← Eesti

1-08-8587/9

Obsah (14)§ 113§ 120§ 424§ 74§ 118§ 199§ 25§ 63§ 65§ 121§ 136§ 66§ 21§ 200

1-08-8587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8587 (07230101643) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtuniku

§ 113

; 25 lg 2 -200 lg 2 p 7,8 järgi, Vadim Atraškevitši süüdistuses

§ 113

; 120; 25 lg 2 200 lg 2 p 7,8 järgi; S.F isüüdistuses

§ 120

; 121; § 136 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatavad Aleksei Milohhov elukoht XXX, ik 38406092259, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, töökoht: OÜ ER, varem kriminaalkorras karistatud: 1)16.04.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; 2)15.11.2006 Tartu Maakohtu poolt

§ 424

ja 263 p 1 alusel järgi vangistusega 1 aasta

§ 74

sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, karistus kustumata, vahistatud 08.01.2008.a. Vadim Atraškevitš elukoht: XXX, ik 38504020286, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2 27.03.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 118

p 1 järgi vangistus 3 aastat ja 4 kuud

§ 74

sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat; karistus kustumata, vahistatud 11.01.2007, karistus kustumata, S.F elukoht: XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ilma töökohata, .varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi; 2) 03.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega l0 kuud, vabanes 21-10-2005.a.

tingimisi enne tähtaega, karistus kustumata. Kaitsjad Artur Umuršadjants, Jugans Grossmann, Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi Aleksei Milohhov

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust,

§ 25lg 2 - 200 lg 2 p 7,8 järgi 3 (kolm ) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. ning mõista Vastavalt

§ 65lg 2 suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2006.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta A. Milohhovi endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 06.01.2008.a. Tunnistada süüdi Vadim Atraškevitš

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust,

§ 25lg 2 - 200 lg 2 p 7,8 järgi 3 (kolm) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. ning mõista Vastavalt

§ 65lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2007.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aastat ja 4 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada süüdi Vadim Atraškevitš süüdistuses

§ 120järgi ja mõista karistuseks 30 3 (kolmkümmend) päeva vangistust..

Vastavalt

§ 65

lg 1 lugeda mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta V. Atraškevitši suhtes endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.01.2008.a. stuseks rahaline karistus Tunnistada süüdi S.F

§ 120

järgi ja mõista kari 50 miinimumpäevamäära, so 2500 krooni,

§ 121

järgi rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, so 5000 krooni ,

§ 136lg 1 järgi rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära, so 2500 krooni.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, so 5000 krooni . ning mõista Kohaldada

§ 66

lg 1 sätteid ning määrata, et karistus kuulub kandmisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 500 krooni kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni Välja mõista riigituludesse sundraha Aleksei Milohhovilt ja Vadim Atraškevitšilt 10875.krooni ja S.F-ilt 6525 krooni. Välja mõista riigituludesse menetluskulud A. Milohhovilt 34729 krooni, V. Atraškevitšilt 8851,60 krooni ja S.F-ilt 6033,30 krooni. . Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Rahaline karistus kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 4100064939. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista A. Milohhovilt ja V. Atraškevitšilt solidaarselt 3774,67 krooni JMik XXX kasuks. Välja mõista õigusabi kulud AOik XXX kasuks V. Atraškevitšilt 1416 krooni ja S.F-ilt 1416 krooni. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Aleksei Milohhov on kohtu alla antud

§ 113

järgi, süüdistatuna selles, et tema, ajavahemikul 22.12.2007 kuni 23.12.2007 koos Vadim Atraškevitšiga Tallinnas, XXX asuvas korteris peksis NM't korduvalt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse osadesse - pea- 4 ja keha piirkonda, tekitades NM'ile pindmised põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, põrutushaavad ja verevalumid suu limaskestal, verevalumid kõõlustanul ning nahaalused verevalumid vasakul labakäel, paremal õlavarrel ning mõlemal põlvel, aga samuti eluohtlikud tervisekahjustused - kehatüve tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 28 murdu) mitmel keha anatoomilisel joonel ja rinnakelme rebendiga vasakus rinnaõõnes, peensoolekinniti ja vasaku neeru rebenditega ning verevalumitega siseelundeis ning rinna ja kõhu lihastes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning äge hingamispuudulikkus, saadud tervisekahjustuste tagajärjel NM suri ajavahemikul 22.12.2007 kuni 23.12.2007 sündmuspaigal. Sellega pani Aleksei Milohhov toime teise inimese tapmise, s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vadim Atraškevitš on kohtu alla antud

