ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 3 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks 18.02.2009 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 7-aastase vangistusega, mõistes liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
Rjabkovi poolt ajavahemikus 11.02.-28.04.2006 kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud ja 18 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jäi 6 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.05.2007 ja lõpp 08.03.2014. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu V. Rjabkovi, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et V. Rjabkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus tuvastas, et V. Rjabkovi on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. V. Rjabkov on pikemat aega kuritegusid toime pannud, sealhulgas on ta neid toime pannud vanglas. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimasel kolmel korral on teda karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, sealjuures
Käesoleval ajal kannab V. Rjabkov temale Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud karistust
§-de 331 ja 184 lg 2 p 2 järgi, sealjuures nimetatud narkootikumidega seotud kuriteod on vanglas kinnipeetavana toime pandud. Eeltoodust järeldas maakohus, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning V. Rjabkov jätkas isegi vanglas olles analoogsete kuritegude toimepanemist. Maakohtul puudub veendumus selles, et vabastades V. Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades tasumata rahaliste nõuete summat, samuti arvestades võimalikku narkootikumide tarvitamist ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et V. Rjabkov võib toime panna uusi kuritegusid. Maakohus tunnustas V. Rjabkovi selle eest, et ta töötab ning et tal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kindel elu- ja töökoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et ka sellel korral ei suudaks V. Rjabkov vabaduses käituda seaduskuulekalt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse V. Rjabkovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Rjabkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kaitsja on esitanud määruskaebuses ka V. Rjabkovi seisukohti. V. Rjabkov on seisukohal, et maakohus oleks pidanud arvestama vangla arvamusega, mille kohaselt on talle antud positiivne hinnang. Ta väidab, et on täitnud kõik vajalikud tingimused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning läbinud kõikvõimalikud koolitused. V. Rjabkov märgib, et ta on neli aastat tõestanud oma käitumise, töö ja suhtumisega, et kahetseb toimepandud kuritegu. Ta ei ole enam 16-aastane ning väidab, et on nüüdseks täiskasvanuks saanud. Ta soovib näha oma peret – naist, tütart ja ema – enne 2014. aastat. V. Rjabkov toob välja, et vangla on teda usaldanud – teda on lubatud koju kohtamisele, ta viidi üle avavanglasse ning võeti maha rida piiranguid. V. Rjabkov ei mõista, miks kohus teda ei usalda. Ta leiab, et kohus peaks rohkem arvestama vanglatöötajate arvamusega, kes on teda pikema aja jooksul jälginud. Samuti juhib ta tähelepanu, et kuigi ta on 6 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole maakohus arvestanud, et
V. Rjabkov väidab, et töötas 16-18 tundi päevas, et oma perekonda ülal pidada ning ostis narkootikume enda tarbeks, kuna oli väsinud. Ta ei tegelenud narkootikumide müümisega. Kaitsja toetab V. Rjabkovi seisukohti ning leiab, et V. Rjabkovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et V. Rjabkovi iseloomustav materjal tõendab määruskaebuses esitatud väiteid – ta on mõistnud oma kuriteo tagajärgi ja asunud oma käitumist parandama. V. Rjabkov soovib naasta koju oma perekonna ja ema -2- juurde ning neid oma tööga ülal pidada. Samuti soovib V. Rjabkov asuda täitma oma rahalisi kohustusi. Kaitsja on seisukohal, et asjaolu, et V. Rjabkov on varasemalt kohtulikult karistatud, ei ole piisavaks tõendiks, et vabaduses viibides jätkab ta kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kaitsja, et tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel kohaldatakse V. Rjabkovi suhtes kontrollnõudeid. Määruskaebusele on kaitsja lisanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille kohaselt oli tema ametliku e-posti postiserver rikkis 17.01.2013 ning kaebust oli võimalik kohtule edastada kaitsjast mitteolenevatel põhjustel alles 18.01.2013. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Rjabkovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et V. Rjabkov on vangistuses teinud edusamme, hoidudes distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, töötades pesumaja abitöölisena ning koristajana ning läbides tugigrupi „Convictus“. Kohtukolleegium hindab V. Rjabkovil perekonna toetuse ning garanteeritud töökoha olemasolu. Eriti positiivseks peab kohtukolleegium asjaolu, et V. Rjabkov on paigutatud avavangla osakonda ning ta töötab lihttöölisena väljaspool vanglat. Samas tuleb
lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et V. Rjabkovi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades V. Rjabkovi varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. V. Rjabkovi on kriminaalkorras karistatud 6 korda, muuhulgas varguste, raskete kehavigastuste tekitamise ja korduvalt narkootikumide käitlemise eest. Suurem osa V. Rjabkovi kuritegusid on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Reaalset vanglakaristust kannab V. Rjabkov kolmandat korda. Karistusregistrist nähtuvalt on viimane V. Rjabkovi kuritegu – narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses – toime pandud vangistuse ajal. Seega, kuigi V. Rjabkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole ta siiski isegi vangla range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Kuna eelnevad korduvad karistused ei ole mõjutanud V. Rjabkovi kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et V. Rjabkov suudab tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes elada seadusekuulekalt. V. Rjabkovi on viimasel kolmel korral karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ka väärteokorras on teda karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Kuigi V. Rjabkov väidab, et kasutas narkootikume oma tarbeks, kuna oli vabaduses tööst ja perekonna ülalpidamisest koormatud, on ta viimati karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, olles kinnipeetav vanglas. Seega, kuigi vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V. Rjabkovil tema enda sõnul narkootikumide tarvitamisega probleeme, ei suutnud V. Rjabkov isegi vanglakaristuse -3- kandmise ajal narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Eelnevast tulenevalt peab kohtukolleegium narkootiliste ainete tarvitamist V. Rjabkovi puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks ning leiab, et vangistuse edasise kandmise aja jooksul saab V. Rjabkov avavanglaosakonna kergema järelevalve tingimustes veelgi maandada nimetatud riski. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki
lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohus on määruses hinnanud vangla ning kriminaalhooldaja arvamuses toodud V. Rjabkovi isikut nii positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Siiski ei ole vangla ning kriminaalhooldaja seisukohad tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kohtule siduvad ning kohus võib oma siseveendumusest tulenevalt võtta ka teistsuguse seisukoha. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Rjabkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Seoses kaitsja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusega, märgib ringkonnakohus järgnevat. KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Viru Vangla poolt edastatud allkirjalehe kohaselt on V. Rjabkov saanud Viru Maakohtu 07.01.2013 määruse kätte 10.01.2013. Seega oli viimaseks kaebuse esitamise päevaks 21.01.2013. Kaitsja edastas määruskaebuse maakohtule 18.01.2013, niisiis on määruskaebus tähtaegne. Mati Kartau Paavo Randma -4- Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.