad eemaldatud. (kd 2 tl 217-228) • 09.10.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli DVD plaat Tallinnas, Roosikantsi 23 asuva Versage kaupluse turvakaamera salvestusega 13.05.2012-14.05.2012.a. Videosalvestuselt nähtus, et 13.05.2012 kell 06:53:29 toimus otse laoruumi kõrval asuvas vaheruumis liikumine taskulambi valguses. 13.05.2012 kell 06:53:43 ilmus vaheruumi uksele inimnäo sarnane kujutis. Salvestuses 14.05.2012 kell 01:50:30 oli näha laoruumi ukse juures heledat kübara või kaabu taolist peakatet kandvat isikut, kes hoidudes põranda ligidale, tõmbas vaheruumi suunas kingakarpide virnasid kaamerast vaadates paremale. Salvetusel 14.05.2012 kell 01:55:24 oli näha vaheruumis laoruumi ukse ees maas karp, millest vaheruumis olev isik tõmbas välja esemeid, misjärel oli näha karp tühjana. Salvestuses 14.05.2012 kell 02:28:53 oli näha kaabusarnast peakatet kandvat isikut laoruumist tõmbamas vaheruumi suunas kingakarpe. Isiku ees põrandal oli näha L-kujulist konksu. Salvestusel 14.05.2012 kell 02:32:33 oli näha laoruumi tagaukse suunas kingakarpe tõstmas heleda kaabu sarnase peakattega isikut ning taskulambi valguse liikumist. Kell 02.33:43 ja kell 02:35:00 isik sarnaselt roomamisele hoidus põranda ligi, laoruumis sirutas välja parema käe ja tõmbas vaheruumi heleda eseme. 14.05.2012 kell 02:37:28 oli salvestusel näha vaheruumi ukse vahelt laoruumist kingakarpe vaheruumi tõstmas heledas kaabusarnases peakattes ja heledaid jalatseid kandvat isikut. Salvestusel 14.05.2012 kell 03:00:07 kõhuli olles, tõmbas isik laoruumi keskosast vaheruumi suunas jalatsikarpide virna. 14.05.2012 kell 03:03:16 oli näha kaabusarnase peakattega isikut laoruumist tõstmas virna jalatsikarpe. 14.05.12 kell 03:04:57 oli näha isikut laoruumis tõmbamas vaheruumi jalatsikarpe. Salvestuses 14.05.12 kell 03:22:52 oli näha isikut tõstmas laoruumist vaheruumi kingakarpe. Failis 14.05.2012 kell 03:26:17 põranda ligi olles laoruumi keskkohta liikunud isik vaatas kaamera suunas. Näha oli isiku peas olevat heledat kaabulaadset mütsi. 14.05.2012 kell 03.26:37 tõmbas isik laoruumis enda poole keskosast kõrget virna kingakarpe. Kingakarbid kukkusid ümber. 14.05.2012 kell 03:28:25 liikus käpuli heledas kaabulaadses mütsis isik poolest kehast laoruumi ja tõmbas enda poole jalatsikarbi. 14.05.2012 kell 09:10:28 olid laoruumis süttinud tuled, kaamerast vasakult sisenes laoruumi naisterahvas. Laoruumi keskosas oli näha ümberkukkunud kingakarpe ja kaamerast otse asuvas vaheruumis korratult laotud karpe. Põrandal oli näha L-kujulist konksu. (kd 2 tl 232249) • L.D kinnipidamisel tehtud foto, millest nähtuvalt on L.D peas sarnane kaabu, mis oli peas ka kauplusest varguse toime pannud isikul. (kd 2 tl 23) • 05.10.2012 koostatud jälitusprotokollist nähtub, et L.D helistas tema poolt kasutatavalt mobiiltelefoni numbrilt 13.05.2012 kell 06:46 HARJU2 (Tallinn, Harju tn 6) masti levialalt JV kasutatavale numbrile. Kell 06:57 helistas JV L.D numbrile ning viimane asus masti HARJU2 (Tallinn, Harju tn 6) levialal. Kell 07:08 helistas JV L.D numbrile ning viimane asus masti KAWE2 (Tallinn Pärnu mnt 16) levialal. 14.05.2012 kell 04:39 helistas L.D tema poolt kasutatavalt mobiiltelefoni numbrilt J.S olles masti LIIVALAIA1 (Tallinn, Liivalaia 10/12) levialal. 14.05.2012 kell 04:50 helistas L.D tema poolt kasutatavalt mobiiltelefoni numbrilt J.S olles masti TOOMPST3 (Tallinn, Toompuiestee 27) levialal. Ajavahemikul 02.05.2012-20.05.2012 helistas L.D J.S kokku 7 korral. (kd 2 tl 270-274) • 05.10.2012 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokolli kohaselt sõidutas ta L.D ´d 2012.a maikuus varahommikul Tallinnas Roosikrantsi tänavalt Õismäele, enne autosse tulekut võttis Roman Roosikrantsi tänaval prügikonteinerist välja kaks karpi, millised asetas tunnistaja autosse. Koju viimise eest andis L.D tunnistajale ühe paari Armani või Versace pükse, millised tunnistaja hiljem müüs maha Balti Jaama turul. (kd 2 tl 