1-05-1248\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2006.a. 1- 05- 1248 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Peeter Pooli ja kaitsja Veljo Viiloli osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas l ü h i m e n e t l u s e s kriminaalasja G.E süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav G.E - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab OÜ-s Mobilar, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud : 18.09.1996.a. Järva Maakohtu otsusega KrK § 186 lg 1 järgi - rahatrahv 100 päevamäära (1 500 krooni), mis 08.04.2002.a. Harju Maakohtu määrusega asendatud vabadusekaotusega 33 päeva (ära kantud 07.03.-08.04.2002.a.); väärtegude eest karistatud Järva PP otsusega 02.09.2002.a. rahatrahviga 6000 kr (tasutud 30.12.2005.a.); tõkendit valitud ei ole. Süüdistus . G.E isikuna, keda Järva Politseiprefektuuri otsusega 02.09.2002.a. karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 6 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, taas
2. septembril 2005.a. kella 17.10 ajal Harjumaal Saue vallas Keila maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Peugeot 206 registrimärgiga 970 ASA. Sellega pani G.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav G.E tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. G.E süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ehk mootorsõiduki korduvat juhtimist joobeseisundis, kinnitavad järgmised tõendid: 1) Järva PP otsus 02.09.02.a. (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis /2,71 promilli/ 01.09.02.a. karistati teda rahatrahviga 6 000 krooni - tl.10- 11); 2) väärteoprotokoll 10.09.05.a.(tl.4) ning sellele lisatud alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl.5). Täiendavalt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres G.E ei nõudnud. 3) tunnistaja Tatjana Prokofjeva ütlused eeluurimisel (tl.7); 4) G.E enda ütlused eeluurimisel (tl.23-24). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud G.E käitumine, tema süü on tõendatud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus G.E süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.E on kindel elu- ja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Varasema mõistetud rahatrahvi on ta tasunud ning muid rahalisi kohustusi tema suhtes täitmisel ei ole. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada G.E rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Taolist karistusliiki peab kohus piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti on see kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Põhjendatud on G.E-le ka lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 alusel. Arvesse võttes liiklusalaste süütegude arvu, võib lisakaristust kohaldada sanktsiooni alammäära piires. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada G.E KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära. KarS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 10 000 (kümme tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul on viitenumber 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel, arvestades süüdlase perekondlikku seisundit, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 4 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (2 500 krooni kuus). Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta G.E-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.
4. Välja mõista G.E-lt kohtukulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik