← Eesti

1-09-21525/4

Obsah (8)§ 199§ 215§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 73

1-09-21525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 veebruar 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-21525 (08237300470) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1 järgi; G.V süüdistus

§ 199

lg 2 p 7 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav H.F Kaitsja Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, viimane elukoht: xxx, asukoht: viibib vahi all Vanglas. Tõkend: vahistatud 12.11.2009 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega

§ 215lg 2 p 1,2, § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 8 kuud.

Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 04.07.

  1. Väärteokorras karistatud 10 korda. Advokaat Leelo Viil Süüdistatav G.V Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ametlikult ei tööta, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub, väärteokorras karistatud 15 korda. 1 Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON
  2. H.F süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. H.F süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so arvestades eelvangistust alates Vjatšeslav kinnipidamisest 10.11.2009, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates 10.11.2009.a. 6. H.F-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 7. G.V süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud. 8. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.V-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 9.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud G.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 10.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 11.

§ 78

p 1 alusel arvestada G.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.02.

  2. G.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  3. H.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2535 (kaks tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.F , 1-09-21525, kaitsjatasu“.
  4. H.F-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 2 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.F , 1-09-21525, sundraha“.
  5. G.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.V, 1-09-21525, kaitsjatasu“.
  6. G.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.V, 1-09-21525, sundraha“.
  7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  8. H.F-i suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 231 tegemisel tehtud kulutused summas 4000 krooni jätta riigi kanda.
  9. G.V suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 221 tegemisel tehtud kulutused summas 4000 krooni jätta riigi kanda.
  10. P M ´i esitatud tsiviilhagi 37300 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning solidaarselt välja mõista H.F-ilt ja G.V-lt P M ´i kasuks 37300 (kolmkümmend seitse tuhat kolmsada) krooni.
  11. IB ´i esitatud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista H.F-ilt IB ´i kasuks 4000 (neli tuhat) krooni.
  12. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel IB ile tagastatud motoroller Keeway F-act Racing jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule IB ´ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.F-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 11.11.2008 kuni 17.11.2008, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G.V-ga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis aadressil Harjumaa, Saue vald, Hüüru küla, XXX asuvast ja P M ’ile kuuluvast majast ja garaažist lööktrelli maksumusega 1300 krooni, kaks elektritrelli üldmaksumusega 2500 krooni, sae Enhell väärtusega 900 krooni, elektrisaepingi väärtusega 1700 krooni, elektrisae väärtusega 1000 krooni, suure ketaslõikaja väärtusega 2500 krooni, ketaslõikaja väärtusega 1800 krooni, kaks ketaslõikajat üldmaksumusega 1800 krooni, väikse ketaslõikaja väärtusega 350 krooni, suure padrunivõtmete komplekti väärtusega 1500 krooni, silmus- ja lehtvõtmete komplekti väärtusega 2000 krooni, kruvikeerajate komplekti väärtusega 150 krooni, näpitsad ja juhtmetangid üldväärtusega 700 krooni, jalgrattatulede komplekti väärtusega 150 krooni, keevitusaparaadi Deca maksumusega 2500 krooni, kettsae väärtusega 9250 krooni, saeketid ja saeplaadi väärtusega 900 krooni, 12 mootorsae ketti üldväärtusega 1400 krooni, teemantketta väärtusega 300 krooni, 4 3 võsalõikajate rihma üldväärtusega 2200 krooni, tikksae väärtusega 600 krooni, võsalõikaja kettad üldväärtusega 1000 krooni ja lisaks sellele 10 pudelit viina ja 8 pudelit likööri üldväärtusega 1500 krooni kokku P M ’ile kuuluvat vara 38000 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega pani H.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, so

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud võõra asja omavolilise kasutamise, viibides 08.05.2009 Viljandimaal Karksi vallas Hirmukülas XXX talus külas IB ’il, võttis ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil SK kuuluva ja IB ’i kasutuses oleva motorolleri Keeway F-act Racing väärtusega 16000 krooni koos motokiivriga väärtusega 600 krooni ja sõitis rolleriga ringi Viljandimaal, kuni 11.05.2009 peeti politsei poolt kinni Tartu – Viljandi maanteel. Seega pani H.F toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, so

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.V süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 11.11.2008 kuni 17.11.2008, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos H.F-iga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis aadressil Harjumaa, Saue vald, Hüüru küla, XXX asuvast ja P M ’ile kuuluvast majast ja garaažist lööktrelli maksumusega 1300 krooni, kaks elektritrelli üldmaksumusega 2500 krooni, sae Enhell väärtusega 900 krooni, elektrisaepingi väärtusega 1700 krooni, elektrisae väärtusega 1000 krooni, suure ketaslõikaja väärtusega 2500 krooni, ketaslõikaja väärtusega 1800 krooni, kaks ketaslõikajat üldmaksumusega 1800 krooni, väikse ketaslõikaja väärtusega 350 krooni, suure padrunivõtmete komplekti väärtusega 1500 krooni, silmus- ja lehtvõtmete komplekti väärtusega 2000 krooni, kruvikeerajate komplekti väärtusega 150 krooni, näpitsad ja juhtmetangid üldväärtusega 700 krooni, jalgrattatulede komplekti väärtusega 150 krooni, keevitusaparaadi Deca maksumusega 2500 krooni, kettsae väärtusega 9250 krooni, saeketid ja saeplaadi väärtusega 900 krooni, 12 mootorsae ketti üldväärtusega 1400 krooni, teemantketta väärtusega 300 krooni, 4 võsalõikajate rihma üldväärtusega 2200 krooni, tikksae väärtusega 600 krooni, võsalõikaja kettad üldväärtusega 1000 krooni ja lisaks sellele 10 pudelit viina ja 8 pudelit likööri üldväärtusega 1500 krooni kokku P M ’ile kuuluvat vara 38000 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega pani G.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, so

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav G.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. H.F-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. G.V kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. 4 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: ajavahemikul 11.11.2008 – 17.11.2008 toimepandud varguse episoodis: • 17.11.2008 ja 21.11.2008 koostatud kannatanu P M ’i ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 12-14 november 2008 varastati tema elukohast: aadressilt XXX, Hüüru küla, Saue vald, temale kuuluvaid tööriistu. Viimati nägi ta oma tööriistu 11.11.2008a. ja varguse avastas 17.11.2008.a. Majast oli varastatud: lööktrell maksumusega-1300 krooni, el.drellid koguses 2tk kokku 2500 krooni, järkamissaag Enhell - 900 krooni, el.saag-pink 1700 krooni, el. käsisaag-1000 krooni, el. relakas (suur) - 2500 krooni, el. relakas - 1700 krooni, väiksed relakad koguses 2 tk maksumusega kokku 1800 krooni, suur padrunivõtmete komplekt, mustas karbis - 1500 krooni, silmuse ja lehtvõtmete komplekt 2000 krooni, kruvikeerajate komplekt - 400 krooni, näpitsad, juhtmetangid - 700 krooni, jalgrattatulede komplekt - 150 krooni, el. keevituskomplekt DECA - 1700 krooni, alkohol: viina 10 pudelit, liköörid 8 pudelit, kokku väärtuses 1500 krooni. Garaažist varastati: kettsaag. Prof - 9250 krooni, saekett ja saeplaat - 900 krooni, teemant ketas - 300 krooni, võsalõikajarihm - 400 krooni. Kokku on varastatud asju summas 32200 krooni, antud summas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. Varguses kahtlustab G.V , kes elas tema juures alates aprillist 2008 kuni 11.11.2008, keda ta palus lahkuda tema juurest, kuna avastas alkoholi varguse. Janar tunnistas, et oli varastanud likööri. On kuulnud H.F-i käest, et ta olevat näinud tema tööriistu Viktori voodi all ja temalt samuti on kuulnud, et Janar olevat viinud asju pandimajja. Janar oli teadlik, kus asusid kõik võtmed ja tal oli vaba juurdepääs kõikide tema asjade juurde. Ta on lubanud Janarile kasutada kõiki tööriistu aga ära viia ta ei tohtinud. ( t.l 2-3, 5-7) • 05.12.2008 koostatud tunnistaja VL’u ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta aadressil Saue vald, XXXema juures üle 3 aasta, korteris nr 2 elas H.F, hiljem ta kolis korterisse nr. 3 kohtusid harvemini aga ikka nägi teda ja ajasid juttu. Umbes kuu aega tagasi tuli tema juurde koju Vjatseslav mingi noormehega, keda nägi esimest korda, Vjatseslav tutvustas teda kui oma sõpra ja noormees ütles, et on Janar. Janari käes olid tööriistad: padrunvõtmete komplekt, karbis, el.drelli, jalgratturitulede komplekt. Vjatseslav ütles, et ta sõber tahab asju müüja, et on hädasti raha vaja. Janar tahtis mingit suuremat summat aga ta oli nõus ostma 500 krooni eest ja rohkem raha ei andnud. Raha pani laua peale ja kes nendest võttis raha ta ei näinud. Tööriistade päritolust juttu ei olnud, ise ta ka ei küsinud ja ei osanud arvata, et need võivad olla varastatud. Sellest, et asjad on varastatud ta kuulis esimest korda Peeteri käest, käis ta pool saunas ja siis ta rääkis, et tal on varastatud tööriistad ning ta ütles talle, et Vjatseslav ja Janar on temale müünud asju. Nende vestlus toimus 29.11.2008 ja järgmine päev viis need asjad, mis oli ostnud, tagasi Ple, kellega tal on head suhted. Poisid pakkusid temale ainult el.drelli ja võtmete komplekti, teisi asju nende käes ta ei näinud ja jalgratturite tulede komplekti Janar kinkis temale. Kes sooritas varguse ta ei tea, tema juures käisid Vjatseslav ja Janar, vestlusest võtsid osa mõlemad, mõlemad ütlesid, et on vaja raha. Tema arvates nad tahtsid mõlemad sõita Viljandi linna. Peale seda päeva kui ostis asju, on tema pool kodus käinud nii Janar kui ka Vjatseslav eraldi kui ka koos. Nad on koos napsutanud, ta on pakkunud mingit alkoholi ja Janar koos Vjatseslaviga on omalt poolt toonud ka alkoholi, Janar on toonud likööri, millist täpselt ei mäleta, viina on ka toonud. Vjatseslav on samuti toonud viina. Üks - kaks korda on alkoholi pruukinud ka Vjatseslavi korteris. Tema pool nad on käinud 5-6 korda alkoholiga, kus nad olid selle alkoholi võtnud, ta ei tea. Janarit ta ei ole näinud umbes 3 nädalat. Vjatseslav elab praegu P juures. (t/l 17-19) • 10.03.2009 koostatud tunnistaja VL´u ülekuulamisprotokolli kohaselt ta elab Hüürus ema juures üle 3 aasta, samas majas krt nr 2 elas Vjatšeslavi nimeline noormees, kellega tal olid normaalsed suhted. 2008 sügisel Vjatšeslavi kaudu ta sai tuttavaks Janariga, kes elas P juures. Ta täpselt ei mäleta, mis asjaoludel tutvus Janariga, ühel päeval Vjatšeslav tuli koos Janariga, kell võis olla 21 paiku või hiljem ja nendel kaasas olid tööriistad, pakkusid temale, et ostaks, nendel kaasas olid: padrunivõtmete komplekt, el. drell ja 5 • • jalgratturitetulede komplekt. Keegi nendest ütles, et on vaja sõiduraha ja ta ise ütles, et nende tööriistade eest võib anda 700 krooni, et seda peab nendele sõiduks jätkuma. Kohe, samal õhtul andis ka raha 700 krooni. Järgmisel päeval nad käisid uuesti ja pakkusid el. mootorsae aga sellel puudus kett ja ta saatis nad minema. Asjade päritolust ta ei küsinud midagi ja nemad samuti midagi ei rääkinud, ta oli veidi vintis ja ei viitsinud mõelda, et kus kohast nad on asju saanud. Mingil ajal ta läks P juurde sauna ja siis sai teada, et temalt olid varastatud tööriistad. Peale seda, kui sai teada vargusest ta ei ole Vjatšeslavi ega Janarit näinud. Ta ei tea, miks posid annavad ütlusi, et ta olevat nende käest rohkem asju ostnud. Jalgratturite tulede komplekti ta oli paigutanud enda jalgrattale ja lubas Ple kinni maksta komplekti hinna. (t/l 40-42) 13.03.2009 koostatud kannatanu P M ’i tsiviilhagist nähtuvalt VL tagastas talle väikese tööriistade kohvri maksumusega umbes 200 kr (kakssada krooni) ja väikese elektritrelli maksumusega umbes 500 kr (viissada krooni).

  1. jaanuaril 2009.a. külastasid teda G.V ja Vjatšeslav ehk Slavik ja neile tuttav vanem härrasmees. Külastuse käigus sooviti, et ta politseisse esitatud avalduse tagasi võtaks, sest muidu ta nii-kui-nii ei saavat tagasi varastatud esemeid. Kannatanu keeldus sellisest kokkuleppest. Kannatanult varastati järgmised tööriistad:
  2. löökdrell maksumusega 1300 krooni,
  3. kaks el. drelli kokku maksumusega 2500 krooni,
  4. järkamissaag Enhell 900 krooni,
  5. el.saag-pink 1700 krooni,
  6. el. käsisaagi 1000 krooni,
  7. el. relakas/lõikaja (suur) 2500 krooni,
  8. el. relakas/lõikaja 1800 krooni,
  9. kaks el. relakat/lõikajat kokku maksumusega 1800 krooni,
  10. el. relakas/lõikaja väike 350.- krooni,
  11. suur padrunivõtmete komplekt, mustas karbis 1500 krooni,
  12. silmus-ja lehtvõtmete komplektid 2000 krooni,
  13. kruvikeerajate komplekt 150 krooni,
  14. näpitsad, juhtmetangid 700 krooni,
  15. jalgrattatulede komplekt 150 krooni,
  16. el. keevitusaparaadi Deca komplekt väärtusega 2500 krooni,
  17. alkohol: viina 10 pudelit ja likööri 8 pudelit kokku maksumusega 1500 krooni,
  18. kettsaag (proffidele) 9250 krooni,
  19. saeketid ja saeplaat 900 krooni,
  20. mootorsae ketid (teritatud ja kotis) 12 tk 1400 krooni,
  21. teemantketas 300 krooni,
  22. võsalõikajate rihmad 4 tk kogusummas 2200 krooni,
  23. tikksaag 600 krooni,
  24. võsalõikaja kettad 1000 krooni, Varastatud esemete kogumaksumus on: 38 000 krooni. Tagastatud on asju väärtuses: 700 krooni. Kannatanu esitab hagi summas 37 300 krooni. ( t/l 44-45, 47-48) 12.01.2009 koostatud kahtlustatava G.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ei ole nõus varastatud asjade nimekirjaga. Sai tuttava käest teada, et on võimalus elada ja teha tööd ning selle eest saada veel mingi raha, sai teada P M telefoni, helistas, ta kandis üle ta arvele sõiduraha ja sõitis ta juurde Hüüru külasse. Varem ta ei olnud P tuttav, ta tuli bussipeatusse vastu. Kokku ta elas ta juures umbes 6 kuud, aitas teda majapidamises, välitöödes, ta maksis veidi raha ka. Mingit konkreetset kokkulepet neil ei olnud tasumise suhtes. Tal oli plaanis minna sünnipäevale aga raha ei olnud, ta küsis P käest võlgu ja ta andis umbes 200-300 krooni aga sellest oli vähe. Elades P juures ta sai tuttavaks Slaviku nimelise noormehega, kelle perekonnanimi on H.F, elab samuti kui tema: sõbra juurest sõbra juurde. Ta elas tol ajal Hüürus sotsiaalmajas, ta on umbes 18-19 aastat vana. Slavik käis tihti P juures 6 • samuti abiks ja mõni kord niisama. Ta täpselt ei mäleta aga see oli oktoobri või novembri kuus 2008 kui Slavik tuli P juurde, P oli majas, ta küsis, et ega ta ei tea kellele võiks maha müüja tööriistad, Slavik pakkus Viktorit, keda ta oli korra varem näinud, koos joonud ja elab samuti Hüürus. Tema ja Slavik võtsid P asju nii majast kui ka garaažist: lööktrelli, ühe el. drelli, järkamissae Enhell, el.saag-pingi, el. käsisae, el. relaka (suure), el. relaka, suure padrunivõtmete komplekti, mustas karbis, silmuse ja lehtvõtmete komplekti, kruvikeerajate komplekti, näpitsad, juhtmetangid, jalgrattatulede komplekti, alkoholi võttis ühe pudeli Valge Viin ja ühe likööri pudeli, saeketi ja saeplaadi. Veel võttis elektrikontrolli kruvikeeraja, mida ei ole nimekirjas. Ta on näinud P juures nimekirjas märgitud asju aga ei ole neid võtnud. Slavik ütles, et tal on samuti raha vaja, et tal on vaja sõita Viljandi ja leppisid kokku, et müüdud asjade eest saadud raha jagavad pooleks aga hiljem Slavik ütles, et ta nii palju ei taha ja ta andis 200 krooni. Koos asjadega läksid Vikrori poole, kes elab Slavikuga ühes majas. Ta käis Viktori juures 3 kuni 5 korda, iga kord viis erinevaid asju ja iga kord ta maksis eraldi. Ta hoidis raha alles ja kokku Viktor oli maksnud 800 kuni 1000 krooni, millest ta oli andnud veel Slavikule 200 krooni. Ta käis asju müümas koos Slavikuga mitu korda aga raha andis Slavikule korra kuna ta rohkem ei tahtnud. Kõik asjad müüs Viktorile, kuskile mujale asju ei viinud. Vikror oli andnud raha mitu korda ja iga kord tema kätte. Viktor oli teadlik, et asjad on varastatud kuna ta ütles, et oli varastanud neid P käest. Hiljem ta oli mitmel korral näinud tööriistu Viktori juures voodi all või eesruumis. Varguse pani toime kuna oli vaja raha. P juurest läks ära kuna läksid riidu, ta ei tahtnud rohkem orjatööd teha. Tööl ei käi, saab invaliidsuspensioni 80 %, põeb epilepsiat. ( t/l 24-27) 23.01.2009 koostatud kahtlustatava H.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda süüdistatakse ja lisab, et G.V elas P M u juures, oli tal abiks tutvus temaga 4 juulil 2008, siis kui vabanes kinnipidamiskohast ja asus elama Saue vald, XXX. Läks P juurde tööd otsima ja nii tutvus Janariga. Hakkas koos Janariga tegema P juures tööd: ehitasid tuuletõkke garaaži. №vembri kuus 2008a Janar tahtis kuskile sõita ja ta oli vaja raha, ta küsis P käest 200 krooni aga sellest oli vähe ja ta poleks saanud tagasi tulla Viljandi maakonnast kuhu ta kavatses sõita. Kuna oli vaja raha juurde siis Janar ütles, et võiks P käest võtta mõned tööriistad ja viia pandimajja, tema sellega ei nõustunud ja pakkus, et parem viiks asju Viktori juurde, kes samuti elab Hüürus. Ta kavatses samuti Viljandi linna sõita aga tal samuti ei olnud raha, P käest ei küsinud kuna teadis, et ta ei anna kuna oli temale juba võlgu. Tema koos Janariga läks Viktori juurde, et küsida, mis asju tal vaja on, midagi asjadest nad kaasa ei võtnud. Viktor oli kodus, ütlesid, et on vaja raha ning on pakkuda tööriistu. Viktor ütles, et tooks asjad ta juurde, ta vaatab üle ja otsustab, mis on vaja. Läksid Janariga tagasi P juurde, ootasid kuna ta jääb magama siis võtsid tööriistu ja viisid Viktori juurde. Asju võtsid ühe öö jooksul, käisid 4 korda. Asju võtsid nii majast kui ka garaažist. Viktor kõiki asju omale ei võtnud, osa asju saatis tagasi ja viisid P juurde. Siis kui viisid tööriistad Viktori juurde ta andis kohe mingi summa, täpselt millise ta ei mäleta aga paari päeva pärast andis 800 krooni, raha andis Janari kätte ja Janar sellest rahast andis temale 200 krooni. Siis kui nad viisid tööriistad Viktori juurde siis ei olnud jutu sellest, et nad olid need võtnud P käest, ta küsis küll aga vastasid, et kaugemalt toodud. Sellest, et asjad olid varastatud P juurest Viktor sai teada paar nädalat hiljem, siis kui ta käis P juures saunas ja Janar siis enam P juures ei elanud. Ta mäletab, et võtsid: kaks el. drelli, järkamissae Enhell, el.saag-pingi, el. käsisae, el. relaka (suure), el. relaka, suure padrunivõtmete komplekti, mustas karbis, silmuse ja lehtvõtmete komplekti, kruvikeerajate komplekti, näpitsad, juhtmetangid, jalgrattatulede komplekti, alkoholi oli võtnud mitmel korral, viina oli võtnud 10 või rohkem pudelit, likööri oli võtnud 2 pudelit, Janar oli võtnud likööri paar pudelit. Asju võtsid ja viisid koos Janariga. Kõik nimetatud asjad viisid Viktori juurde. Viljandi linna ta ei sõitnud. Peale seda kui Janar oli P juurest lahkunud ta läks P juurde elama aga ei julgenud rääkida sellest, et ta oli koos Janariga 7 • • varastanud ta asju. Kahetseb, et sedasi käitus, annab puhtsüdamlikud tunnistused. Ta on invaliidsusel alates 2004, saab pensioni 3475 krooni, invaliidus on 100%. (t/l 31-34) 19.11.2009 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 231 nähtuvalt H.F ei põe vaimuhaigust ega ole nõdrameelne. Temal esineb nõrgamõistuslikkus, mis on mõõduka vaimse alaarengu tasemel. Tal ei esinenud kuritegude toimepanemise ajal ja ei esine ka käesoleval ajal ajutist rasket psüühikahäiret ega ka muud rasket psüühikahäiret. Vaatamata temal esinevale vaimsele alaarengule oli H.F võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamale ka oma tegevust juhtima. H.F on võimeline oma psüühilise seisundi poolest esinema eeluurimisel ja kohtus ning ta on võimeline kandma karistust. H.F ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (t/l 134-136) 17.11.2009 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 221 nähtuvalt G.V ei põe vaimuhaigust ega ei ole nõdrameelne. Temal on sedastatav orgaaniline ajukahjustus epileptiliste hoogude, iseloomu muutuse ja kerge vaime alaarenguga. Sellele viitavad koolis õppimise raskused, äärmine püsimatus, hajuv tähelepanu, mälu funktsiooni kerge häirumine, ärritatavus, kognitiivsete (intellektuaalsete) võimete kerge puue, epileptilised krambid, seisundit kinnitavad kooli iseloomustused ja varasem meditsiiniline dokumentatsioon alates 2001.a. Janar Stibal ei esinenud inkrimineeritavate kuritegude sooritamise ajal 12.11.2008 kuni 14.11.2008.a ja mitte ka käesoleval ajal ajutist või püsivat rasket psüühikahäiret. Janar Stiba oli oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima inkrimineeritavate tegude sooritamise ajal 12.11.2008 kuni 14.11.
  25. Oma psüühilise seisundi poolest on Janar Stiba võimeline osalema eeluurimisel ja kohtus ning kandma karistust. Janar Stiba suhtes ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi.(t/l 140-142) 08.05.2009 toimepandud asja omavolilises kasutamises: • 11.05.2009 koostatud kannatanu SK’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ostis ta endale motorolleri Keeway F-act Racing 02.12.2008 OÜ Maggot Mulgi Motoärist ja see maksis 16 900 krooni. Motorollerit kasutas peale tema veel elukaaslane IB . 07.05.2009 sõitis sellesama temale kuuluva motorolleriga maale isa juurde elukaaslane IB . Tema isa elab Karksi vallas, Hirmuküla külas, XXX talus. 08.05.2009 helistas talle elukaaslane IB ja teatas, et motoroller on ära varastatud. Motoroller oli seisnud hoovil ja võtmed olid olnud elukaaslasel taskus. Motorolleriga koos oli kadunud sinist värvi motokiiver. Vargusega on kannatanule tekitatud varalist kahju 16 600 krooni, sellest 16 000 krooni motoroller ja 600 krooni motokiiver. On politseilt tagasi saanud motorolleri võtmed täiskomplektselt. Motoroller asub Viljandi politseiosakonnas. (t/l 74-75) • 18.06.2009 koostatud kannatanu IB ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.05.09 tuli tema talu juurde Karksi valas H.F koos „Mütsiga", mitte AP. Selle Mütsi õiget nime ma ei tea ja ta ajas ta AP sassi. See Vjatšeslav oli tõesti XXX temal külas sellel ajal ja korra ta ka küsis minult proovimiseks motorollerit ja korra ta ka enda juuresolekul lubas aga tema ei ole seda motorollerit tohtinud ise kasutada. Rolleri võtmed on alati tema käes olnud. Sellel päeval, kui Vjatšeslav rolleri ärandas, ta isegi ei küsinud seda kasutada, vaid võttis täiesti salaja võtmed jope taskust ja ärandas rolleri. Rolleri mootor on küll rikutud aga ta sõidab ikka kuidagi, remontida ei ole ta rollerit lasknud. Leiab, et rolleri ärandamisega on tekitatud kahju 4000 krooni. Kadunud on kiiver väärtusega 600 krooni ja peale selle tuleb remontida mootorit ning gaasi, mootori ja iluvigade parandamine maksab 3400 krooni. Soovib, et see kahju temale hüvitatakse. Rolleri ostis küll tema elukaaslane Svetlana aga tema ise sellega ei sõida ja ta ostiski selle rolleri temale. Tegelikult on kannatanu tema. Peale seda vahejuhtumit enam Vjatšeslav tema juures ei ole olnud, vabandanud ega hüvitanud ta ka midagi ei ole. Kordab, et kindlasti ei lubanud keegi temal rollerit võtta. (t/l 81-82) • 11.05.2009 koostatud tunnistaja IB ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.05.2009 sõitis ta oma elukohast XXXelukaaslasele SKkuuluva motorolleriga Karksi valda, Hirmuküla 8 • • • • külla, XXX tallu, külla oma isale. Kohale jõudes parkis motorolleri ära hoovile. Oli päeval kohtunud XXX oma tuttavate H.F-i ja AP ning kui nad kuulsid, et ta läheb ära maale, siis nad ütlesid, et tahavad ka sinna tulla pidu panema. Tema ütles, et ei saa, sest isale ei meeldi kui võõrad sinna tulevad. Öösel umbes kella 01.00 paiku 08.05.2009 sõideti mingi autoga talu hoovile ja isikud tulid ukse taha ning astusid uksest sisse. Ta oli ise veel ärkvel toas koos isaga. Isikuteks osutusid tuttavad H.F ja AP. Neil oli alkoholi kaasas ja ütlesid, et hakkame viina jooma. Hakkasid üheskoos alkoholi tarbima. Oli nendega koos kella 03.00-04.00ni ja tarbisid koos alkoholi. Siis ta väsis ära ja läks ära magama, isa oli magama läinud varem. Tuttavad jäid veel laua äärde, öömaja nad ei küsinud. Ärkas hommikul kella 09.30 paiku ja kui välja läks, siis avastas, et hoovilt on motoroller kadunud. Motorolleri võtmed olid tal pandud jope tasku, kuid neid enam seal ei olnud. Helistas Aigvarile ja ta ütles, et Vjatšeslav oli rolleri võtnud ja ära sõitnud. Helistas ka Vjatseslavile ja ta ütles, et oli jah rolleri võtnud salaja. Lubas tunni aja jooksul tagasi tuua, aga ei toonud. Kui ta ei toonud rollerit tagasi, siis teatas rolleri vargusest politseile. Hiljem õnnestus veel ühendust saada laupäeval Vjatšeslaviga, kuid tema ütles, et motorollerit temal enam ei ole, oli andnud selle MM kätte. Rohkem infot tal motorolleri asukoha kohta ei olnud. Motoroller kuulus tema elukaaslasele SK ja see varastati salaja tema teadmata ning loata. (t/l 78-80) 11.09.2009 koostatud kannatanu IB ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib ta lisada, et rolleril oli paigaldatav kohver ja peeglid küljes. Peale vargust, kui ta rolleri tagasi sai, olid need asjad kadunud. Kiiver asus enne vargust esikus kapil ja kui H.F tema rolleri omavoliliselt võttis, võttis ta ka kiivri esiku kapilt kaasa. Vjatšeslav lubas temale tagasi tuua paigaldatava kohvri, peeglid ja kiivri aga ta ei ole temalt midagi tagasi saanud.(t/l 101102) 09.09.2009 koostud tunnistaja AV(V ) ülekuulamisprotokolli kohaselt mai kuus, öisel ajal nägi ta Tartu-Viljandi mnt.-l sõitis üks roller. Peatas rolleri ja kontrollimisel selgus, et rolleriga sõitis H.F. H.F-i küsitlemisel hakkas ta neile seletama, et näe see on varastatud roller aga tema ei varastanud. Ta seletas, et keegi olevat selle Hallistest varastanud ja tema tahab selle nüüd omanikule tagasi viia. Kuna kellaaeg oli hiline, ei toimetanud ta rollerit juhtinud Vjatseslavi osakonda, vaid kirjutas tema andmed üles. Et rolleri päritolu oli väga kahtlane ja tegemist võis olla varastatud rolleriga, võttis ta rolleri kaasa ja toimetas Viljandi Politseiosakonda. ( t/l 103-104) 11.05.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks esemeks õhkjahutusega motoroller Keeway F-act Racing. Roller oli mitmevärviline punane-valge. Töömaht 49 cm
  26. Kerenumber TSYTABMP28B
  27. Rolleril kahjustatud esikondel ( vt foto nr 4). Rolleril puudusid paigaldatav kohver ja peeglid ( vt foto nr 1). Rohkem välisel vaatlusel puuduseid ei tähelda. ( t/l 83-87) 19.05.2009 koostatud kahtlustatava H.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.05.09 jõi ta alkoholi koos ühe mehega, keda hüütakse „Müts". Öösel sõitis koos selle Mütsiga taksoga Karksi valda IB i juurde. Ta teadis, et Ion seal, kuna ta oli temale rääkinud, et läheb sinna. Neil oli viina kaasas. Raha oli sellel Mütsil. See Müts ei olnud AP, Ivist eksis. Ija müts hakkasid siis jooma, tema ei joonud seal enam. Mingil hetkel ta tahtis koju XXXse minema hakata. Ta elab XXX I juures. Võttis siis võtmekimbu, kus oli korteri võti ja seal oli ka rolleri võti. Siis tuligi mõte, et läheb hoopis rolleriga koju. I käest ta rollerit ei küsinud. Pani rolleri käima ja sõitis sellega Karksist XXXse. Järgmisel päeval I helistas ja käskis rolleri tagasi tuua aga ta ei jaksanud enam sellega sõita. Seda ta ei mäleta, et politsei teda oleks peatanud Mustla-Ämmuste teel. 10.05.09 tuli politsei ja võttis rolleri tema käest ära. Kahetseb, et ta ilma Iloata tema rolleri võttis. Teab ka seda, et roller on hoopis Sveta oma. Need asjad, mis rolleri küljest puudu on, katsub ta Ivole tagasi anda. Praegu elab ta ka Ija Sveta juures ja saab nendega hästi läbi. Mingit kavatsust seda varastada tal polnud, tahtis sõita ainult I juurde koju, kus parajasti ka ise elab. Ta sõitis XXX külasse aga läks enne koju minekut tuttava juurde, kes samuti elab selles külas. Öö veetis tuttava juures, hommikul läks I korterisse nr 20, seal olid 9 • • • • • • Svetlana, kes