septembril 2009.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.I , ik. ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 28.04.2008.a. Pärnu maakohtu otsuse alusel
järgi rahalise karistusega 10400 krooni riigituludesse, rahaline karistus on ümberarvestatud üldkasulikuks tööks, mille tunnid on tehtud, väärteorikkumise eest karistatud neljal korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 2 Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Kannatanu esindaja jurist Mihkel Tuus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.I kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta N.I-le mõistetud vangistus tingimisi kahe
lg 1 alusel kohustada N.I katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et N.I-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. N.I anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
Menetlusoaliste seisukohad kohtus Süüdistatav N.I ennast temale esitatud süüdistuses kuriteos
N.I vastuväidete kohaselt puudub temal püsiv sissetulek, mis võimaldaks kannatanu A.P.u juures oleva lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid anda. Tema ülalpidamisel on veel teised lapsed, kes jääksid siis vähem kindlustatuks. Jõudumööda on ta kannatanule raha andnud. Lapsele on andnud raha ka vanaema. Kuna ta ei ole kuritahtlikult kõrvale hoidunud, siis tuleb ta õigeks mõista. Süüdistatava kaitsja taotleb samuti oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna ei ole realiseeritud
N.I ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvalehoidunud. kui 4 Prokurör peab N.I-le esitatud süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks. N.I on süüvõimeline täisealine isik. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör taotleb N.I süüdi tunnistamisel
§-de 74,75 alusel vabastada N.I karistuse kandmisest tingimisi 18 kuulise katseajaga käitumisekontrollile allutamisega. Kannatanu ja tema esindaja leiavad, et N.I süüdistus kuriteos
Kannatanu on seisukohal, et N.I-le tuleb mõista karistusena vangistus 9 kuud, kuid arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut on põhjendatud otsustada, et
Kannatanu on seisukohal, et koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb määrata kaks kuud vangistust. Kannatanu on seisukohal, et arvestades N.I poolt toimepandud kuriteo iseloomu, tuleb talle lisaks
lg1 ettenähtud kontrollnõuete panna katseajaks sama paragrahvi lõikes 2 punktis 6 ettenähtud ülalpidamiskohustuse täitmise kohustus. N.I tuleb kohustada katseaja kestel tasuma kannatanu A.P.ule poeg T.L. ülalpidamiseks igakuuliselt elatusraha kohtuotsusega väljamõistetud suuruses ning laste L. ja T.L. ülalpidamiseks elatise väljamõistmise kohtuotsuse pikaajalisest mittetäitmisest tekkinud elatise võlgnevuse kustutamiseks kuni võlgnevuse kustutamiseni igakuuliselt vähemalt 2175 krooni, so. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ettenähtud elatise minimaalmäära suurune summa. Kohtus uuritud tõendid Väljavõte kriminaalasja 08205002579 liikumisest. Nimetatud dokumendist nähtub, et A.P. on 2008.a. 06. oktoobril pöördunud politseisse avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna N.I hoidub kuritahtlikult kõrvale, temalt nende ühiste laste ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha maksmisest /t.l 1/; A.P.u esindaja poolt politseile esitatud kuriteokaebus. Kaebuse kohaselt 13. juunil 2006.a. alustas Kuressaare Politseijaoskond N.I suhtes kriminaalmenetlust
Selles menetluses tehti kindlaks, et N.I oli alates 2006.a. veebruarist jätnud laste ülalpidamiseks kohustuse täitmata. Menetluse ajal maksis N.I elukaaslane 15 krooni ning N.I firma OÜ X, mille ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks N.I on, elatisena 19048.55 krooni. 11.09.2006.a. lõpetas prokuratuur kriminaalasjas menetluse , kuna N.I oli tasunud elatist ja võlga. Peale seda jätkas N.I kõrvalehoidumist elatise maksmisest. Ajavahemikus oktoober 2006.a. kuni 2007.a. oktoober ei maksnus N.I laste ülalpidamiseks mitte sentigi. Kannatanu 18.09.2007.a. kuriteo teate alusel alustas Kuressaare politseijaoskond N.I suhtes uuesti kriminaalmenetlust
Ka sellele järgnevalt ei täitnud N.I ülalpidamiskohustust. Ajavahemikus november 2007.a. kuni märts 2008.a. tasus N.I elukaaslane A. V. tema eest elatist neljal korral a`500 krooni, kokku 2000 krooni. Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2008.a. otsusega kuriteoasjas nr 1-08-5537 tunnistati N.I süüdi
Ka pärast seda on N.I jätkanud poeg T. ülapidamise kohustuse rikkumist. Tütar L. ülalpidamise kohustus lõppes tema täisealiseks saamisega
