ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistus mõisteti
lg 1 alusel 3 (kolm) aastat vangistust.
3 (kolm) aastat vangistust kaetuks 18.02.2009.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o. 7 (seitsme) aastase vangistusega, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Vjatšeslav Rjabkovi poolt ajavahemikus 11.02.-28.04.2006.a kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 kuud ja 18 päeva karistusaja hulka. Vjatšeslav Rjabkovi poolt ärakandmata karistus on 6 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 24.05.2007.a. Kinnipeetavat Vjatšeslav Rjabkovi on kriminaalkorras karistatud kuus korda ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, arvestades toimepandud kuritegude iseloomu (salajased vargused, raskete kehavigastuste tekitamine, relvad ja korduvalt narkootikumide käitlemine), kuid vägivaldsuse osakaal on seejuures vähenenud. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub sarnane käitumine (teod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil), soodusteguriks võib pidada kriminaalset suhtlusringkonda. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Vjatšeslav Rjabkovi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest 16-l korral karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 7 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava alusel osalenud riigikeele algtaseme ja edasijõudnute kursustel. Ajavahemikul 26.06.2011 – 29.10.2012 läbis kinnipeetav tugigrupi „Convictus“. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud ajavahemikul 28.07.2008 – 30.07.2008 Tallinna Vangla majandustöödel, ajavahemikul 18.11.2009 – 22.02.2012 töötanud AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas abitöölisena, ajavahemikul 14.05.2012 – 01.07.2012 töötanud Viru Vangla sise- ja välisterritooriumi koristajana. Alates 23.04.2012 paikneb isik Viru Vangla avavanglaosakonnas, töötades alates 02.07.2012 väljaspool vangla xxxx. Kinnipeetaval Vjatšeslav Rjabkovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas enne vangistust abikaasa ja tütrega isiklikus 2-toalises korteris aadressil xxxx, kus on elamistingimused head. Vabanedes asub ta elama samale aadressile. Isikul on keskeriharidus ning ta omab xxxx elukutset, mis on omandatud xxxx. Vanglas lõpetas kinnipeetav elektrikute kursused ja õppis müügitöö korralduse õppegrupis. Vangistuses on isik omandanud B1 taseme riigikeele oskuse ja suudab suhelda eesti keeles. Kinnipeetaval on 17-18 aastat tööstaaži. Ta on töötanud autojuhina (A-E kategooriad), tehnikelektromehaanikuna ja ehitajana. Enne vangistust töötas ta ametlikult ehitusfirmas xxxx. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxxx (xxxx) ning firma omaniku esindaja Gennadi Müürsepp on kinnitanud töökoha olemasolu (garantiikiri on samuti olemas). Enne vangistust omas isik regulaarset sissetulekut. Väidetavalt ei olnud kuritegude toimepanemise puhul materiaalse kasu saamise eesmärki, kuid kuriteod viitavad illegaalsele raha teenimisele. K-raha andmetel on 15.11.2012 seisuga täitmata nõudeid summas 12 851,80 eurot. Ta on neid motiveeritud tasuma vabanedes. Vabanemisfondi on isikul hoiustatud 731,63 eurot. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema K R, abikaasa M K ning tütred V ja N. Omavahelised suhted on toetavad ja mõistvad. Kinnipeetavat oodatakse koju. Noorema tütre 3 V on isikul head isa-tütre suhted. Lähedastega suhtleb kinnipeetav kirja ja telefoni teel, kokkusaamiste ning väljasõitude raames. Isik ei eita kriminaalse taustaga isikute olemasolu suhtlusringkonnas, kuid oma sõnul nendega enam ei suhtle. Varasem ja pikaajaline kriminaalne käitumine viitab riskivale elustiilile. Kinnipeetava sõnul loobus ta alkoholi tarvitamisest 18 aastat tagasi. Faktilised andmed alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad, sealhulgas ka vägivaldse käitumise kohta alkoholijoobes. Kriminaalkorras on isikut
Kinnipeetava sõnul ta lihtsalt proovis, probleeme tarvitamisega tal ei ole. Ta ei hakka narkootikume tarvitama, sest need ei meeldi. Kinnipeeturegistri andmetel on isik kanepi juhutarvitaja. Kinnipeetav on motiveeritud täielikult narkootikumidest hoiduma. Varasemalt (2002-2003) on isik käinud kasiinodes, kuna see olevat olnud kerge viis rahateenimiseks ja perekonna ülalpidamiseks. Probleemkäitumine olevat tema jaoks nooruse rumalus, kuid vabanedes on ta valmis muutuma. Kinnipeetav suudab kontrollida oma käitumist, konfliktseid olukordi püüab enamasti lahendada verbaalselt. Arvestades korduvaid väärteorikkumisi minevikus, siis kajastub käitumises teatud määral impulsiivsust. Isik on väljendanud valmidust muuta perekonna nimel oma varasemat elustiili õiguskuulekamaks. Kinnipeetav on vangistuses olles tarvitanud narkootikume. Arvestades varasemat seadusevastast käitumist on olemas suur risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Isik ise väljendab valmisolekut loobuda kuritegelikust käitumisest. Tema väitel jääb antud karistus kindlasti viimaseks, sest ta on juba nii palju elus kaotanud. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne, kriminaalhooldajaga on ta nõus koostööd tegema. Vjatšeslav Rjabkovi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui isik jätkab oma vana eluviisi. Oht seisneb narkootiliste ainete levitamises ning varavastaste kuritegude toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kui isikul tekivad materiaalsed raskused, samuti siis, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 9% ja vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus sama aja jooksul on 11%. Lähtudes eelpoolnimetatust toetab Viru Vangla Vjatšeslav Rjabkovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab Vjatšeslav Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis vangla teeb ettepaneku kohaldada talle
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vanema tütre N, kes elab xxxx, kinnipeetav ei suhtle, kuna tütre ema ei soovi seda. Tütar V töötab xxxx, kuid abikaasal lõppes töölepinguga töö 10.08.2012 ning ta otsib tööd Eesti Töötukassa abil. xxxx on nõus Vjatšeslav Rjabkovi tööle võtma xxxx katseajaga 4 kuud ja palgaga 700 eurot kuus. Positiivsena mõjuvad isikule lähedaste toetus, kindel elukoht ja võimalus tööle asuda. Negatiivselt võivad isikule vabaduses mõjuda endised ja ka praegused kriminaalse taustaga tuttavad. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Vjatšeslav Rjabkovi vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle
Vjatšeslav Rjabkov avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, nõustudes kriminaalhoolduse all olema ning täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetav väitis, et see, et ta narkootikume tarvitas, oli rumalus. Vjatšeslav Rjabkovi sõnul on teda ka varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kuritegude toimepanemist jätkas ta oma sõnul põhjusel, et oli noorem kui praegu. Kinnipeetav tunnistas, et teda on karistatud vanglas narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Vjatšeslav Rjabkovi sõnul käis ta hiljuti kodus puhkusel. Kinnipeetava sõnul oli tema osa narkokuritegudes narkootikumide hoidmine ja edasiandmine. Kui oli kohus, siis võttis ta rohkem enda peale ja ei rääkinud kaasosaliste peale, saades seetõttu nii pika vangistuse. 4 Prokurör ei toetanud kinnipeetava Vjatšeslav Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Viimase karistuse kandmise jooksul on positiivne see, et ta läbis sotsiaalprogrammi ja et käesoleval ajal tal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Teda toetavad lähedased. Vjatšeslav Rjabkovi näol on tegemist isikuga, keda on karistatud 6-l korral, kolmandat korda kannab ta vanglakaristust. Kolmel korral on teda karistatud narkokuritegude eest, viimane karistus oli vanglas toimepandud narkokuriteo eest. Ka varem on ta vanglas narkokuriteo toime pannud. Vjatšeslav Rjabkovi on ka varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, sellele järgnenud katseaja läbis ta edukalt, kuid peale seda jätkas ta kuritegude toimepanemist ja sattus uuesti vanglasse. Vangla iseloomustusest nähtub, et Vjatšeslav Rjabkovil on suured rahalised nõuded ja see võib suurendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski, et kergelt ja kiirelt raha teenida. Prokurör märkis, et ka enne vangistuse kandmist olid tal kindel elu- ja töökoht, perekond, kuid need ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Kaitsja leidis, et kinnipeetav Vjatšeslav Rjabkov tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja sõnul tunneb ta ammu Vjatšeslav Rjabkovi, sest on olnud vähemalt pooltes asjades tema kaitsja. Kinnipeetava osalus neis narkokuritegudes baseerus alati sellele, et tema kas ostis narkootikume isiklikult enda jaoks või peeti ta kinni, kui tal olid narkootikumid autos. Korduvalt läbis tema ütlusi see, et narkootikume tarvitas ta ainult selleks, et suurendada oma töövõimet, kuna tema tööpäevad olid 12-18 tundi pikad ja ta väsis. Kaitsja hinnangul suruti kogu süü Vjatšeslav Rjabkovi peale, sest politseitöötaja tütar ei saanud süüdi olla. Tänaseks päevaks on Vjatšeslav Rjabkov juba kaua olnud vangis ning oma käitumisega ja suhtumisega karistusse näidanud seda, et ta mitte ainult sai aru kõigest, vaid ka seda, et teda võiks vabastada. Ta on olnud 2 korda kodus, ta töötab praegu avavanglas ja tal ei ole mingeid rikkumisi. See kõik iseloomustab teda kui inimest, kes sai reaalselt täiskasvanuks ja tahab koju oma pere juurde. Kaitsja arvates tuleks vabanemisel määrata lisakohustused, mis ongi selleks, et hoida teda kuritegelikust teest eemale.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Rjabkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Vjatšeslav Rjabkovi on 6 -l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Vjatšeslav Rjabkov on pikemat aega kuritegusid toime pannud, sealhulgas on ta neid toime pannud vanglas, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimasel kolmel korral on teda karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, sealjuures
Käesoleval ajal kannab Vjatšeslav Rjabkov temale Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud karistust
§de 331 ja 184 lg 2 p 2 järgi, sealjuures nimetatud narkootikumidega seotud kuriteod on vanglas kinnipeetavana toime pandud. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav jätkas isegi vanglas olles analoogsete kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Vjatšeslav Rjabkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades tasumata rahaliste nõuete summat, samuti arvestades võimalikku narkootikumide tarvitamist ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et Vjatšeslav Rjabkov võib toime panna uusi 5 kuritegusid. Kindel elu- ja töökoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Vjatšeslav Rjabkov vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vjatšeslav Rjabkovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab Vjatšeslav Rjabkovi selle eest, et ta töötab ning et tal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.