275-280) 05.07.2012 Rahumäe tee 6 omavoliline sissetungimine: 12 • Tunnistaja RK ütlused, mille kohaselt 05.07.2012 kella 20:00 ajal oli ta aadressil Tallinn Rahumäe tee 6 maja ees parklas. Samal ajal märkas, kuidas mööda parklat Rahumäe tee 6 maja eest liikus Rahumäe tee 6 asuva auto värava juurde üks umbes 25-30 aastane noormees, triibulise pluusi ja seljakotiga. Seejärel jäi antud meesterahvas istuma Rahumäe tee 6 asuva autovärava juurde (Tammsaare tee poole). Kui tunnistaja uuesti läks Rahumäe tee 6 asuva peaukse juurde ja nägi, kuidas eelpool kirjeldatud meesterahvas tõusis püsti ja hüppas üle suletud tõkkepuu ning liikus Rahumäe tee 6 hoovi. Otsustas isikut kontrollida ja liikus talle järgi. 05.07.2012 kell 20:05 Rahumäe tee 6 hoovis nägi meesterahvast liikumas mööda Rahumäe tee 6 asuvat parklat Rahumäe tee 6 asuva hoovipoolse ukse poole. Isik peeti kinni ja toimetati Rahumäe tee 6 asuvasse Lõuna politseijaoskonda. (kd 3 tl 2-5) • 13.08.2012 koostatud kannatanu esindaja AH ülekuulamisprotokolli kohaselt aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond, milline territoorium on kinnine ja aiaga piiratud. Territooriumile sisenemine ilma valdaja loata on keelatud. Territooriumil on videovalve. Videosalvestusest nähtub, et 05.07.2012 kella 20:00 paiku tungis Lõuna politseijaoskonna territooriumile meesterahvas, kes hüppas üle suletud tõkkepuu ning liikus Rahumäe tee hoovi, kus oli kinnipeetud politseitöötajate poolt. Kinnipeetud isikuks osutus L.D. (kd 3 tl 7-9) • 06.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli CD-plaat Rahumäe tee 6, Tallinn asuvate turvakaamerate salvestusega. Salvestuselt oli näha, kuidas 05.07.2012 kella 20:01:18 ületas Lõuna politseijaoskonna territooriumi tõkkepuu sinna suundunud heledat triiksärki, tumedaid pükse kandev seljakotiga meesterahvas ning liikus Rahumäe tee sisehoovi suunas, kus ta mõni hetk hiljem kinni peeti. Kell 20:07:35 nimetatud isik koos politseivormis meesterahvaga liikus hoonesse sissepääsu suunas. (kd 3 tl 10-24) • 05.07.2012 koostatud L.D kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et L.D peeti kinni 05.07.2012 kell 20:05 aadressil Tallinn, Rahumäe tee
6. (kd 3 tl 2832) • 16.08.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista ennast süüdi ning selgitab, et astus üle suletud tõkkepuu, tahtis leida teda kinni pidanud politseinikke ja saada selgust tema seljakotist puuduvate tööriistade osas. Otsustas, et sissepääs politseijaoskonda asub tõkkepuu pool, sest teda toodi politseiautost justnimelt sinna. (kd 3 tl 37-42) 22.07.2012 jalgratta varguse katse XXX hoovis: • 22.07.2012 koostatud kannatanu KK´i ütlused koos lisatud skeemiga, mille kohaselt läks ta 22.07.2012 kell 10:00 rattaga tööle aadressile XXX, Tallinn ning lukustas jalgratta maja keldriakna võre külge. Kella 21:15 paiku nägi aknast võõrast meest restorani sisehoovi ukse juurde tulemas. Mõni hetk hiljem teatas talle töökaaslane K , et mees varastab tema jalgratast. Seejärel jooksis ta ratta juurde, meesterahvas oli jõudnud ratta võre küljest lahti lõigata, kuid ratas oli paar meetrit eemale maha jäetud. Ratta 11Delux Men C Lic väärtuseks hindab 300 eurot, rattaluku väärtuseks 15 eurot. Meesterahvas oli jõudnud maja nurga taha ning askeldas värava kallal, kuna ei pääsenud hoovist välja. Koos töökaaslasetega ja ühe maja elanikuga pidasid meesterahva kinni. Isikul oli käes nuga. Isik osutas kinnipidamisele vastupanu ning ta sai rüseluse käigus haava pöid Le. №a võtsid meesterahvalt ära ning isik anti üle politseile. (kd 3 tl 2-5) • 22.07.2012 koostatud tunnistaja K L´i ütlused, mille kohaselt tema olles 22.07.2012 tööl C OÜ-s aadressil XXX, Tallinn, nägi köögi aknast kuidas meesterahvas kell 21:15 seisis KKratta juures, käes rattaluku tross. Hetk hiljem kuulis naksatust ja nägi kuidas rattaluku tross lendas akna võresse. Mees haaras ratta lenksust ja hakkas rattaga minema kõndima. Ütles K , et ta ratast varastatakse ja nad koos jooksid trepist alla õue. Pidasid mehe kinni 50 meetrit enne väravat, haarasid mõlemad mehel õlgadest ning märkasid mehe käes lahtikäivat nuga. Seejärel saabus neile appi veel kaks kolleegi ja majaomanik, kes aitasid isikut kinni hoida. Mees üritas noaga vehkida, kuid said selle kätte ning viskasid eemale. Kaarel sai noaga pöidla juurde haava. Peale mehe pikali saamist tuli kohale politsei. (kd 3 tl 10-11) 13 • 30.08.2012 koostatud tunnistaja RR´u ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 22.07.2012 patrullteenistuses koos vanemkonstaabel Aigro Raudseppaga sai kell 21:08 väljakutse aadressile XXX, Tallinn. Kohale jõudes kell 21:12 anti neile üle KK´i jalgratast varastada püüdnud meesterahvas, kelleks osutus L.D. Nuga asus sel ajal Vana-Posti 7 autovärava kõrval murul. Fotografeeriti jalgratas ja läbitlõigatud jalgratta lukku (kd 3 tl 1314) • 22.07.2012 ettekande lisana koostatud fototabelist nähtub, et XXX, Tallinn hoone hoovis seisis seina najal jalgratas, keldrikorruse akna trelli ümber asetses trosslukk. Vana–Posti 7, Tallinn autovärava tagusel maapinnal asetsesid nokamüts, suitsupakk, kruvikeeraja, kilekott jt esemed ning murul lebas taskunuga. (kd 3 tl 16-17) • 23.07.2012 koostatud L.D kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 22.07.2012 kell 21:12 peeti L.D kinni aadressil Vana-Posti 7, Tallinn ning kinnipidamisel võeti temalt ära muuhulgas punast värvi käepidemetega tangid. (kd 3 tl 20-21) • 23.07.2012 ja 23.07.2012 koostatud kahtlustatava L.D ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 22.07.2012.a õhtusel ajal üksi läks vanalinnas hoovi, mille värav oli pärani lahti, ilma eesmärgita. Tahtis hoovist läbi minna, kuid teine uks oli lukus, läks tagasi, et hoovist väljuda, siis nägi jalgratast. Jalgratas oli seina juures ning oli kinnitatud trosslukuga. Siis tal tekkis varguse tahtlus. Tal olid kaasas tangid, nendega lõikas trossluku lahti, trosslukk jäi sinna. Hakkas ära jooksma, kuna hakkas kartma, mõtles ümber, et ei varasta. Sel hetkel, kui hakkas ära jooksma jalgratas kukkus maha, kuna jäi tema särki kinni. Jooksis värava juurde, mille kaudu hoovi sisenes, värav oli lukus. Siis võttis välja kaasas olnud noa, et selle abil avada väravat. Sel hetkel selja tagant keegi vajus talle peale ning ta suruti maha. Viskas noa käest ära hetkel, kuid teda hakati maha suruma. Kuulis, et mees karjus, et viska nuga ära, karjus vene keeles eesti keele aktsendiga. Mitu inimest oli, ta täpselt ei näinud, kuid inimesi oli rohkem kui kaks. Siis saabus politsei. Ta ei ole osutanud vastupanu, kuna oli kohe arusaadav, et neid inimesi oli rohkem, polnud mõtet vastupanu osutada, noaga ei vehkinud, ei tahtnud kedagi haavata. (kd 3 tl 24-25; 28-29) • 04.10.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli Wire Cable Knipex 9531150 punaste käepidematega tangid, mille pikkus oli 17 cm ja taskunuga Explorer, mille tera pikkus oli 9,5 cm. (kd 3 tl 43-44) • Karistusregistri väljatrükk sisaldab samu andmeid süüdistatava karistuse kohta kui teise episoodi all äratoodud väljatrükk. (kd 3 tl 48-58) • Väljatrükk 17.02.2011.a Harju Maakohtu otsusest nr 1-11-674, mille kohaselt mõisteti L.D-le

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 1 aasta ja 4 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 5 kuud ja tingimisi jäeti kohaldamata vangistus 11 kuud 2 aastase katseajaga. (kd 3 tl 64-67) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.D süüd tunnistavaid ja eitavaid ütlusi, kannatanute NN, JK´u, KA, PK ja KK´i ütlusi, kannatanu esindajate AM, AH, ütlusi koos lisadega, tunnistajate AF´i, HP´i, SJV´i, RK, K L´i ja RR´u ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud ES ja J S ´i ütlusi, ekspertiisiaktide nr 11E-GE1283 ja 12E-GE0725 antud eksperdiarvamusi, asitõendite vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, läbiotsimise protokolli, Karistusregistri väljavõtet, L.D kinnipidamisel tehtud