tunnustel, kuna ta on kriminaalmenetluse ajal tasunud elatise võla täies ulatuses. N.I on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust /t.l 6-7/; Koopia Pärnu Maakohtu 25.04.2008 otsusest N.I süüditunnistamisest ja karistamisest
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises /t.l 8-9/; Koopia A.P.u 30.07.2008 avaldusest kohtutäiturile, milles ta palub täituril N.I-lt välja nõuda kogunenud elatise võlgnevus summas 79625 krooni /t.l 10/; Koopia Enno Kermiku korduvatest teadetest 30.07.2008, milles N.I-le tehakse ettepanek vabatahtlikult tasuda elatise võlgnevus /t.l 11/; Äriregistri väljatrükk OÜ X kohta , ettevõtte 2006.a. majandusaasta kohta. Nimetatud dokumendist nähtub, et OÜ X juhatuse liige ja osanik on N.I. /t.l 12/; OÜ X 2007 majandusaasta aruanne 14-l lehel . Majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte netokäive olnud 857,8 tuhat krooni. 2007.a. töötas osaühingus üks töötaja. Palga kogusumma on onud X krooni. Juhatuse liige tegutseb ka ettevõtte tegevjuhina. Juhatuse liikmele ei ole juhatustöö eest tasu makstud /t.l 13-26/; Väljatrükk autoregistri andmetest N.I-le kuuluvate sõidukite kohta /t.l 27-28/; Väljatrükk autoregistri andmetest OÜ-le X kuuluvate sõidukite kohta /t.l 29-30/; A.P.u arvelduskonto väljavõtted, millest nähtub, et perioodil jaanuar 2008.a. kuni jaanuar 2009.a. on tema arvele laekunud U. Lobilt ja tema elukaaslaselt laste elatusraha järgmiselt: 21.01.2008.a. 500 krooni (maksekorralduse märgitud, et elatis on september, oktoober, november, detsember 2007.a. eest ja jaanuar 2008.a.) /t.l 31-38/; 12.06.2008.a. 500 krooni ( N.I elatis sept., okt., november, detsember 2007.a.) 22.09.2008.a. 500 krooni (elatis juuli, august, september, oktoober, november 2008.a. ); Ja perioodil 01.02.2009.a. kuni 18.09.2009.a. on laekunud elatisraha A.P.u arvele järgmiselt: 06.02.2009.a. 500 krooni 2009.a. jaanuari, veebruari ja märtsi elatusraha;
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 10400 krooni riigituludesse. 27.02.2008.a. on N.I karistatud väärteomenetluse korras Liiklusseaduse alusel rahatrahviga 4200 krooni. Trahvi summa on tasutud 17.03.2008.a. Maakohtu põhjendus Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et N.I süüdistus temale süüks arvatud kuriteos
järgi leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud.
kohaselt on süüteokoosseis Karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. N.I süüdistatakse kuriteos
järgi, mille kohaselt vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena lapse varalist huvi e. õigust ülalpidamisele. Selle objektiivse koosseisu moodustab ehtne tegevusetusdelikt, mis väljendub lapsevanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku teo tegematajätmises. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et pooltel on ühised lapsed : tütar L. sünd. X.a. ja poeg T. sünd. X.a. kes elavad A.P.u juures ja on tema ülalpidamisel. Tulenevalt PKS § 50 lg.1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemate õigused ja kohustused oma laste suhtes on võrdsed (PKS § 49). Eeltoodust tulenevalt on mõlemal vanemal võrdne kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 60 lg.1 on vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud ülalpidamiskohustus algab lapse sünniga ja lõppeb lapse täisealiseks saamisel, v.a. seadusega sätestatud erijuhud. Seega tekkis N.I ja A.P.ul laste sünniga võrdne kohustus üleval pidada tütart L. ja poega T. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 lg.1 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal vastavalt PKS § 50 lg.2 õigus ja kohustus nõuda ülapidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Süüdistatavalt N.I-lt on Saare Maakohtu 08.12.1997.a. ja 25.10.2005.a. otsusega A.P.u kasuks välja mõistetud igakuine elatis laste L. ja T. ülalpidamiseks seadusega kehtestatud minimaalmääras. Seega on tuvastatud süüdistatava N.I ülalpidamiskohustuse olemasolu laste L. (käeoleval ajal saanud täisealiseks) ja poeg T. suhtes, millele vastab laste õigus saada ülalpidamist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et süüdistatav ei ole enda ülalpidamiskohustust pika aja jooksul täitnud, mille tulemusena on tal A.P.u ees seisuga 2009.a. septembrikuu tekkinud võlg summas üle 100000 krooni. Nimetatu on tõendatud ülalpool loetletud tõenditega aga eelkõige kannatanu ütlustega, pangaväljavõtetega kannatanu pangaarvest, kannatanu enda ütlustega, aga ka süüdistatava enda ütlustega ning kohtutäituri poolt väljastatud dokumentaalsete tõenditega. Seega 7 on süüdistatav jätnud tegemata ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku teo, milline faktiline asjaolu vastab
sätestatud teo objektiivse koosseisu tunnusele.
