1-06-1261\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. veebruaril 2006.a. 1- 06- 1261 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop, Tallinnas Tartu mnt. 85, vaatas läbi käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid I.S süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistatav I.S - isikukood XXXXXXX, keskeriharidusega, töötab juhutöödel, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 10.04.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 161; § 17 lg 6 - § 186 järgi – rahatrahv 2 880 krooni; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. I.S
2. novembril 2005.a. kella 18.00-19.00 paiku Keila linnas Uus tn. 1 maja koridoris omavahelise tüli käigus Silver Lüüsiga lõi viimast ühel korral peaga näkku, millega tekitas kannatanule ninaluu murru. Teise inimese löömisega pani I.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi. Kannatanu S. Lüüsi kuriteoteatega (tl.3) ja tema ütlustega eeluurimisel (tl. 5-6); Keila Haigla EMO teatisega (tl.7); tunnistaja M. Rahamaa ütlustega eeluurimisel (tl. 12- 13), samuti kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl.22 - 24) on tõendatud I.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Tsiviilhagi kannatanu poolt esitatud ei ole. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud rahalise karistusega ning seda määras 100 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 5 000 krooni. I.S karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et I.S le rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada I.S KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast - 50 krooni - lähtudes on 5 000 (viis tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi 5 kuu jooksul, s.o. viie kuu jooksul võrdsetes osades ehk 1000 krooni igas kuus arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. Välja mõista I.S-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldises korras. Kohtunik