Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,002347 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne I.Z-i süüga. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, nagu oleks Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk kättemaksuks I.Z-ile määranud karistuse sanktsiooni maksimaalmääras, st juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (millistele tõenditele selline väide rajaneb). Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Margo Kuke otsus on igati põhistatud ja tugineb selgetele faktidele, sest sellises (33 km/h) ulatuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani I.Z otsesesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud, siis seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. I.Z tunnistab, et juhtis 04.05.2012 kella 19.00 paiku Tallinn-Narva mnt 71-l kilomeetrit sõidukit xxxx reg nr xxxx ning ei pannud tähele, et kiirus on kiirusepiirangu alas liiga suur. Samuti arvestas patrullteenistuse vanem Margo Kukk asjaoluga, et I.Z on lisaks aruteldavale väärteole ka kehtiv LS § 227 lg 1 rikkumine, juhtides mootorsõidukit 20.04.2012 kella 11.35 paiku Tallinna linnas, Laagna teel (määratud rahatrahv 20 eurot – tasutud 01.05.2012). Kahe rikkumise ajaline vahe oli ainult kaks nädalat. 21.05.2012 esitas I.Z Rakvere politseijaoskonnale elektroonilisel teel taotluse, milles ta palub rakendada karistusena rahatrahvi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt I.Z küll tunnistab oma süüd, aga puhtsüdamlikku kahetsust tema teole ei järgnenud. Sellisest hoolimatust käitumisest jääb üle ainult järeldada, et I.Z puudub vähimgi tahtmine liikluskorrast kinni pidada ja ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ning selle võimalikest tagajärgedest. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõidukijuhil väljakujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema poolt juhitud sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Seega palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 3 6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja on palunud asja lahendamist kirjalikus menetluses, samuti on sellega nõustunud kohtuväline menetleja. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. 8.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja videosalvestus.
lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud I.Z-i mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine. kui Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 13) kohaselt juhtis I.Z 04.05.2012 kell 19.02 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-Narva mnt
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik I.Z. 4 Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalusele isikule I.Z-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määratud karistuseks eriõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuses I.Z-ile karistuse määramist põhjendanud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Määratud karistused ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldab kohtuväline menetleja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas ning mõista talle kergemaliigilisem karistus, so rahatrahv. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele osaliselt karistuse määramise osas ja tuleb teha uus otsus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et I.Z-ile on Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine 6 kuuks. Seega on I.Z-ile karistuseks määratud sanktsioonis ettenähtud võimalik maksimaalne karistus. Kohus nõustub kaebuses tooduga, et kohtuväline menetleja on karistusotsust motiveerinud üksnes üldpreventiivsete kaalutlustega. Kohtu arvates ei ole kohtuväline menetleja oma otsuses täiel määral lähtunud
§-s 56 lg 1 sätestatust, sest üldse on jäetud märkimata, kas menetlusaluse isiku I.Z-i käitumises esinesid
§-s 57 sätestatud karistust kergendavad ja
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. I.Z-i ütlustest menetlusaluse isikuna nähtub see, et t a oma süüd tunnistas, samas oma tegu otsesõnu puhtsüdamlikult kahetsemata.
lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtu arvates tulnuks I.Z-ile karistuse määramisel arvestada karistust kergendava asjaoluga, milleks on süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid määratud karistused ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. I.Z-i karistusandmetest nähtub, et teda on 20.04.2012 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2315,12,005073 karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi 20.04.2012 toimepandud väärteo eest rahatrahviga 20 eurot, milline on tasutud 01.05.2012 (väärteootsus jõustus 07.05.2012). Arvestades asjaolu, et enne käesoleva rikkumise eest otsuse tegemist, oli I.Z üksnes üks kehtiv väärteokaristus Liikluseaduse § 227 lg 1 järgi, ei olnud kohtuvälisel menetlejal alust väita, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Seega on tuvastatud, et I.Z pani vaid kahe nädala möödudes 04.05.2012, mil eelmise samalaadse rikkumise eest määratud väärteokaristus ei olnud veel jõustunud, toime uue analoogse väärteo, kuid talle määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, on kohtu arvates ebaproportsionaalne, sest lähtutud ei ole
§-s 56 lg 1 sätestatust. I.Z töötab xxxx ning juhtimisõiguse olemasolu on tal hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid Kalev 5 I.Z-i puhul täidetud temale kergema karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega, kuid mõistetav rahatrahv peaks kindlasti olema suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.