fotot, kinnipidamisprotokolle, jälitusprotokolli, fototabelit, väljatrükki 17.02.2011.a Harju Maakohtu otsusest, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.D käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 17.02.2011 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi tingimisi vangistusega ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda viie järjestikuse varguse toimepanemises, millest esimene on toimepandud vähem kui 8 kuu möödudes eelmise otsuse kuulutamisest ja 14 pärast osaliselt ärakandmisele kuulunud vangistuse ärakandmist. Kriminaaltoimikus nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek. Süüdistatavat süüdistatakse 14.09.2011 Ehitajate tee 5 juurest toime pandud P.K kuulunud jalgratta varguses. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et varastatud jalgratas saadi kätte pandimajast ning pandimaja dokumentide kohaselt viis selle jalgratta pandimajja S , kelle ütluste kohaselt andis jalgratta talle pantimiseks L.D . Nimetatud ütlused ja tõendid riimuvad ka süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega. Kohus leiab, et taoliste tõenditega on süüdistatavale inkrimineeritud varguse toimepanemine tõendatud. Süüdistatavat süüdistatakse ka 24.10.2011 Estonia pst 7 juurest M.N kuulunud jalgratta ja Estonia pst 9 juurest K.Aedma jalgratta esiratta varguse toimepanemises. M.N selgituste kohaselt varastati Estonia pst 7 juurest tema jalgratas, kuid alles jäeti esiratas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti Estonia pst 7 juures olevast jalgrattahoidjast jalgratta esiratas koos trosslukuga. Kriminaaltoimikus leiduva DNA ekspertiisi kohaselt ei saa välistada süüdistatava bioloogilise materjali olemasolu süüdistatava jaoks võõra jalgratta esiratta kinnitushoovastikul ning turvakaamera salvestuselt on näha süüdistatava liikumine nii jalgrattaparklas kui ka pärast seda üksiku esirattaga tagasi tulles. Kannatanu J.K ütluste kohaselt varastati Estonia 9 juurest tema jalgrattalt esiratas ning turvakaamera salvestustest on näha meesterahvas, kes kummardub posti külge lukustatud jalgratta juurde ja monteeris ära esiratta ning hoides käes jalgratta esiratast eemaldub kiiresti. Süüdistatav on tunnistanud nii jalgratta vargust kui ka teise jalgratta esiratta vargust. Nimetatud tõendid on omavahel riimuvad ning kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varguste toimepanemises 24.10.2011 on tõendamist leidnud. Peale selle süüdistatakse süüdistatavat 14.05.2012 toimepandud varguses, selles, et ta sisenes valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse kauplusse ning varastas sealt FIOÜle kuuluvat kaupa. Kriminaalasjas leiduva jälitusprotokolliga on tuvastatud süüdistatava viibimine süüteo toimepanemise ajal kuriteo paiga läheduses. Peale selle on tunnistaja ES selgitanud, et süüdistatav kinkis temale mais 2012 Versace jalanõud. J.S elukoha läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja J.S ütluste kohaselt müüs talle mais 2012 Versace esemeid (sh läbiotsimisel äravõetud esemed) temale tundmatu noormees. Eeltoodud asjaolusid kinnitavad süüdistatava enda riimuvad ütlused sh süüdistatava teadmine, et varastatud esemeid müüs ta J S nimelisele isikule. Lisaks tundis kannatanu esindaja J S läbiotsimisel ära võetud esemetes ära FIOÜ-lt varastatud kaubad. Sündmuskoha vaatlusega teleskoopvarrelt võetud proovi (proov A123627) DNA ekspertiisi tulemusel on jõudnud ekspert arvamusele, et tulemuste alusel ei saanud kindlalt välistada L.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise kohta kaupluse ruumides, tema liikumine on riimuv kaupluse turvakaamera salvestusel nähtava isiku liikumisega ning kinnipidamisel oli süüdistataval samasugune peakate nagu see on näha turvakaamera salvestusel fikseeritud isikul. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja HP ja kannatanu esindaja ütluste kohaselt sisenes L.D Tallinnas, XXXasuvasse Versace kaupluse ruumidesse ukse lukustuse kõrvaldamise teel. Seega arvestades sisenemise viisi ja öist aega, mil kauplus ja ladu olid suletud, on ilmselge, et sisenemine on toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

Peale selle süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema 22.07.2012 püüdis XXX hoovis varastada K.K jalgratast. Süüdistatava süüd kinnitavad kannatanu K.K ja tunnistaja K. L ütlused, millistest nähtuvalt K. L nägi kuidas hiljem kinnipeetud isik, kelleks kinnipidamisprotokolli kohaselt oli L.D , lõikas läbi K.K jalgratta luku ning asus rattaga minema kõndima. Nii tunnistaja K. L kui ka kannatanu K.K pidasid varguse katse toime pannud isiku kinni. Tunnistaja R.R ütluste kohaselt anti temale üle kinnipeetud isik, kes oli L.D. Nimetatud tõenditega riimuvad fototabel sündmuskohast, asitõendi vaatlusprotokoll ja süüdistatava enese ütlused. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varguse katses on tõendamist leidnud. Kuivõrd viimane vargus jäi katse staadiumi ning neli vargust viis süüdistatav lõpule, siis tuleb need kuritegude kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varguste toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud. Selline süüdistatava regulaarne õigusvastane käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on 15 süüdistatava jaoks süsteemne

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigest kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.D käitumine kvalifitseeritud

§ 266lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 05.07.2012 kella 20.00 paiku sisenes süüdistatav territooriumi valdaja tahte vastaselt tõkkepuuga suletud ja aiaga piiratud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna kinnisele territooriumile Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, hüpates üle tõkkepuu. Süüdistatava enese sõnade kohaselt lasti ta pärast kinnipidamist politseijaoskonnas välja peauksest, mis avanes Rahumäe teele. Sellele järgnevalt olevat süüdistatav avastanud, et ta ei ole tagasi saanud kõiki temal kaasas olnud asju ning leidis, et peab sisenema samast uksest, kustkaudu ta politseijaoskonda toimetati, so hoovist, kuivõrd siis oleks ta kätte saanud isiku, kelle käest kaduma läinud asjade kohta küsida. Kohus leiab, et süüdistatava põhjendus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatav oli teadlik, et asub politseijaoskonna ees, kus temaga tehti menetlustoiminguid ning ta lubati jaoskonnast välja peauksest. Seega pidi vähemalt põhihariduse ja piisava elukogemusega isik aru saama, et jaoskonda saab sisse peauksest, so sellest uksest, kustkaudu ta välja juhatati ning hoovi vaid politseiametniku saatel, so hoone valdaja esindaja saatmisel. Kui aga arvestada süüdistatava varasemat kogemust politseiasutuste külastamise ja sinna toimetamise osas, siis on süüdistatavale üheselt selge, et hoovi kaudu toimetatakse hoonesse vaid kinni peetud isikuid konvoi saatel. Hoovi pääsemist tõkestava tõkkepuu olemasolu ja sellega sisenemise takistamine aga viitab üheselt sellele, et seda kaudu saab territooriumile vaid vastava loa olemasolul. Süüdistatava sisenemise viis, so hüppamine üle tõkkepuu näitab ilmselgelt seda, et süüdistataval puudus territooriumile sisenemiseks valdaja luba ning ta ületas teadlikult sisenemist piirava tõkke. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteona, so valdaja tahte vastaselt võõrale piiratud territooriumile ebaseadusliku tungimisena. Kohtueelsel menetlusel on MN esitanud tsiviilhagi 200 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta ilma esirattata varastas L.D, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 200 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.D-lt MN kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KA esitanud tsiviilhagi 80 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta esiratta väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvalt jalgrattalt varastas esiratta L.D , kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. 16 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule varaline kahju. Kannatanu selgituste kohaselt tekitati varaline kahju 80 euro ulatuses. Samas selgub kriminaalasja materjalidest, et uus esiratas soetati 40 euro eest. Kuigi prokurör leiab, et kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et uus esiratas oleks olnud spidomeetriga nagu varastatud ratas, siis ei nähtu ka seda, et kannatanu oleks teinud kulutusi uue spidomeetri ostmiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ning lõike 2 kohaselt kuulub hüvitamisele kaotsiläinud asja väärtus juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Käesoleval juhul on kannatanu teinud kulutusi uue ratta ostmiseks 40 euro ulatuses. Kuigi VÕS § 128 lg 3 võimaldab otsese kahjuna hinnata ka tulevikus kantavat mõistlikku kulu, antud juhul uue spidomeetri soetamist, siis käesolevas kriminaalasjas ei nähtu, et seda kulu oleks kantud või kantaks seda kulu tulevikus. Selleks, et tulevikus kantav kulu oleks välja mõistetav, peab olema tsiviilhagi ka selles osas tõendatud. Esitatud tsiviilhagi selles osas tõendatud ei ole ning kohus peab võimalikuks välja mõista vaid tegelikkuses kantud kulu, so 40 eurot, jättes ülejäänud osas tsiviilhagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju 40 euro ulatuses on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju 40 euro ulatuses tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju 40 euro ulatuses tuleb välja mõista L.D-lt KA kasuks. Esitatud tsiviilhagi ülejäänud osas, so 40 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohtueelsel menetlusel on KK esitanud tsiviilhagi 15 euro nõudes, mis sisaldab endas jalgratta lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta luku lõhkus varguse katse toimepanemise käigus L.D , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 15 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.D KK kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel avaldanud kahetsust, kuid süüdistatava sihipärane ja süsteemne varavastaste kuritegude toimepanemine viitab kohtu arvates kahetsuse puudumisele ja süüdistatava jätkuvale eesmärgile rahaliste vahendite saamiseks kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, 17 millest annab tunnistust ka süüdistatava poolne süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 5 korda. Harju Maakohtu 09.10.2007 otsusega on L.D-le mõistetud tingimisi vangistus, mis on hilisema otsusega täitmisele pööratud. Samuti on Harju Maakohtu 17.02.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud L.D-le vangistus, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud ja ülejäänud osa vangistusest, so 11 kuud jäeti tingimisi kohaldamata. Nimetatud otsusega määratud katseajal pani süüdistatav toime kõik temale inkrimineeritud kuriteod. Seega on varasemate aastate jooksul erinevate kohtuotsustega püüdnud saavutada karistuse eesmärki, so mõjutada L.D hoiduma süütegude toimepanemisest edaspidi. Samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15¹ alusel. Seda arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd süüdistatav on korduvalt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt, jätkates kuritegude toimepanemist katseajal. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kuritegude rohkust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatav on toime pannud viis vargust, millest vaid üks jäi katse staadiumisse ja neli viidi lõpule. Seejuures on süüdistatav neljal korral varastanud jalgrattaid ning tekitatud varalised kahjud ei ole olnud olulised. Samas, tungides FIOÜ ruumidesse tekitas süüdistatav olulise varalise kahju selleks, et saada varastatu müügist tühine summa, mis näitab süüdistatava ükskõikset ja üleolevat suhtumist kõrvaliste isikute varasse ja omandisse, seades esikohale enese huvid elatusvahendite saamisel. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole küll nii suur, et peaks tingima süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena.