§ 113

järgi süüdistatuna selles, et tema, ajavahemikul 22.12.2007 kuni 23.12.2007 koos Aleksei Milohhoviga Tallinnas, XXX asuvas korteris korduvalt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse osadesse - pea- ja keha piirkonda, tekitades NM'ile pindmised põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, põrutushaavad ja verevalumid suu limaskestal, verevalumid kõõlustanul ning nahaalused verevalumid vasakul labakäel, paremal õlavarrel ning mõlemal põlvel, aga samuti eluohtlikud tervisekahjustused - kehatüve tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 28 murdu) mitmel keha anatoomilisel joonel ja rinnakelme rebendiga vasakus rinnaõõnes, peensoolekinniti ja vasaku neeru rebenditega ning verevalumitega siseelundeis ning rinna ja kõhu lihastes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning äge hingamispuudulikkus, saadud tervisekahjustuste tagajärjel NM suri ajavahemikul 22.12.2007 kuni 23.12.2007 sündmuspaigal. Sellega pani Vadim Atraškevitš toime teise inimese tapmise, s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavad V. Atraškevitš ja A. Milohhov tunnistavad end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. V. Atraškevitš seletab, et tema suhtes NM´ga olid halvad, kuna see jõi, tõi enda juurde kodutuid ja ütles jämedusi tema emale. 22.12.2007.a. läks ta koos A. Milohhovi ja V. Bogdansevaga NM elukohta. Seal olid juba N. Ossipova ja V. Jevdokimõtšev. Nad pakkusid õlut ja jõid ise samuti. V. Bogdantseva oli purjus ning ta saatis viimase ära ja läks peale seda tagasi NM juurde. A. Milohhovil oli kannatanuga konflikt, mille põhjust ta ei tea. A. Milohhov lõi kannatanut ja hakkas kaklus. Pärast A. Milohhov ütles, et ütles, et NM oli löönud A. Milohhovi tüdrukut. Tema lõi samuti paar korda lamavat NM´t jalaga külje piirkonda. A. Milohhov tõukas ta eemale ja ütles, et see ei ole tema probleem. Ta jõi koos tunnistajatega õlut. A. Milohhov peksis kannatanut ca 10 minutit ning kasutas ka kahvlit. A. Milohhovi tegevuse kohta on ta ütlusi andnud ning jääb nende ütluste juurde rohkem A. Milohhovi tegevuse kohta rääkida ei soovi. Kui nad A. Milohhoviga lahkusid, siis kannatanu lamas ning ta arvas, et kannatanu on teadvuseta. Ta ei kontrollinud, kas kannatanu hingab. Järgmisel päeval oli NM surnud, ta lamas samas asendis nagu eelmisel õhtul. Kohtueelsel uurimisel on V. Atraškevitš andnud ütlusi selle kohta, et A. Milohhov lõi NM´t rusikaga näkku, kannatanu kukkus ja jäi lamama. A. Milohhov hakkas kannatanut peksma jalgadega pähe ja keha piirkonda. A. Milohhov võttis kannatanul kaela ümbert kinni, tõstis kannatanu pea üles ja hüppas põlvedega kannatanu rinnale, seda tegi ta kaks korda. A. Milohhov võttis kuskilt kahvli ning lõi kannatanut kätte, vigastades nahka. A. Milohhov peksis kannatanut ca 10 minutit /IV kd tl 53-54,/. A. Milohhov keeldub ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel seletas A. Milohoov, et 2007.a. detsembri keskpaigas ta jõi. 5 Elas sellel ajal XXX. Atraškevitši ja Sergei juures. 22.12.2007.a. ta samuti jõi, tarvitas nii viina kui ka õlut. Kella 20.00-20.30 paiku läks ta koos V. Atraškevitšiga NM juurde suhteid klaarima. Toas oli pime, valgus langes koridorist. NM istus voodil ja madratsil lamasid mees ja naine, kes ei maganud. Nende sisenedes tõusis NM püsti. Ta küsis, kas NM on tema tütarlast löönud. NM vastas eitavalt. Ta ei uskunud seda ja lõi NM´t parema küünarnukiga näkku. Löögi tagajärjel rullus NM vastu seina, kui ei kukkunud, vaid vajus kükakile. Ta tõstis NM üles ning lõi veel üks kord küünarnukiga näkku. Selle löögi tagajärjel NM kukkus. Ta saatis V. Atraškevitši õlle ja sigarettide järele. Seejärel valas ta toas viibinud mehele õlut ning jõi ka ise. V. Atraškevitš küsis, kas võib ka lüüa ning hakkas NM´t jalgadega peksma. Kannatanu pööras end valust teisele küljele. V. Atraškevitš peksis kannatanut jalaga ca 5 minutit ning lõi 4-5 korda jalaga pähe. NM vastu ei löönud, kattis ainult kätega näo. Ta hakkas V. Atraškevitšit rahustama. Seejärel jõid nad õlut. NM oli ca 20 minutit teadvuseta. Kui kannatanu teadvusele tuli, siis tõusis istuli ja ütles midagi ebatsensuurset tema V. Atraškevitši aadressil Ta lõi kannatanut põlvega kaks korda vastu abaluid. Kannatanu kukkus ja ta lõi veel ühe korra parema käe küünarnukiga abaluu piirkonda. V. Atraškevitš hakkas uuesti lamavat kannatanut jalgadega peksma. Peksis 2-3 minutit ja rahunes. Nad jõid õlle lõpuni ja hakkasid lahkuma. Ta kontrollis enne lahkumist kontrollis kannatanu pulssi. Kannatanu oli elus ja hingas. Järgmisel hommikul teatas korteris viibinud mees, et NM on surnud. /IV kd, tl 109.115/. Kannatanu JM ütluste kohaselt elas tema isa XXX. Isa ei töötanud ning viimasel ajalö tarvitas alkoholi. Viimati nägi isa juhuslikult

  1. septembris ja neil tekkis konflikt seoses isa joomisega. Ta nägi korduvalt isa näol vigastusi. Isa ütles alati, et kukkus joobnuna ja lõi ennast ära. Isa matustega tegeles tema ja kulutas ca 25
  2. Tšekke on ca 10 tuhande kohta. Riik hüvitas 7000 krooni. Tunnistaja N. Ossipova ütluste kohaselt tundis ta NM´t. Viimati nägi NM`t siis, kui kannatanut peksti. See võis olla 2007.a. lõpus. Tema ja V. Jevdokimõtšev kohtusid NM`ga tänavalja NMkutsus külla. Nad jäid NM juurde ööseks. Hommikul NM läks kuhugi ning tagasi tuli purjus ja kukkus kaltsudele. Tema ja V. Jevdokimõtsev istusid diivanil ja jõid viina. Korteris oli pime, põles ainult üks küünal. Tulid Vadim, kes on NM naaber, ja mingi Ljoša. Tundus, et nad olid narkojoobes ja käitusid imelikult. Nendega koos oli veel tütarlaps. Tütarlaps viis Vadimi ja Ljoša ära, kuid natukese aja pärast tulid Ljoša ja Vadim uuesti tagasi. Ljoša pani N Makedonskiy diivanile. Peale seda läksid Vadim ja Ljoša jälle ära, kuid tulid varsti uuesti tagasi. Ljoša hakkas NM`t jalgadega peksma. Vadim ütles, et lööb ka, kuid Ljoša käskis mitte segada. Vadim ikka pärast lõi paar korda kannatanut jalgadega. Tal hakkas hirm ja peitis näo V. Jevdokimõtsevi selja taha. Kannatanut peksti jalgadega kehatüve piirkonda ca 10 minutit. Ljoša ajas Vadimi ära, kuid Vadim tahtis ka lüüa. Tema rohkem kuulis lööke kui nägi. Kannatanu oli nii purjus, et üldse ei reageerinud. V. Jevdokimõtsev oli samuti purjus ja tukkus. Vadim ja Ljoša lahkusid. Tal oli hirm ning ta äratas V. Jevdokimõtsevi ja nad läksid samuti ära. NM roomas mööda põrandat. Rohkem nad sinna tagasi ei läinud. Tunnistaja V. Jevdokimõtševi ütluste kohaselt ta tundis NM`t. NM`t nägi viimati enne 2007.a. või 2008.a. jõule. Käis NM juures koos Nataljaga, kelle perekonnanimi võib olla Ossipova. Ta oli väga purjus ning ei mäleta midagi. NM korteris ta magas. Hiljem Natalja äratas ta ning nad lahkusid. 6 Tunnistaja V. Bogdantseva ütluste kohaselt elas ta NM´ga ühes majas. 2007.a. novembris või detsembris koristas trepikoda ning seal haises. Ta avas NM korteri ukse, toas oli pime ja põrandal oli NM laip. Kutsus naabri Andrei ja koos kutsusid politsei. V. Atraškevitš kaebas, et N. Makenonskiy joob ning toob sinna kodutuid. 2007.a. detsembri lõpus või 2008.a. jaanuari alguses käis koos V. Atraškevitši ja A. Milohhoviga NM korteris. Nad olid purjus ja läksid NM juurest läbi. Seal alkoholi ei tarvitanud. Tema oli NM korteris ca 5 minutit ja läks magama V. Atraškevitši juurde. V. Atraškevitš ja A. Milohhov jäid NM korterisse ja tulid koju öösel. Kaklusest juttu ei olnud. NM juures olid veel mees ja naine, kelle nimesid ta ei tea. Konflikti ei olnud. Tunnistaja V. Voronaja ütluste kohaselt tunneb ta NM´t põgusalt. 2007.a. detsembri lõpus tuli V. Bogdantseva ja ütles, et nende majas on vist laip. Tuli ka A. Kossolapov ja kutsus politsei. Surma asjaolude kohta ta ei tea midagi. Tunnistaja V. Järve ütluste kohaselt tunneb ta V. Atraškevitšit ning on olnud tema juures kodus Laevastiku tänaval. V. Atraškevitšile ei meeldinud naaber, kuna selle juures käidi joomas. Riid oli ka V. Atraškevitši ema pärast. Ükskord oli koridoris väike konflikt ja V. Atraškevitš kakles naabriga. Naabri korteri uks oli pidevalt lahti ning lõhutud. V. Atraškevitš ütles, et kui see ei lõpe, siis lööb ukse kinni. Hiljem nägi, et V. Atraškevitš oli ukse naeltega kinni löönud. Tunnistaja I. Smirnova ütluste kohaselt on A. Milohhovi tema lapse isa. Ta tunneb ka V. Atraškevitšit. Enne vahistamist elas A. Milohhoviga koos umbes aasta. Alkoholijoobes käitub A. Milohhov erinevalt, kuid ta ei mäleta, kas A. Milohhov on vägivalda tarvitanud. V. Atraškevitši naabrit, kes praegu on surnud, tunneb ta samuti. Ühe korra on kindlasti näinud ning siis oli mingi konflikt. Kuna ta oli joobes, siis täpselt ei mäleta. Tundub, et NM lõi teda üks kord, löögi tagajärjel valutas tal kõht. A. Milohhov oli ka löömise juures ning lõi ise samuti NM`t. 2007.a. 22-23 detsembril oli A. Milohhov V. Atraškevitši juures ning kavatses sõita ema juurde Ida-Virumale. 31.12.2007 koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 1244 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli NMsurma põhjus kehatüve kinnine tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 28 murdu) mitmel keha anatoomilisel joonel ja rinnakelme rebenditega vasakus rinnaõõnes, peensoolekinnisti ja vasaku neeru rebenditega ning verevalumitega siseelundeis ning rinna ja kõhu lihastes; vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning äge hingamispuudulikkus. Sellised tervisekahjustused olid eluohtlikud. Vigastused kehatüve piirkonnas olid tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et horisontaalasendis viibinud kannatanu rindkerel jalgadega hüppamisest. Pole välistatud, et osa rindkere ja kõhu piirkonnas paiknevaid vigastusi võisid olla tekitatud ka tugevajõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nende hulgas ka löökidest saabastatud jalaga). Lisaks tuvastati laibal veel järgmised mitte eluohtlikud vigastused tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused: pindmised põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas, põrutushaavad ja verevalumid suu limaskestal, verevalumid kõõlustanul ning nahaalused verevalumid vasakul labakäel, paremal õlavarrel ja mõlemal põlvel. Need vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikate või jalgadega (vigastused pea, parema õlavarre ja vasaku labakäe piirkonnas) ning kukkumisest või löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (nahaalused verevalumid põlvedel). Pindmised nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaavad parema labakäe selgmisel pinnal olid tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist mõne mitmeharulise 7 torkevahendiga (näiteks kahvli vms esemega). Kõik vigastused on elupuhused. Peale vigastuste tekitamist võis NM elada lühikest aega, võib olla mõõdetav maksimaalselt 1

(2)tunniga. Erineva vanusega väikesed nahamarrastused ja -kriimustused kehatüvel ja jäsemetel olid suure tõenäosusega tekitatud parasiitpurukate (täid, kirbud) hammustuste ja sellele järgnenud küüntega kratsimise tagajärje! mitme surmaeelse nädala vältel. Surmajärgne nahamarrastus vasakul pool rinnal on tekitatud laibale tömbi vägivalla toimel, võimalik, et transpordi käigus. Surmaaeg ei olnud laiba algavate roisuliste muutuste tõttu kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt hinnatav, surm võis saabuda orienteeruvalt 4-10 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut. Kohtukeemilisel uuringul leiti SMlaiba verest 3,32 mg/g (%
  1. o)ja silma klaaskehast 3,66 mg/g (%
  2. o)etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. Narkootilisi aineid ei leitud. /I kd, tl 28-44/. 21.01.2008 ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Vadim Atraškevitš palub uurimisgrupil sõita aadressile XXX, Tallinn. Sündmuskohal ta selgitab, et 22. detsembril tema, Aleksei ja Vika sisenesid sellesse korterisse. Korteris oli NMkoos sõpradega. Nad jõid korteris õlut, kuid Vika tahtis magada ja ta saatis Vika enda juurde koju. Kui ta tagasi tuli, seisis Aleksei toa keskele näoga akna poole ning NM seisis toa keskele seljaga ukse poole. Aleksei lõi Makedonskit ja viimane kukkus kuidagi selja peale. Aleksei lõi NM´t rusikaga näkku ja kannatanu kukkus kušetile, mis on paremal seina juures. Aleksei lõi teda kätega, kaks-kolm korda, pärast Aleksei kummardas ja lõi veel paar korda NM´t vastu nägu. Löögi ajal lebas NM madratsil, seejuures pool kehast oli põrandal, pool madratsil. Ta tõmbas Aleksei ära ja küsis, miks see NM´t peksab ning Aleksei vastas, et NMlõi hiljuti tema tütarlast. Pärast lõi tema NM´t paar korda jalaga õla ja näo pihta. Aleksei võttis ja heitis ta eemale ja ütles: „Ma peksan ta ise läbi!" Tema hakkas edasi õlut jooma. Aleksei tagus veel jalgade ja kätega NM´t. Pärast võttis Aleksei kannatanu peast kinni ning hüppas põlvedega rinnale. Pärast võttis Aleksei kahvli ning sellega vähemalt ühe korra kannatanut kätte. Seejärel Aleksei lõi jalgadega NM´t keha ja pea piirkonda, lööke oli palju. Pärast vedas Aleksei NM korteri ukse juurde. Kui nad hakkasid ära minema, siis oli kannatanu teadvuseta. Hommikul koputas NM külaline tema uksele ja ütles, et NM suri ära. /kd IV t/l 70-74/. 24.01.2008.a. ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt A. Milohhov näitab Laevastiku tn maja 14 korterit6 ning selgitab, et 22.12.2007.a. õhtul lõi ta selles korteris NM´t küünarnukiga vastu lõuga. Kannatanu komistas ja vajus kükakile. Ta tõstis kannatanu üles ning lõi teist korda küünarnukiga vastu pead. Peale seda kannatanu istus, õigemini pooleldi lamas. V. Atraškevitš küsis, kas tohib ka peksta. Kui V. Atraškevitš hakkas NM´t peksma, siis kannatanu püüdis ära roomata ning vist tahtis püsti tõusta, kuid V. Atraškevitš ei lasknud. Seejärel käis V. Atraškevitš õlle järel ning mõne aja pärast V. Atraškevitš uuesti NM´t jalgadega peksma vastu keha, lüües kannatanut rohkem kui 10 korda umbes 5 minuti jooksul. Ta hakkas V. Atraškevitšit rahustama. Seejärel V. Atraškevitš astus kannatanu kõrile, tema aga lõi kannatanut kahvliga kätte. V. Atraškevitš jätkas kannatanu peksmist. NM pööras ennast valu pärast. V. Atraškevitš lõi kannatanut jalgadega pähe vähemalt 4 korda. Ta tõmbas V. Atraškevitsi eemale ning nad jätkasid õlle joomist. NM toibus ja ütles midagi ebatsensuurset. Ta läks ja lõi kannatanut põlvega vastu abaluud ning seejärel veel küünarnukiga vastu abaluud. Seejärel hakkas V. Atraškevitš uuesti kannatanut jalgadega peksma. Ta ei näinud, kuhu V. Atraškevitš lõi, kuna ajas juttu toas viibinud mehega ja jõi õlut, istudes nende poole seljaga. V. Atraškevitš peksis kannatanut umbes 4 minutit. Kui nad hakkasid ära minema, siis lõi tema kannatanut veel kaks korda, kui mette kõvasti. Kannatanu oli elus ja hingas /IV kd. tl 139-143/. Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiakti, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et süüdistatavate süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda sisuliselt omaksvõtvate 8 ütlustega kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav A. Milohhov keeldus kohtus ütluste andmisest, V. Atraškevitš keeldus ütluste andmisest A. Milohhovi tegevuse osas. Kohus avaldas vastavalt KrMS § 294 p 1 eeluurimisel antud ütlused. A. Milohhovi ütluste kohaselt lõi tema kannatanut korduvalt küünarnukiga näkku ja keha piirkonda ning põlvega vastu abaluid. Samuti kahvliga kätte. V. Atraškevitš peksis kannatanut jalgadega keha piirkonda, lüües vähemalt 10 korda ning lõi vähemalt 4 korda ka pähe. V. Atraškevitši ütluste kohaselt lõi tema kannatanut paar korda jalaga keha piirkonda. A. Milohhov lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku ning jalgade ja kätega keha piirkonda, hüppas kaks kurda põlvedega kannatanu rinnale ning lõi kahvliga kätte. Tunnistaja N. Ossipova ütluste kohaselt tulid 2007.a. lõpus kannatanu korterisse Vadim, kes on kannatanu naaber, ja keegi Ljoša. Ljoša hakkas kannatanut jalgadega peksma. Vadim lõi kannatanut samuti paar korda jalgadega. Tal hakkas hirm ning ta peitis näo V. Jevdokimõtševi selja taha. Kannatanut peksti kehatüve piirkonda ca 10 minutit. Ljoša ajas Vadimi ära, kuid Vadim tahtis ta lüüa. Ta rohkem kuulis lööke, kui nägi toimuvat. Ülaltoodud tõenditega, mis riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega, on leidnud tõendamist, et NM´t peksid jalgadega kehatüve piirkonda nii A. Milohhov kui ka V. Atraškevits. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamuste kohaselt oli Nikolai Makedonskiy surma põhjus kehatüve kinnine tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 28 murdu) mitmel keha anatoomilisel joonel ja rinnakelme rebenditega vasakus rinnaõõnes, peensoolekinnisti ja vasaku neeru rebenditega ning verevalumitega siseelundeis ning rinna ja kõhu lihastes; vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning äge hingamispuudulikkus. Sellised tervisekahjustused olid eluohtlikud. Vigastused kehatüve piirkonnas olid tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et horisontaalasendis viibinud kannatanu rindkerel jalgadega hüppamisest. Pole välistatud, et osa rindkere ja kõhu piirkonnas paiknevaid vigastusi võisid olla tekitatud ka tugevajõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nende hulgas ka löökidest saabastatud jalaga). Lisaks tuvastati laibal veel mitte eluohtlikud vigastused, mis võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikate või jalgadega. Pindmised nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaavad parema labakäe selgmisel pinnal olid tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist mõne mitmeharulise torkevahendiga (näiteks kahvli vms esemega). Kõik vigastused on elupuhused. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Milohhov ja V. Atraškevitš peksid kannatanut nii käte kui ka jalgadega pea ja keha piirkonda, seejuures A. Milohhov hüppas lamavale kannatanule korduvalt põlvedega rindkerele. Kannatanu surma põhjustas kehatüve kinnine tömp trauma. Seega saabus surm süüdistatavate poolt kannatanule terviskahjustuste tekitamise järel ja seoses põhjustatud tervisekahjustustega. Kohus leiab, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse – pähe ja kehatüve piirkonda – et A. Milohhov ja V. Atraškevitš möönsid igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, so tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et valimatul löömisel rusikate ja jalgadega pähe või muude elutähtsate elundite piirkonda, nagu rindkeresse või kõhtu, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, s.h. kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega (RK otsused nr 3-1-1-106-97, 3-1-1-28-01). Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium olnud kestvalt seisukohal, et enamasti on subjektiivse külje avamisel abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed tehiolud. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, ning siis, kui toimepanija 9 tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) (RK otsus nr 3-1-1-128-06). Samuti on Riigikohus väljendanud seisukohta, et juhul kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (

§ 21

lg 2 ls 1)ning asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Teopanuse olulisusel ehk kaalukusel on tähtsus ainult karistuse mõistmisel /RK otsus nr 3-1-1-43-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Milohhov ja V. Atraškevitš ühise ning kooskõlastatud tegutsemise käigus peksid kannatanut käte ja jalgadega kestvalt umbes 10 minuti jooksul elutähtsate organite - kehatüve ja pea piirkonda - ja tekitasid kannatanule hulgaliselt kehavigastusi, mis olid elukohtlikud ning põhjustasid nende vigastuste tekitamisega kannatanu surma. Lüües kannatanut korduvalt elutähtsate organite piirkonda möönsid nad igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist ning panid kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 113järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Milohhov on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 200

lg 2p7, 8 - 25 lg 2 järgi selles, et tema tema, grupis koos Vadim Atraškevitšiga 06.01.2008 kella 20.45 paiku Tallinnas, Sõle 62 vastas asuvas bussipeatuses „Madala" ähvardas mobiiltelefonide ja muu vara üleandmist nõudes P Šorikovi, V Denkevitši ning A Volodini vägivallaga, sealhulgas, metallkangiga, s.o. relvana kasutatava esemega löömisega, kusjuures Vadim Atraškevitš haaras jopest ja üritas jalaga lüüa P Šorikovi, kuid ei viinud kannatanute põgenemise tõttu kuritegu lõpule. Sellise oma tahtliku tegevusega Aleksei Milohhov, püüdes vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani isikute grupis toime

§ 200lg 2 p 7, 8 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V. Atraškevitš on antud kohtu alla toime

§ 200

lg 2 p 7, 8 - 25 lg 2 järgi süüdistatuna selles, et tema, grupis koos Aleksei Milohho'iga 06.01.2008 kella 20.45 paiku Tallinnas, Sõle 62 vastas asuvas bussipeatuses „Madala" ähvardas mobiiltelefonide ja muu vara üleandmist nõudes P Šorikovi, V Denkevitši ning A Volodini vägivallaga, sealhulgas, ähvardas Aleksei Milohhov kannatanuid metallkangiga, s.o. relvana kasutatava esemega löömisega ja Vadim Atraškevitš haaras jopest ja üritas jalaga lüüa P Šorikovi, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuivõrd kannatanud põgenesid. Sellise oma tahtliku tegevusega Vadim Atraškevitš, püüdes vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani isikute grupis toime

§ 200lg 2 p 7, 8 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistavad V. Atraškevitš ja A. Milohhov tunnistavad end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. V. Atraškevitš seletab, et 06.01.2008.a. jõi ta koos A. Milohhoviga. Ta oli tugevas joobes ning tal oli mälulünk. Ema äratas ta kella 7 paiku õhtul ning A. Milohhovit enam ei olnud. A. Milohhov keeldub ütluste andmisest. KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 06.01.2008.. tarvitasid nad alkoholi ja pidid 10 minema V. Atrškevitši õe juurde, et viia monteerimisvõti. V. Atrškevitš hoidis seda käes. Ta läks kasiinost läbi ja ostis alkoholi. Madala bussipeatuse juures nad peatusid, V. Atrškevitš andis monteerimisvõtme tema kätte ja läks bussipeatuses seisva kolme noormehe juurde. Nende vahel tekkis tüli. Tema läks samuti juurde ning käskis noormeestel rahulikult istuda. Ta ei ähvardanud kedagi ega nõudnud mingeid asju. V. Atraškevitš tõstis käe ning tahtis ühte noormeest lüüa, kuid tema takistas. №ormehed jooksid ära ning V. Atraškevitš järgnes neile. Tema viskas monteerimisvõtme ära. Samal õhtul peeti ta kinni politsei poolt. /IV kd tl 126-127/. Kannatanu V. Denkevich´i ütluste kohaselt oli ta 06.01.08.a. koos P. Šorikovi ja A. Volodiniga Madala peatuses ning ootas bussi. Tuli V. Atraškevitš ja küsis, mis kell on. Nad vastasid, et ei ole kella. V. Atrškevitš käskis võtta mobiiltelefoni ja vaadata, kuid nad ütlesid, et neil telefoni ei ole. Tuli A. Milohhov ja käskis kõik asjad välja võtta. Nad ütlesid, et neil ei ole midagi. A. Milohhov võttis 30-40 cm metallvarda ja ähvardas neid. Nad ütlesid siiski, et neil ei ole midagi. Nad põgenesid ja kutsusid politsei. A. Milohhovil oli pisarakujuline tätoveering. Ta võttis metallitüki varrukast välja. Siis vehkis sellega nende ees ning ähvardas lüüa. Ähvarduste ajal oli seal ka V. Atraškevitš. V. Atraškevitš lõi korduvalt P. Šorikovi vastu kõhtu ja nõudis telefoni ja teisi asju. Tal oli telefon ja teistel samuti. Milohhov tuli nende juurde ca 1 minut peale V. Atraškevitšit. Kui V. Atrakevitš lõi P. Šorikovi, siis A. Milohhov ähvardas neid raudkangiga, veheldes tema ja A. Volodini ees kangiga. Kangi pani A. Milohhov varukasse tagasi. Kui A. Milohhov pöördus P. Šorikovi ja V. Atraškevitši poole, siis tema ja A. Volodin põgenesid. Kannatanu A. Volodin ütluste kohaselt 6.01.2008.a. oli koos V. Denkevich´i ja P. Šorikoviga Madala peatuses. Nende juurde tuli V. Atraškevitš ja küsis kellaaega. Nad ütlesid, et neil ei ole kella. V. Atraškevitš käskis võtta telefoni ja vaadata. Tema ja V. Denkevich istusid paviljonis, P. Šorikov seis. Nende juurde tuli ka A. Milohhov. V. Atraškevitš läks P. Šorikovi juurde ning A. Milohhov jäi tema ja A. Volodini juurde ja võttis varrukast välja raudkangi. Tema vaatas P. Šorikovi poole, kellelt nõuti ka telefoni.V. Atraškevitš lõi paar korda P. Šorikovi. A. Milohhovi tähelepanu kandus samuti P. Šorikovile ning nemad V. Denkevich´iga hakkaksid jooksma. Neile visati järele raudkang, kuid see tabas paviljoni metallist raami. A. Milohhovil oli silma all pisarakujuline tätoveering. Temalt nõuti telefoni, kuid midagi ära ei võetud. Süüdistatavad tormasid nende juurde ja ähvardasid kangiga. Löödi ainult P. Šorikovi, teisi mitte. Tal oli ainult telefon, raha mitte. A. Milohhov P. Šorikovi juurde ei läinud. Temalt nõudis telefoni V. Atraškevitš siis A. Milohhov veel kohal ei olnud. Kannatanu P. Šorikovi ütluste kohaselt 6.01.2008.a. Madala peatuses tuli nende juurde V. Atraškevitš ja küsis kellaaega. Peaaegu kohe tuli ka A. Milohhov, kes käskis taskust välja võtta kõik asjad. Nad keeldusid ning A. Milohhov ähvardas peksa anda ja ütles on meistersportlane. V. Araškevitš seisis kõrval. V. Atraškevitš nõudis samuti telefoni. V. Denkevivch ja A. Volodin istusid pingi peal, tema seisis neist 0,5 m kaugusel. V. Atraškevitš lõi teda põlvega rindu, kuid nõrgalt. A. Milohhovil oli raudlatt ning ta vehkis sellega teiste ees sellel ajal, kui V. Atraškevitš seisis tema kõrval. A. Milohhovil oli tätoveering. Midagi ära ei võetud, kuid ta tundis hirmu. Temal oli telefon, raha ei olnud. 07.01.2008 ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt tehti Aleksei Milohhovile ettepanek näidata kohta, kus toimus intsident Vadiku nimelise noormehe ja kolme noormehe vahel. Ta juhatas nad Sõle tänavale. Sõle tänaval osutas A.Milohhov bussipeatusele. Sõle 62 maja ees, jäi ta seisma ja hakkas suitsu tegema. Madala bussipeatuse pingil olid istunud kaks 11 noormeest, üks nendest oli lühikest kasvu, vanuses umbes 11 .a ja teine noormees oli prillidega. Nende kahe noormehe juures oli seisnud kolmas noormees. Vadik rääkis selle kolmanda noormehega, kes seisis. Tema kummardus nende kahe noormehe suunas, kes istusid pingi peal ja ütles, et nad ei läheks Vadiku ja selle kolmanda noormehe vahele, et las nad ise klaarivad oma asju. Metallist raudkang kukkus maha ajal, kui ta ütles pingil istuvate noormeestele, et nad ei segaks vahele. Need kaks poissi, kes olid istunud pingi peal, jooksid Sõle tänava suunas. Sitsi tänava suunas jooksis Vadik. Ta näitas uurimisgrupile, kuhu ta oli visanud metallist raudkangi, kust see ka üles leiti. /kd IV t/l 98-106/ Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud ning uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et süüdistatavate süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. Kohus rajab otsuse eelkõige kannatanute ütlustele, mille kohaselt süüdistatavad nõudsid neilt telefone ning käskisid kõik asjad välja võtta. Seejuures V. Atrškevitš lõi kannatanu P. Šorikovi põlvega rindkere piirkonda ning A. Milohhov samal ajal ähvardas rauast esemega, millega vehkis kannatanute ees. Kannatanu ütluste kohaselt ähvardas A. Milohhov neid rauast esemega V. Atraškevitši juuresolekul. V. Atraškevits, kasutades ise samal ajal vägivalda P. Šorikovi suhtes, aktsepteeris A. Milohhovi poolt rauast eseme kasutamist kuriteo toimepanemiseks. Kriminaalasjas tuvastatud tehioludest nähtuvalt oli süüdistatavatel ühine kuritegelik eesmärk - võõra vallasja äravõtmine omastamise eesmärgil - ning ta tegutsesid ühiselt selle eesmärgi saavutamiseks. V. Atraškevitš ning A. Milohhov, kasutades kannatanute suhtes vägivalda ning ähvardades kannatanuid relvana kasutatava esemega , et võtta kannatanutelt ära neile kuuluvad telefonid ja teised olemasolevad asjad, alustasid vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist. Kuna kannatanutel õnnestus põgeneda, siis jäi kuritegu lõpule viimata ning süüdistatavate tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 25

lg 2 – 200 lg 2 p 7,8 järgi, Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V. Atraškevitš on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 120

järgi selles, et tema koos S.F-iga 30.12.2005 kella 06.30 paiku Tallinnas, Laevastiku 14 maja ühiskoridoris ähvardas Anne Oja löömise teel tervisekahjustuse tekitamisega ning seejärel ähvardas läbi oma samas majas asuva korteri akna tänaval politseid ootavat Anne Oja noa abil tapmisega, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Vadim Atraškevitš on ka varasemalt vägivaldselt käitunud, S.F oli kannatanule teadaolevalt vangis olnud ja mõlemad ründajad olid ründe hetkel kannatanu arvates joobes ja agressiivsed. Sellega pani Vadim Atraškevitš toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta. S.F süüdistatakse

§ 120

järgi selles, et tema, koos Vadim Atraškevitšiga 30.12.2005 kella 06.30 paiku Tallinnas, Laevastiku 14 maja ühiskoridoris ähvardas Anne Oja löömise teel. Atraškevitš on ka varasemalt vägivaldselt käitunud, S.F oli kannatanule teadaolevalt vangis olnud ja mõlemad ründajad olid ründe hetkel kannatanu arvates joobes ja agressiivsed. Sellega pani S.F toime toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatavad V. Atraškevits S.F end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. V. Atraškevitš seletab, et ta avas ukse üldkoridori ja A. Oja suunas gaasiballooni talle näkku. 12 Ukse avas, kuna keegi tahtis seda võtmetega avada ning ta tahtis näha, kes seda teeb. A. Oja ütles, et tahtis vaadata, mis lärm seal on. Pärast tuli S.F nende juurde ning A. Oja lasi gaasi näkku ja jooksis ära. Koridoris ta A. Oja ei peksmisega ähvardanud. Rusikas kätega keegi A. Ojale ei lähenenud, kätega hoiti ust. A. Oja oli ukse vastas. Kuna ta silmad hakkasid kipitama, siis ta avas akna. Hoovis seisis A. Oja ning ta küsis, kas A. Oja ootab politseid ja sai jaatava vastuse. Ta küsis A. Ojalt, kas see ei karda, et ta püüab A. Oja kinni ja rebib pea ära. S.F seletab, et kuulis juttu kõrgendatud toonil V. Atraškevitš rääkis A. Ojaga. Ta läks koridori neid rahustama. Nemad V. Atraškevitšiga olid natuke purjus. Ta tõukas Vadimi eemale ja tahtis ise A. Ojaga rääkida, kuid A. Oja lasi gaasi. Ta ei kuulnud, et V. Atraškevitš ähvardas A. Oja. Kannatanu A. Oja ütluste kohaselt tunneb ta S.F ja V. Atraškevitšit, kuna nad elavad ühes majas. Suhted on olnud teravad, kuna süüdistatavad peavad pidu, lärmavad ja segavad naabreid. Poisid jätsid kogu aeg lahti ukse rõdule ning seetõttu külmus maja veetoru. Ta lukustas rõdule viiva ukse. Kõigil majaelanikel olid teiste uste võtmed, kuid rõduukse võtit mitte. V. Atraškevitš ja S.F leidsid, et nad peavad leidma selle, kes lukustas ukse. Alguses kahtlustasid nad A. Blokki. 29.12.2005 lõhkusid nad rõduust ja A. bloki korteri ust ning ta kutsus politsei. Kui politsei tuli, siis olid süüdistatavad juba läinud oma korteritesse ja politsei sõitis ära. Järgmisel hommikul kuulis ta uuesti lõhkumist ja A. Bloki metallukse lõhkumise heli. Ta helistas politseisse ja läks välja. V. Atraškevitš lõi jõulise jalalöögiga lahti koridori ukse ning ähvardas peksa and ja tahtis kallale tungida. Ta taganes vastu teise koridori ust. Võttis taskust pipragaasi ja jäi ootama, et V. Atraškevitš rahuneks, kuid viimane ärritus veel rohkem ja hakkas kloppima S.F-i uksele ja teda appi kutsuma. S.F, kes oli purjus, tuli koridori ning tõstis rusikas käed rinna kõrgusele ja liikus tema poole . Ta tal ei olnud kohugi taganeda ning kartis, et teda kohe rünnatakse ja lasi gaasi. V. Atraškevitš jooksis koridori sügavusse ning S.F tõmbus kössi. Ta väljus ja läks maja ette politseid ootama. V. Atraškevitš tegi akna lahti ja karjus, et see koridor on tema territoorium ja sinna ei tohi minna. V. Atraškevitš ähvardas, et pussitada ta ära, kui kätte saab. Kui politsei tuli, siis pani V. Atraškevitš akna kinni ja korteri ust lahti ei teinud. A. Blok kuulis aknast ähvardamist. Ta pidas ähvardusi reaalseteks ning tundis ohtu oma elule. Ta teadis, et S.F on kohtulikult karistatud. Naabrite jutust teadis, et joobes võivad süüdistatavad olla agressiivsed. Tsiviilhagi summas 9796,20 koosneb ravikuludest seoses depressiooniga ja õigusabi kuludest. Tsiviilhagi soovib esitada V. Atraškevitši vastu. Kannatanu A. Bloki ütluste kohaselt 29.12.05..a. õhtul hakkasid S.F ja V. Atraškevitš tema ust lõhkuma. Ta helistas A. Ojale ja politseisse. Politsei otsis süüdistatavaid majas, kuid üles ei leidnud. Järgmisel hommikul süüdistatavad jälle lõhkusid koridoris ning ta helistas uuesti A. Ojale, kes kutsus politsei. Ta kuulis trepikojas kisa, avas ukse ja nägi, et S.F liikus rusikas kätega ning sõimates A. Oja poole. A. Oja taganes seinani ja lasi gaasi. V. Atraškevitš jooksis kuhugi. Ta sulges ukse ning tegi uuesti lahti ja nägi, S.F kükitas koridoris seina ääres. Ta pani uuesti ukse kinni ja läks anda juurde. Kui ta aknast välja vaatas, siis kuulis V. Atraškevitši häält, kes ütles, ütles ta tapab A. Oja ära. ära. Tunnistaja T. Šebeko ütluste kohaselt kuulis ta 30.12.2005.a. hommikul koridoris müra. Väljudes nägi kannatanut, S. Atraškevitšit ja S.F. Koridoris oli gaasi. Kannatanu oli ehmunud. Ta kutsus süüdistatavad ära. 13 Kohus kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad leidis, et süüdistatavate S.F ja V. Atraškevitši süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud.

§ 120

objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludetsete tegudega. Kannatanu A. Oja ütluste kohaselt ähvardas S. Atraškevitš maja koridoris kasutada tema suhtes füüsilist vägivalda (anda peksa) ning kutsus appi S.F-i, kes väljus koridori, tõstis rusikas käes rinna kõrgusele ning hakkas liikuma tema poole. Kui ta oli majast väljunud, siis ähvardas S. Atraškevitš teda pussitada. Ta kartis, et süüdistatavad realiseerivad oma ähvardused, kuna teadis, et S.F on varem karistatud ning naabrite sõnade kohaselt olid süüdistatavad joobeseisundis agressiivsed. Kannatanu ütlused riimuvad A. Bloki ütlustega, kes samuti kinnitab, et S.F liikus rusikas kätega kannatanu poole ning sõimas teda. S. Atraškevitš aga ähvardas kannatanut tappa. Tunnistaja T. Šebeko ütluste kohaselt nägi ta koridoris kannatanut ning süüdistatavaid, seejuures kannatanu oli ehmunud. Süüdistatavad ise ei eita samuti konflikti kannatanu A. Ojaga. S.F seletab, et ta tõukas V. Atraškevitši eemale, et kannatanuga ise rääkida, kuid ta ei ähvardanud kannatanut. S. Atraškevitši ütluste kohaselt küsis ta A. Ojalt, kas see ei karda, et ta püüab A. Oja kinni ja rebib pea ära. Eeltoodu tõenditest nähtuvalt V. Atraškevitši poolt suuliselt väljendatud ähvardust tekitada kannatanule tervisekahjustusi süvendas S.F-i tegevus ((rinna kõrgusele tõstetud rusikas kätega kannatanule lähenemine), mis tekitas kannatanus sellise hirmutunde, milline peegeldus ka tema olekus ning oli nähtav ka juuresviibinud kolmandale isikule. Samuti on ülaltoodud tõenditega tõendatud, et vahetult peale seda, ähvardas V. Atraškevitš A. Oja ka tapmisega. Kohus leiab, et tegemist oli veenvate ähvardustega ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teda ähvardasid alkoholijoobes isikud, kellest üks oli kannatanu teada varem karistatud ning naabrite sõnade kohaselt oli tegemist isikutega, kes on joobeseisundis agressiivsed. Asjas ei oma tähtsust, kas süüdistatavad omasid võimalust või kavatsesid oma ähvarduse täide viia /RK 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. Süüdistatavad tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega ning tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 120järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. S.F süüdistatakse veel selles, tema 25.11.2006.a kella 09.00 ajal Tallinnas, Laevastiku 14 maja ühiskoridoris haaras Astrid Blokil kaelast kinni ja surus teda vastu põrandat, tekitades füüsilist valu. Sellega pani S.F toime valu tekitanud teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, hoidis 17.10.2006.a kella 05.45 ajal umbes 15 minuti jooksul Tallinnas, Laevastiku 14 maja ühises pesuruumis kinni Astrid Blokki, takistades ukse sulgemise teel kannatanu liikumisvabadust. Sellega pani S.F toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o.

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav S.F tunnistab end süüdi

§ 136

järgi, kuid

§ 121järgi süüdi ei tunnista.

Ta seletab, et A. Blok ähvardas teda kogu aeg kinni panna. Ta ei ole kunagi A. Blokki löönud. Ta arvab, et A. Blok viskas sisse tema korteri akna ning ta tahtis sellest A. Blokiga rääkida. Pesuruumi ust hoidis kinni selleks, et A. Blok ei lahkuks ning ta saaks küsimusi esitada. Ta hoidis ust kinni ca 20 sekundit mitte aga 15 minuti jooksul. 14 Kannatanu A. Bloki ütluste kohaselt 25.11.2006.a. kell 9 hommikul seisis ta trepi ukse juures. S.F oli purjus, hakkas ebatsensuurselt sõimama ning haaras tal seljatagant kaelast kinni ja hakkas teda maha suruma. V. Atraškevitši ema tuli uksest ja süüdistatav laskis ta lahti. Tal oli valus, kuid arsti juures ei käinud. Sama aasta sügisel varem läks ta pesuruumi, mille uks ei ole lukustatav. S.F sulges ukse, seisis ukse vastu ja ei lasknud teda ruumist välja. Ta ütles S.F-ile , et see ta välja laseks ning püüdis ust avada, kuid S.F süüdistas teda akna lõhkumises ja hoidis ust kinni ca 15 minutit. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning kannatanu ütlused leiab, et S.F-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema osaliselt omaksvõtvate ütluste täielikult tõendamist leidnud kannatanu A. Bloki ütlustega, millest nähtuvalt 25.11.2006.a. S.F, haarates kinni tema kaelast ning hakates teda maha suruma, tekitas kannatanule füüsilist valu. Tekitades tahtlikult kannatanule füüsilist valu, pani S.F toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, so

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on süüdistatava enda ning A. Bloki ütlustega tõendatud, et 2006.a. sügisel Tallinnas, Laevastiku tn 14 S.F, sulgedes pesuruumi ukse ning hoides seda kinni, ei lasknud kannatanu A. Blokil 15 minuti jooksul ruumist väljuda. Sellise tegevusega hoidis süüdistatav kannatanut ruumis kinni, et võttis kannatanult vabaduse. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorra loomine, kus kannatanul puudub võimalus tegutseda oma vaba tahte kohaselt, tähendab isikult vabaduse võtmist /RK 08.04.1997.a. otsus nr 3-1-1-39-97/. A. Blokilt tahtlikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani S.F toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Atraškevitš ja A. Milohhov on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 113järgi on puhtsüdamlik kahetsus.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteo on süüdistatavate poolt toime pandud katseajal. Karistuse mõistmisel

§ 113

järgi arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanu pikaajaline alkoholi tarvitamine aitas kaasa olukorra loomisele, mis soodustas vägivalla tarvitamisega seotud konfliktide tekkimist. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb S. Atraškevitšit ja A. Milohhovit karistada vangistusega, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. S.F on samuti varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Tema karistust kergendavaks asjaoluks

§ 136lg 1 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.

S.F süüdistatakse II astme kuritegude toimepanemises, millest on käesolevaks ajaks möödunud rohkem kui kaks aastat ning kohtul puuduvad andmed, et S.F oleks selle aja jooksul toime pannud uusi õigusrikkumisi, mistõttu kohus leiab, et tema suhtes võib kohaldada rahalist karistust. Kannatanu J. Makedonskaja on esitanud tsiviilhagi summas 8174,67 krooni, mille moodustavad matusekulud. Kriminaalasjas on nii kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega tõendatud, et NM surma põhjustasid V. Atraškevitš ja A. Milohhov. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Tekitatud kahju on tõendatud esitatud aravete ning tšekkidega /I kd, tl 81-91/. Tallinna Pensioniameti teatisest nähtuvalt 25.01.2008.a. otsusega nr 164 J. Makedonkajale makstud 15 matusekulude katteks ka kuriteoohvri riiklikku hüvitist 4400 krooni /I kd, tl 94/, mistõttu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 3774,67 krooni. K. Anne Oja on esitanud hagi summas 9796,20 krooni, mis koosneb õigusabi kuludest ning ravikuludest. Kannatanu poolt on esitatud kohtule arved ning kaardimakse kviitungid, mis tõendavad ravimete oste. Psühhiaater T. Valgemäe õiendist nähtuvalt pöördus A. Oja vastuvõtule 18.02.2006.a. depressiivse seisundi tõttu, mis oli vallandunud seoses majanaabri ähvardustega 30.12.2006.a.Patsient vajab medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiat. Kohus leiab, et kannatanu pöördus ravi saamiseks arsti poole rohkem 1,5 kuu möödumisel kuriteost ning kogutud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, ei depressiivne seisund on kannatanul tekkinud süüdistatavate tegevuse tagajärjel. /II kd, tl 41/. Samuti ei nähtu esitatud tõendist, millised antidepressandid on raviks vajalikud ning ei ole võimalik kindlaks teha, kas arvetel märgitud ravimite näol on tegemist selliste ravimitega. Seetõttu leiab kohus, et ravikulude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Õigusabi kulud kuuluvad väljamõistmisele kannatanu kasuks. Eha Popova Kohtunik Urve Sinisaar Rahvakohtunik Helen Tonkson-Koit Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.