← Eesti

1-05-410\3

Obsah (5)§ 199§ 266§ 238§ 68§ 76

2-1/779 2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi Apelleerit

§ 199lg.2 p.4,8 ja 266 lg.2 p.1 järgi Tallinna Linnakohtu 27.

septembri 2005.a. otsus Süüdistatav B.L Veera Kremez B.L Mariann Tusti Tühistada Tallinna Linnakohtu

  1. septembri 2005.a. otsus B.L-i ärakantud karistuse, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ja teha uus otsus, millega Lugeda B.L-ile mõistetud 10 (kümne ) kuulise vangistuse alguseks
  2. juuli 2005.a. Süüdistatava B.L-i apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. novembril 2005.a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnakohtu
  4. septembri 2005.a. otsusega mõisteti B.L süüdi ja karistati

§ 199

lg.2 p.4,8 järgi 9 kuulise vangistusega,

§ 266lg.2 p.1 järgi 6 kuulise vangistusega. KIar

S § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 238

lg.2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 68lg.1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 5.

juulist kuni

  1. septembrini 2005.a., s.o. 2 kuud 21 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 9 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  2. september 2005.a.

§ 199

lg.2 p.4,8 järgi mõisteti B.L süüdi olmeelektroonika varguses ühest Tallinnas asuvast korterist ja teksapükste varguse katses ühes Tallinna kaupluses.

§ 266

lg.1 järgi mõisteti ta süüdi omavolilises sissetungimises Tallinnas Härjapea 26 asuvasse elumajja. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav B.L kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on karistus liialt range, sest ta tunnistab end täielikult süüd i ja kahetseb. Ta ei ole uurimist takistanud, tekitatud kahju ei ole suur. Vabaduses olles saab ta asuda tööle ja hüvitada tekitatud kahju. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et B.L peeti kahtlustatavana kinni

  1. juulil 2005.a. kell 21.45 (tl.243). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud B.L-i kinnipidamise päevaks
  2. juuli 2005.a. ning karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
  3. september 2005.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks
  4. aprilli 2004.a. otsuses nr.3- 1- 1- 35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda

§ 76alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Seega on apelleeritud kohtuotsuses raskendatud süüdimõistetu B.L-i olukorda. Ehkki selles osas kohtuotsust apelleeritud ei ole, peab kohtukolleegium KrMS § 331 lg.3 alusel võimalikuks seda rikkumist parandada, sest sellisel viisil karistuse kandmise aja alguse muutmine ei halvenda süüdimõistetu B.L-i olukorda. Apellatsioonist ei nähtu, et Tallinna Linnakohus oleks B.L-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse 3 seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Esimese astme kohtule olid apellatsioonides märgitud asjaolud teada ja need on kohtuotsuses ka ära märgitud. Seega ei ole apellatsioonis toodud asjaolud aluseks süüdistatavale mõistetud karistuste kergendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg.1 p.4, 338 p.2, 340 lg.2 p.6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava B.L-i poolt ärakantud karistuse, ärakandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.