on I elukaaslane ja veel meesterahvad, teised pruukisid alkoholi, tema ei joonud enam. Vahepeal oli helistanud Ija küsinud oma rolleri suhtes, vastas, et see on tema käes ja pidi Ivole järgi minema aga ei mäleta täpselt kas käis või mitte. Kiiver jäi tuttava juurde, lubas selle tagastada, mis juhtus peegliga ja korviga ei mäleta, võimalik, et see on samuti tuttava juures. Viimati mäletab, et oli koos rolleriga sõbra maja juures, rohkem midagi ei mäleta. Roller oli tema käes umbes 2-3 päeva, need päevad elas XXX aga mitte I juures. Ta võttis rolleri luba küsimata aga oli kindel, et tagastab selle kohe kui jõuab koju aga läks nii, et ei tagastanud koheselt vaid sõitis sellega samas maakonnas. Kellelegi müügiks rollerit pakkunud pole ja müüja ega endale jäta seda ei tahtnud. Oli paar korda rolleriga kukkunud, kuna ees olid augud ja ei osanud tagurdada ja tõesti võis midagi juhtuda mootoriga. Kahetseb väga, et sedasi käitus võimalik, et hakkas lihtsalt kartma ja ei julgenud enam I juurde ise minna, lubab kahju hüvitada, on teadlik, et kiiver maksab 600 krooni, samuti on nõus hüvitama peegli ja korvi maksumuse, kuigi seda varastanud pole, tal on probleemid tervisega, esinevad peavalud.( t/l 91-93,129-132) 08.05.2009 koostud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt 08.05.2009 kell 08:15 H.F juhtis Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mopeedi alkoholi joobes. (t/l 89) 08.05.2009 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt H.F tunnistab, et 08.05.2009 kella 08:00 paiku sõitis ta Viljandi maakonnas rolleriga alkoholi joobes, kuna tahtis minna vaatama oma endist kooli. (t/l 90) Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktist nähtub, et IB ´ile kuuluv sõiduk, mida juhtis Tallinna- Viljandi mnt. H.F, paigutati Viljandi politseiosakonda hoiule. (t/l 105) 19.11.2009 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 231 nähtuvalt H.F ei põe vaimuhaigust ega ole nõdrameelne. Temal esineb nõrgamõistuslikkus, mis on mõõduka vaimse alaarengu tasemel. Tal ei esinenud kuritegude toimepanemise ajal ja ei esine ka käesoleval ajal ajutist rasket psüühikahäiret ega ka muud rasket psüühikahäiret. Vaatamata temal esinevale vaimsele alaarengule oli H.F võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamale ka oma tegevust juhtima. H.F on võimeline oma psüühilise seisundi poolest esinema eeluurimisel ja kohtus ning ta on võimeline kandma karistust. H.F ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (t/l 134-136) Teatisest kahtlustatava H.F-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 17,35 krooni. (t/l 69) Teatisest kahtlustatava G.V päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 68) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate H.F-i ja G.V süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute P M ’i, SK´i ja IB ´i ütlusi, tunnistajate VL´u ja AVütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, politsei poolt koostatud protokolle ja akte, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akte, asub seisukohale, et süüdistatavate H.F-i ja G.V süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate H.F-i ja G.V käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatavad grupis võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aadressil Harjumaa, Saue vald, Hüüru küla, XXX asuvast ja P M ’ile kuuluvast majast ja garaažist P M ’ile kuuluvaid tööriistu 38000 krooni väärtuses. Nii süüdistatavate ütlustest kui ka tunnistaja VLu ütlustest nähtub, et süüdistatavad müüsid varastatud tööriistad V.Leppikule, et varastatu müügist enda tarbeks raha saada. Taoline asjaolu viitab ilmselgelt võõraste vallasasjade omastamise eesmärgile ja nende vallasasjade oma kasuks pööramisele. Süüdistatavad panid neile inkrimineeritud kuriteo toime ühise kuritegeliku eesmärgi nimel ja 10 kooskõlastatult, olles mõlemad teo valdajad ja sellest tulenevalt ka kaastäideviijad. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt so