4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega subjektiivsest küljest peab
tunnustele vastava teo toimepanemiseks olema isik võimeline tundma ära oma käitumisega seotud faktilisi sündmusi ning vähemalt möönma nende faktiliste sündmuste aset leidmise võimalust. Süüdistatav N.I on teadlik, et temal lasub laste ees ülalpidamiskohustus, sest nimetatud kohustus on süüdistatava suhtes tuvastatud Saare Maakohtu jõustunud otsustega tsiviilasjades. Süüdistatav on teadlik ka asjaolust, et ülalpidamiskohustuse mittetäitmine on kriminaalkorras karistatav
järgi, sest tema suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt menetletud süütegu
MS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja seoses sellega, et süüdistatava süü ei olnud suur. Urmas lompi on juba Pärnu maakohtu 25.04.2009.a. kohtuotsuse alusel karistatud kriminaalkorras
Seega on süüdistatav N.I piisavalt teadlik asjaolust, et tal on laste suhtes ülalpidamiskohustus mida tuleb täita ja mille mittetäitmine on karistatav kriminaalkorras
Sellele vaatamata on N.I jätnud enda ülalpidamiskohustuse jätkuvalt täitmata mille tulemusena on tema võlg A.P.u ees veelgi suurenenud. Seega pidi süüdistatav N.I , olles teadlik enda ülalpidamiskohustuse olemasolust, sisust ja täitmise tingimustest, ülalpidamiskohustuse jätkuval täitmata jätmisel vähemalt möönma, et tema faktiline käitumine vastab
tunnustele vastavale teole ja võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, millest tulenevalt tuleb lugeda süüdistatava faktiline käitumine lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtluse vormis. Seega vastab süüdistatava käitumine ka
Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatavale inkrimineeritava süüteo suhtes õigusvastasust välistavate asjaolude võimalikku esinemist.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatava süüd temale inkrimineeritava süüteo suhtes.
lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatav on osanik, juhatuse liige ja tegevjuht tegutsevas äriettevõttes. Ettevõttel ja N.I on registris kajastatud vara-sõiduautod. Süüdistatavat on 2008.a. karistatud väärteomenetluse korras 2008.a. rahatrahviga 4200 krooni, mille ta on terviksummas paari päeva jooksul karistamisest tasunud. Kohus on seisukohal, et süüdistataval on olemas vahendid ja ta on kohustatud leidma vahendeid oma kohustuste täitmiseks laste ülalpidamiseks. Asjaolusid, mis takistaksid N.I seda kohustust täitmast ei ole ilmnenud. Kohus on seisukohal, et süüdistatav N.I on aga valinud õigusvastase käitumise e. laste ülalpidamiseks ettenähtud raha mittemaksmise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda õiguspäraselt ja kasutada enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid muuhulgas enda laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü
Kohus peab vajalikuks siin märkida, et EV Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5704 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 4530.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kannatanu on kohtus korduvalt kinnitanud, et tema sooviks oli saada süüdistatavalt ühiste laste ülalpidamiseks regulaarset ülalpidamist ja mingisuguseid teistsuguseid kokkuleppeid neil ei ole N.I-ga olnud. Seega on süüdistatav
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine
alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg2 järgi võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid , kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Nagu eelpool märgitud on
järgi võimalik isikule karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni üks aasta. N.I süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. N.I vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestades N.I poolt toimepandud kuriteo iseloomu, seda, et N.I suhtes on analoogse õigusrikkumise eest kohaldatud juba varem kriminaalõiguslikke mõjutusvahendeid, mis ei ole andnud tulemust kuna ta on jätkanud oma õigusvastast käitumist elatise maksmisel aga ka N.I lasuvate rahaliste kohustuste ulatust (tema ülalpidamisel on lisaks kannatanu A. P. juures kasvavate laste ka teisi lapsi) ei pea põhjendatuks mõista karistust rahalise karistusena. Arvestades vangistusliku karistuse maksimaalmäära
karistuse eesmärgid võivad olla täidetud
Kohus leiab, et arvestades N.I lasuvat kohustus pidada üleval oma alaealisi lapsi (kokku neli last) on võimalik karistuse eesmärki saavutada isikut resotsialiseerides (ühiskonda tagasi tuues) või vähemalt tema edasist desotsialiseerimist vältides. Kohus leiab, et seda eesmärki on võimalik saavutada vangistuliku karistuse mõistmisel
Käitumiskontrollil olles on N.I võimalik jätkata äritegevust või otsida tööd ja asuda täitma ning jätkata laste ülalpidamiskohustuse täitmist kõigi oma laste suhtes. Vabaduses olles on N.I võimalik asuda vähendama elatise võlga. Kuna lapse ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest, siis ei pea kohus põhjendatuks seda kohtuotsusega täiendava kohustusena kinnitada. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. N.I-lt kuulub KrMS § 180 alusel väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna sundraha. KrMS § 175 lg1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusoalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. 9 Kannatanu on esitanud taotluse esindaja tasu summas 5625 krooni väljamõistmiseks süüdistatavalt. Esindajatasu arvestamise ja tasu maksmist kinnitavad arve ja maksekorraldus /tl.85-86/. KrMS § 180 lg1 alusel kuulub taotletud summa väljamõistmisele süüdistatavalt N.I-lt. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.