Obsah (4)
§ 76§ 199§ 65§ 69Toimik nr 1-08-15260 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15260 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistun
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vladislav Kljujev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Kljujevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladislav Kljujev tunnistati viimati süüdi 09.02.2009 Tartu Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,7, § 263 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati 1 aasta 6 kuud vangistust 19.05.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1240 tunni üldkasuliku töö, mis
§ 69
lg 6 alusel võrdub 4 kuu vangistusega, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.
§ 65lg 1,2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust alates 25.06.2008. 1
(4)Karistuse kandmise algus 25.06.2008 ja lõpp 24.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.12.
- Kinnipidamisasutusest Vladislav Kljujevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxxx. Antud elamispind on 1-toaline ahjuküttega korter, kus elavad V.Kljujevi tädi, tädi 2 last, V.Kljujevi ema ja õde. Korter kuulub tädile. Kinnipeetaval on lõpetanud 7 klassi. V.Kljujev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kinnipidamisasutuses viibib kolmandat korda. Vangistuses viibides on tema käitumisega tihti probleeme, mis näitab tema suhtumist ametnikesse ja vanglasse üldse. See kõik näitab, et mõistetud karistused V.Kljujevi puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Samuti näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama seadusekuulekalt. Lisaks eeltoodule puudub ametlik töökoht, tema perekonnal on hetkel halb majanduslik olukord. V.Kljujevil on madal haridustase ning varasemalt alkoholi tarbimine. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et mõistetud karistused ei ole täitnud V.Kljujevi puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Juhul kui kinnipeetav hakkab edaspidi tegema enda elus tõsiseid sisemisi valikuid peab ametnik võimalikuks ennetähtaegset vabastamist. Praegu eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seetõttu on kriminaalhooldusametniku hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vladislav Kljujev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Alates detsembrist 2009 elab tema ema väljaüüritud korteris aadressil xxx, kuhu ta soovib elama minna. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et karistusaja lõpuni on jäänud neli kuud ja oleks mõistlik, et isik vabaneks kriminaalhoolduse allutamisega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetul puudub töökoht ja iseseisva sissetuleku allikas. Elukoht aadressil xxx ei sobi elamiseks. Elukoht xxxx ei olnud kriminaalhooldaja poolt kontrollitud, sest kinnnipeetav ei teatanud ametnikule selle elukoha olemasolust. Isik varem korduvalt karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Uues varavastased kuriteod on toime pandud katseajal. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Vladislav Kljujev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ebaotstarbekohane.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on Vladislav Kljujevit karistatud varavastaste kuritegude eest. Tartu Maakohtu 19.05.2008 kohtuotsusega karistati varguse katsete eest vangistusega 4 kuud,
§ 69alusel 2
(4)asendati vangistus üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 9 kuud. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo (vargused) ning rahu ja avaliku korras raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt. Kohtuotsuse ärakirjast (lk 8-23) on näha, et tegemist on 7 episoodilise asjaga (varguse episoode viis ja üks avaliku korra rikkumise episood), kus kannatanutele tekitatud kahjud on märkimisväärsed. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et Vladislav Kljujevit on 11 korral karistatud väärteokorras, nendest 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vladislav Kljujevi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 7 korral karistatud distsiplinaarkorras ja karistuse liigiks on valitud kartser. Enamus karistusi on määratud just vanglaametniku korralduste eiramise eest. Samas on näha, et 27.10.2009 on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav on korduvalt näidanud üles allumatust vanglaametnike korraldustele ning rikkunud süstemaatiliselt vanglakorda. 18.08.2009 sõimas kinnipeetav valvurit ebatsensuursete sõnadega. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Valdislav Kljujev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 28.11.2015. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda tädi, Alxxx Hxxx juurde aadressil xxxxx xxx Nimetatud korter on 1-toaline ja ahjuküttega, kus elamistingimused on väga kitsad, puuduvad pesemisvõimalused. Korteris elavad tädi, tädi kaks alaealist last, kinnipeetava ema ja õde. Korter on selgelt ülerahvastatud. Kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud uue võimaliku elukoha aadress ei ole aga kriminaalhooldaja pooolt kontrollitud, aga kinnipeetava endi sõnade järgi on tegemist ajutise üürikorteriga, ja tal ei saa olla garantiid, et eluaseme omanik annab oma nõusoleku kinnipeetava elamiseks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht ja kindel sissetulek. Pere majanduslik olukord on probleemne, puuduvad materiaalsed vahendid kinnipeetava ülalpidamiseks. Seega V.Kljujevil on küll võimalus asuda elama ema juurde, kuid elukoha ebastabiilsed tingimused (üürikorter) ja materiaalne kitsikus ei soodusta kinnipeetava vabanemisjärgset elukorraldust. Vladislav Kljujevi puhul võib alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning suured täitenõuded (43171.75 krooni) suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Vladislav Kljujevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Samas on V.Kljujev Viljandi noortevanglas läbinud programmi EQUIP, samas vabanedes on ta jätkanud probleemkäitumist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades Vladilsv Kljujevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine praegu õigustatud. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vladislav Kljujevi temale Tartu Maakohtu 09.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)