1-05-692\1

Ärakiri. KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2006.a. 1- 05- 692 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop, Tallinnas Tartu mnt. 85, vaatas läbi käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid A.M-i (A.M) süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistatav A.M - isikukood XXXXXX, põhiharidusega, töötab autoremondilukksepana Kose-Risti Autohooldus OÜ-s, elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalko rras karis tamata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. A.M
2. augustil 2005.a. kella 02.00 ajal Harjumaal Kõue vallas Ardu külas Kesktee 6 baari lähedal parkimisplatsil lõi rusikaga näkku Taisto Kaljurannale ning põhjustas sellega tervisekahjustusi, mis ei olnud ohtlikud elule: verevalum vasaku silma laugudel verevalandusega silmamuna valgekesta all, laialdane verevalum vasaku põse piirkonnas sarnaluu ja ülalõualuu murruga, ühe ülemise vasakpoolse hamba osakahjustus. Sellega pani A.M toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi. Kannatanu Taisto Kaljuranna avaldusega politseile (tl.3) ja tema ütlustega eeluurimisel (tl. 5 7); isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr. 631 väljendatud eksperdi arvamusega (tl.12-14), aga ka kahtlustatava A.M-i enda ütlustega eeluurimisel ning süü omaksvõtuga on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud rahalise karistusega ning seda alammääras 30 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 1 500 krooni. A.M on varem kriminaalkorras karistamata. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et A.M-ile rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Löömisele eelnevate sündmustega seoses kannatanu T. Kaljuranna sõiduauto küljeklaasi lõhkumine ei tulene A.M-ile esitatud süüdistuse sisust ning kannatanul on õigus nõuda süüdlaselt kahju hüvitamist tsiviilkohtupidamise korras. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada A.M KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast - 50 krooni - lähtudes on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi 3 kuu jooksul, s.o. kolme kuu jooksul võrdsetes osades ehk 500 krooni igas kuus arvates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Välja mõista A.M-ilt (A.M) menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja ekspertiisitasu 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldises korras. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik