1-08-11186/56

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 15.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-11186 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.G sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 22.12.2008 ja lõpp 18.09.2010 Jätta Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Z.G-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni (s.h. kaitsjatasu 250 krooni, sõidukulu 60 krooni, käibemaks 62 krooni). Välja mõista Z.G-lt kaitsjale (vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 25.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8; §202 lg.2 p.2 ja §266 lg.2 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 27 päeva algusega 22.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse kohaselt on isik varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava igapäevast käitumist vabaduses iseloomustas hoolimatus teiste heaolu ja vara vastu. Tema tuttavate hulka kuuluvad kuritegeliku minevikuga inimesed. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt, otsib kiireid tulemusi. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalust kohtuda kinnipeetava vennaga, samuti ei olnud võimalust teha kodukülastust. Sellega seoses puudub kriminaalhooldusametnikul informatsioon kinnipeetava elamispinna, töökoha ja lähedaste kohta vabaduses. Täituri andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 87 240,35 krooni. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav karistatud 25-l korral, sellest kriminaalkorras 9 korda. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud ja omab kriminaalkorras karistatud tutvusringkonda. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub elama ja tööle venna juurde. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm leidis maakohtu istungil, et kuigi kaitsjal on raske oma seisukohta avaldada, kuna kinnipeetava kodune olukord on kontrollimata, toetas ta kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus Z.G vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kaheksa ja väärteo korras 16 korda karistatud. Vangistuse ajal on talle määratud üks distsiplinaarkaristus. Käesoleval ajal kannab karistust üle 20 varguse episoodi toimepanemise eest, mis olid sooritatud kehtival katseajal. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Z.G ei ole isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Maakohtul puudub veendumus, et aastase katseaja läbib kinnipeetav probleemideta. Vastavalt KarS §76 lg.4 allutatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud isik katseajaks sama seadustiku §75 sätestatud käitumiskontrollile. Vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu määratud alalises elamiskohas. Kinnipeetav on kriminaalhooldusametnikule nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib peale vabanemist elama asuda xxx. Nimetatud aadressil pidavat elama kinnipeetava vend, kuid seda elamispinda ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kuna kedagi ei olnud kodus ja kriminaalhooldusametnik korterisse ei pääsenud. Maakohtu istungil nimetas kinnipeetav oma elukohaks peale vabanemist hoopis xxx, kus pidi elama tema vend. Ka nimetatud elamispind on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata, kuna seda aadressi ei ole kinnipeetav ametnikule teatanud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et alaline ja kindel selline elukoht, kuhu vabanemisel on võimalik elama asuda, kinnipeetaval käesoleval ajal puudub. Nimetatud asjaolu teeb võimatuks ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud, enamus kordadel varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Maakohtu istungil seletas küll kinnipeetav, et asub tööle venna juurde ehitusele, kuid konkreetset firmat ei osanud nimetada. Andmeid tulevase töökoha kohta ei olnud võimalik saada ka kriminaalhooldusametnikul, kuna tal ei olnud võimalik kohtuda kinnipeetava vennaga. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et legaalse sissetuleku puudumisel on reaalne oht, et kinnipeetav võib hakata oma materiaalse seisukorra parandamiseks ning eluks vajalike vahendite hankimiseks toime panema uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedaste isikute ringi moodustavad kaks venda ja õde. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil kavatseb ta elama ja tööle asuda oma venna Axx Uxxx juurde. Nimetatud isikuga ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kohtuda. Tegemist on isikuga, keda on kuuel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on kandnud ka reaalser vangistust. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetaval puudub tihe ja toetav lähivõrgustik, kes oleksid talle vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel nii materiaalselt kui moraalselt toeks. Maakohus ei pea võimalikuks, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral asub kinnipeetav elama koos kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga ja suhtlema samasuguse tutvusringkonnaga. 3 Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et käesoleval ajal puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument. Maakohus leiab, et antud asjaolu suurendab veelgi uute kuritegude toimepanemise riski, kuna ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda legaalselt tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka kinnipeetava võlgnevusi peaaegu 90 000 krooni ulatuses, mille hüvitamine paneb kinnipeetava raskesse materiaalsesse olukorda, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole seadusekohane. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 372 krooni tuleb välja mõista kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus
3. 03.2010 №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud / Liivi Õun 4