1-05-1054\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. veebruaril 2006.a. 1- 05- 1054 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Priit Heinsoo ja kaitsja Veera Tolli-Baskini osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja N.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav N.L - isikuk ood XXXXXXX, keskeriharidusega, töötas betoneerijana OÜ-s VX Kivisillus, 2005.a. sügisest töötab juhutöödel; elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalko rras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . N.L isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Politseiprefektuuri otsusega 25.06.2002.a. karistati rahatrahviga 6000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti
2. septembril 2005.a. kella 21.25 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel Kiiu asula suunas liikudes juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it Ford Scorpio registrimärgiga 699 AGJ. Sellega pani N.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav N.L tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. N.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 10.09.05.a. (tl.10), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.11); ärakirjaga haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusest 25.06.2002.a. (tl. 5 ), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.18), väljavõttega karistusregistrist (tl.19- 20), samuti N.L-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 14-15). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning N.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus N.L-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges joobes) ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid on N.L siiani tasumata ning sellise karistuse täitmine pole teda huvitanud; praegu elatub ta juhutöödest. ning kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub aga prokuröri taotlustega karistada N.L vangistusega, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. karistada reda vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ja seda üheks aastaks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada kuud vangistust. N.L KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.L 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Viru Maakohtu KrHO juhatajal määrata N.L-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta N.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
4. Välja mõista N.L-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni . Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik