4-09-14697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 veebruar 2010, Tallinn Väärteoasja number 4-09-14697 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikm

§ 3nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 04.07.2009.

a väärteoprotokoll nr AB 1155701 selle kohta, et viibides 04.07.

1. a kella 11.40 ajal Tallinnas aadressil XXXXXX X oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta, millega ta rikkus NPAS § 3 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 04.07.
2. a väärteoprotokoll nr AB 1118702 selle kohta, et viibides 04.07.
3. a kella 17.41 ajal Tallinnas aadressil XXXXX XXX, XXX XX oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 3

nõudeid, pannes toime NPAS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; 05.07.

1. a väärteoprotokoll nr AB 1109755 selle kohta, et viibides 05.07.
2. a kella 14.45 ajal Tallinnas aadressil XXXX XXXXXX X/X tarbis ta väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 3lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Harju Maakohtu 30.11.
2. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-14697 mõisteti U.D süüdi NPAS § 151 järgi ja teda karistati 20 päevase arestiga. Kohtuotsusega lõpetati väärteomenetlus U.D suhtes väärteoprotokollide AB 1118702 ning AB 1109755 järgi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus mõistis pöörata arest täitmisele pärast U.D-le teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist ja aresti kandmise aja algust arvestati alates U.D-le poolt reaalselt aresti kandmisele asumisest. Ühtlasi mõistis kohus U.D-lt välja ekspertiisitasu 3998 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohus luges U.D süü NPAS § 15 tõendatuks: 07.06.
3. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1442/54, mille järgi esines U.D 07.06.
4. a narkootiline joove fentanüülist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks; 11.06.
5. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1498/110, mille järgi esines U.D 11.06.2009.a. segatüüpi narkootiline joove – fentanüülilist ja amfetamiinist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne ning õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta; 12.06.
6. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1512/124, mille järgi esines U.D 12.06.
7. a narkootiline joove fentanüülilist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne ning õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta; 04.07.
8. a kella 11.04 episoodis - narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tervitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1741/28, millisest nähtub, et 04.07.2009.a. esines U.D narkootilise aine tarvitamise tunnused st tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. 04.07.2009.a. U.D suhtes teostatud joobeseisundi ekspertiisi tulemus oli fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne. Samuti saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et ekspertiisi tulemusena leiti menetlusaluse isiku organismis amfetamiini, 3-metüülfentanüüli, fentanüüli ja tsitalopraami. Nii 07.06.
9. a, 11.06.
10. a, 12.06.
11. a kui ka 04.07.
12. a sündmuse kohta on menetlusalune isik tunnistanud narkootikumide tarvitamist, sh kirjeldanud tarvitamise viisi ja ka selle hankimist. Menetlusaluse isiku ütlustest selle kohta, et ta on viibinud narkootikumide võõrutusravil, nähtub üheselt tema teadlik olemine narkootikumide olemusest ja toimest. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist luges kohus tõendatuks nii U.D poolt narkootilise aine tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega luges kohus lisaks NPAS § 151 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatuks ka subjektiivse koosseisu esinemine. Kohus leidis, et mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võinuks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli kõikides nimetatud episoodides tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus märkis, et fentanüül, 3-metüülfentanüül ja amfetamiin on narkootilised ained vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
13. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et tal on varasemad rahatrahvid tasumata, ei pidanud kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut järjekordse rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. U.D ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkas väärtegude toimepanemist. Seetõttu leidis kohus, et U.D tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal ning menetlusaluselt isikult tuleb osaliselt välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leidis kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Kohus asus seisukohale, et U.D suhtes 04.07.
14. a ja 05.07.
15. a alustatud väärteomenetlused, mille kohta on koostatud väärteoprotokollid nr AB 1118702 ja nr AB 1109755, tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Süüdistusest väärteoprotokolli nr AB 1118702 järgi loobus ka kohtuväline menetleja. Kohus leidis, et U.D ei saa vastutusele võtta narkootikumide tarvitamise eest ka 05.07.
16. a episoodis, kuna puuduvad tõendid, et menetlusalune isik oleks tarbinud keelatud aineid peale 04.07.
17. a kella 11.
18. Kuna 05.07.
19. a tuvastatu puhul oli tegemist samade narkootiliste ainetega, mis tuvastati U.D organismis 04.07.
20. a hommikul, siis pidas kohus võimalikuks, et ekspertiis võis anda nende ainete suhtes positiivse vastuse ka järgmisel päeval. Ka menetlusalune isik ise eitas narkootikumide tarvitamist pärast 04.07.
21. a episoodi, mistõttu kohus leidis, et tema suhtes tuleb väärteoprotokolli nr AB 1109755 järgi väärteomenetlus lõpetada. Kohus pidas usutavaks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et tal on olemas arsti luba rahustite tarvitamiseks. Apellatsioon
22. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik U.D apellatsiooni, milles ta sisuliselt taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes kergendada talle mõistetud karistust. U.D põhjendab oma apellatsiooni sisuliselt sellega, et 12.06.
23. a läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisiga temal tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt narkootilise aine tarvitamisest 11.06.
24. a, mille eest teda aga juba karistati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.
26. Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust U.D sisuline väide, et 12.06.
27. a läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisiga temal tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt narkootilise aine tarvitamisest 11.06.
28. a. Ringkonnakohus märgib, et maakohus luges 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 12.06.
29. a U.D süü NPAS § 15 episoodis tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas menetlusaluse isiku enda antud tunnistusega narkootikumide tarvitamise kohta 12.06.
30. a. Nähtuvalt Harju Maakohtu 30.11.
31. a kohtuistungi protokollist tunnistas U.D kohtuistungil, et ta tarvitas 12.06.
32. a fentanüüli, suitsetades seda (tlk 35 pöördel). Seega on tõendatud A. Ivanuškini süü NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 12.06.
33. a episoodis.
34. Karistuse kohaldamisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Maakohus on õigesti arvestanud seda, et U.D on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, samuti on teda karistatud ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades U.D sellelaadsete rikkumiste korduvust ja seda, et U.D puudub töökoht, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Kuivõrd U.D on ka varem karistatud arestiga, kuid varasem arestkaristus ei ole mõjutanud teda hoidumast samalaadsete väärtegude toimepanemisest, on põhjendatud tema suhtes aresti kohaldamine määras 20 päeva.
35. Ringkonnakohus nõustub U.D-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et U.D-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MALLE PREIMER PAAVO RANDMA