§ 199lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona.

Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.F-i käitumine kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on H.F-i karistatud

§ 215

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning süüdistusaktist nähtuvalt oli ta enne inkrimineeritavat süütegu koos G.V-ga toime pannud ka varguse, mistõttu oli H.F temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal

§ 215lg 2 p 1 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt H.F 08.05.2009 võttis luba küsimata ja valdaja teadmata IB i kasutuses oleva rolleri Keeway F-act Racing ning sõitis sellega ringi kuni ta peatati politsei poolt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et H.F-i käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.F-i süü

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Kohtueelsel menetlusel on P M esitanud tsiviilhagi 37300 krooni nõudes, milline sisaldab endas temalt varastatud ja tagastamata jäänud tööriistade maksumust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanule osa tööriistu VLu poolt tagastatud ning kannatanu on selles osas tsiviilhagi vähendanud. G.V erinevalt H.F-ist ei nõustu kannatanu esitatud varastatud esemete nimekirjaga, väites, et osa asju pole nemad varastanud. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et H.F ja G.V ekitasid kannatanule kahju 37300 krooni ulatuses, kuivõrd selline ulatus tuleneb nii kannatanu enese kui ka süüdistatava H.F-i ütlustest. Pealegi käisid süüdistatavad asju võtmas mitmel korral ning ei pruukinud üksikasjalikult näha kõiki teineteise poolt varastatud esemeid. Kohus leiab, et varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 37300 krooni ulatuses ning süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varalite kahju 37300 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 37300 krooni ulatuses välja mõista H.F-ilt ja G.V-lt P M ´u kasuks. Kohtueelsel menetlusel on IB esitanud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes, milline sisaldab endas tagastamata rolleri kiivri väärtust 600 krooni ulatuses ja remondikulusid. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt seoses ärandamisega tuleb remontida rolleri mootorit ning muid pisemaid iluvigasid. Kannatanu leiab, et parandamine läheb kokku maksma 3400 11 krooni. H.F tunnistab ka ise, et kukkus mõned korrad rolleriga ning lubab kannatanule kahju viimase poolt esitatud tsiviilhagi ulatuses hüvitada. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et H.F tekitas kannatanule kahju 4000 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toimepandud võõra vallasasja ajutise omastamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 4000 krooni ulatuses välja mõista H.F-ilt IB ´i kasuks. Karistuse mõistmisel H.F-ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo

§ 199

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikus leiduvate andmete põhjal võib järeldada, et süüdistataval puudusid alaline sissetulek ja elukoht ning ta oli sunnitud otsima peavarju ja sissetulekut juhuslike inimeste juurest. Seega ei ole tal piisavaid rahalisi vahendeid, et tasuda rahalist karistust. Samuti tuleb tal hüvitada kannatanutele varaline kahju, mis ei ole väike. Seetõttu on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus kannatanule tekitatud varalise kahju suurusest, millega on seotud ka süüdistatava süü. Sellest tulenevalt ei saa väita, et süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd kannatanult tööriistade vargusega tekitati kannatanul olukord, et oma majapidamise korrashoiuks peab ta uuesti ostma endale tööriistad, mis tingib kannatanul põhjendamatu lisakulu ja tsiviilhagi hüvitamise ootamise ajal jääks tal majapidamine hooldamata. Seetõttu leiab kohus, et karistuse võib karistust kergendavat asjaolu, so kahetsust arvestades mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on tegemist olukorraga, kus süüdistatav peeti omavoliliselt kasutusse võetud vallasasjaga kinni ning motoroller on valdajale tagastatud. Samas on süüdistatav motorolleriga sõitnud alkoholijoobes ja käitunud hoolimatult, rikkudes võõra vallasasja selliselt, et see vajab remonti. Arvestades asjaolu, et asi on omanikule tagastatud ja süüdistatav kahetseb toimepandut, siis peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul on tegemist erineval ajal ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegudega ning tegemist on ka eriliigiliste kuritegudega, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Arvestades süüdistatava elustiili, seda, et süüdistatav oli teadlik alustatud kriminaalmenetlusest ja samal ajal pani toime uue kuriteo, samalaadse, millise eest teda juba vangistusega karistatud oli, siis viitab süüdistatava suhtumine sellele, et ta ei sobi 12 kriminaalhooldusele ja kriminaalhoolduse ajal käituks ta kriminaalhooldust takistavalt. Kuivõrd süüdistatav on aga varem vangistust kandnud, ei ole tema suhtes

§ 73sätted kohaldatavad.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse mõistmisel G.V-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval puudus temale inkrimineeritud teo ajal alaline elukoht ja ta sai peavarju juhuslike tuttavate juures, saades kohapeal tehtavast tööst mõningast sissetulekut. Seega puudus tal alaline ja legaalne sissetulek, mis tingib olukorra, et tal puuduvad ka käesoleval ajal piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, kuivõrd tal tuleb hüvitada ka kannatanule tekitatud varaline kahju, mis ei ole väike. Seetõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kannatanult tööriistade vargusega tekitati kannatanul olukord, et oma majapidamise korrashoiuks peab ta uuesti ostma endale tööriistad, mis tingib kannatanul põhjendamatu lisakulu ja tsiviilhagi hüvitamise ootamise ajal jääks tal majapidamine hooldamata. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus võiks väita, et süüdistatava süü ei ole suur. Samas peab kohus vajalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus, mistõttu võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis peab kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatavat on korduvalt karistatud väärteokorras, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja aru saama võõra vara puutumatusest. Märt Toming kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.