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kuivõrd kohus on juba asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, siis saab karistuse liigi osas rääkida vaid vangistusest. Arvestades asjaolu, et süüdistatav eiras omavoliliselt sisenemise keeldu selleks, et uuesti sattuda politseiasutusse, et pretensioone esitada, tehes seda ebaõigel viisil ja lõppkokkuvõttes peetigi süüdistatav kinni ja toimetatigi politseijaoskonda, siis ei ole tegemist olukorraga, kus sellise sisenemise eesmärgiks on varavastase kuriteo toimepanemine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on väike ja süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning tegemist ei ole samaliigiliste kuritegudega, vaid eraldi tahtluse ja eesmärgiga toime pandud süütegudega, siis leiab kohus, et eriliigiliste süütegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad

§ 64lg 1 alusel liitmisele, suurendades raskeimat üksikkaristust.

Kuna süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, kuulub süüdistatavale mõistetavale karistusele

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel liitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis on käesolevas ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalmenetluses menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasud, ekspertiiside kulud, samuti süüdimõistva otsusega välja mõistetav sundraha. Menetluskulud on kõiki kulusid kokku arvestades 2964 eurot, so enam kui kolmekordne keskmine palk. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib tulla järeldusele, et süüdistataval ei ole legaalset sissetulekut olnud aastaid, tal on tasumata varasemad trahvid, menetluskulud, mis välistavad tema suhtes rahalise karistuse kohaldamise. Peale selle 18 mõistetakse süüdistatavalt välja tsiviilhagid ning kuivõrd FIOÜ tsiviilhagi ei esitanud kindlustushüvise saamise tõttu, siis on kindlustusandjal õigus esitada rahaline nõue süüdistatava vastu ning see nõue ületab kantud menetluskulu kordades. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale käib kõigi välja mõistetavate menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu ning arvestades mõistetava karistuse pikkust ei teki süüdistataval pikema aja jooksul ka mingeid legaalseid sissetulekuid, mille arvelt juba olemasolevate rahaliste nõuete kõrvalt tasuda ka menetluskulusid täies ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista vaid ligi pool menetluskulust, jättes kahe mahuka ja suuri rahalisi ressursse kulutanud ekspertiisi kulud süüdistatavalt välja mõistmata, jättes need kulud riigi kanda. Kuigi KrMS § 180 lg 3 sätted võimaldavad määrata menetluskulude tasumise määramist kuni aasta jooksul, siis käesoleval juhul lõppeks menetluskulude tasumise tähtaeg enne karistusaja lõppu ning arvestades asjaolu, et süüdistatav peaks pikemat aega viibima kinnipidamisasutuses ja tal ilmselgelt puuduks võimalus menetluskulude ja välja mõistetud kahjude tasumiseks, leiab kohus, et menetluskulude tasumiseks tuleb määrata seaduses sätestatud minimaalne tähtaeg, võimaldamaks kohtuotsuse jõustumisel koheselt alustada täitemenetlust, tagamaks menetluskulude võimalikult kiire sissenõudmise võlgnikult. Märt Toming kohtunik 19