1-06-359\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2006.a. 1- 06- 359 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juureso lekul, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Vello Johansoni osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas lühimenetluses kriminaalasja G.F-i süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav G.F - isikukood XXXXXX, põhiharidusega , töötab sulasena isa talus, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 20.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . G.F isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi Harju Maakohtu otsusega 20.05.04.a. oli karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, ajal, mil karistatus on kustumata, uuesti
2. detsembril 2005.a. kella 13.46 ajal Harjumaal Nissi vallas Nissi tee maja nr.12a juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga 551 ASY. Sellega pani G.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav G.F tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Johanson pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. G.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 05.12.05.a. (tl.6), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (süüdlase väljahingatavas õhus tuvastati joove 1,43 mg/l, mis joobeastme määramise korra kohaselt on raske alkoholijoove - tl.7); ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 20.05.2004.a. (tl.4- 5), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.16), väljavõttega karistusregistrist (tl.17) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahvi menetleb kohtutäitur M. Roodes (tl.18), samuti G.F-i enda ütlustega eeluurimisel (tl.12-14). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning G.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus G.F-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõiduki juhtimine raskes joobes) ja süüdlase isikut ning leiab, et G.F-i pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata väärteo eest mõistetud rahatrahv, selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samaliigilist süütegu toime panemast. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuo tsusega kaasnevad menetluskulud, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus leiab, et G.F-i tuleb karistada vangistusega tingimisi. Kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid on otstarbekohane allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kuigi ka sellise karistusega on teda varem karistatud, suutis ta vähemalt katseajal hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning täitis kõik kontrollnõuded. Uus mõistetav vangistuse määr, aga ka katseaja pikkus peab olema pikem, kui see mõisteti eelmise otsusega. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada G.F KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 3 (kolm) kuud vangistus KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.F 2 (kahe)- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata G.F-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta G.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuue ks) kuuks.
4. Välja mõista G.F-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik