Kohustada Z.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Z.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuus jooksul alates vangistusest vabanemisest. Kohustada Z.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.4 sätestatud kohustust: - läbida Dharma õpetuse õpingud. Määrata Z.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Z.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §199 lg.2 p.4 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 05.07.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Viru Vanglas õpib kinnipeetav kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala. Kinnipeetav on osalenud Viru Vanglas ka sotsiaalprogrammis Tee. Samuti on kinnipeetavat sotsiaaltöötaja poolt nõustatud alkoholist loobuma ja läbi viidud individuaalnõustamine sotsiaalsete oskuste parandamiseks. Eelmise vangistuse ajal läbis Murru Vanglas Väikeettevõtte majandamise kursuse. Käesoleval ajal on Viru Vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ootenimekirjas. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat majanduslikult ema ja sugulased. Kõik rahalised nõuded on tasutud ning vabanemisfond täies mahus täidetud. Kinnipeetav on kindel, et uue suunaga (budism) oma elus piirab ta oma alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, mõistab iseenda vastutust oma tegude eest. Ametnikega suheldes on neutraalne, sotsiaalsed oskused on head. Kinnipeetava 2 analüüsioskus on hea, on võimeline lähtuvalt oma eesmärgist manipuleerima. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemal korral on ta viibinud vanglas, kinnipeetava karistuse lõpp on liiga pikk, kinnipeetav on ka eelnevalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid jätkas uute kuritegude toimepanemist, väärtegude eest on kinnipeetavat karistatud neljal korral. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetava puhul on vangistus täitnud oma ülesande, kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid ja ülevaade sammude suhtes, mida vabaduses peab tegema hakkama. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning läbida Dharma õpetuse õpingud, et suurendada teadlikkust iseendast ja ümbritsevast maailmast. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama 2-toalisesse kõigi mugavustega korterisse. Eluase on sobilik ja püsiv kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral. Balti Betoon OÜ juhatuse liige kinnitas telefoni teel, et vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht autojuht-varustajana. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahuldamata rahalisi nõudeid summas 12 320 krooni, vabanemisfond on täidetud. Vabanemise korral satub kinnipeetav endiste sõprade-tuttavate keskele, kelle seas on ka kriminaalse taustaga inimesi. Kinnipeetava eesmärgid seoses töö ja elukorraldusega on realistlikud. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et seoses usuga suudab edaspidi seaduskuulekalt. elada Prokuröri abi Aivar Lembit toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja nõustus kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leidis, et alused selleks on olemas. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, teist korda kannab ka reaalset vangistust. Lääne-Viru Maakohtu 08.04.2005 otsusega karistati kinnipeetavat liitkaristusega 5 aastat 6 kuud, millest kinnipeetav kandis koheselt ära 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse ja ülejäänud karistusaeg 3 aastat jäeti kandmisele tingimisi 4-aastase katseajaga. Uued kuriteod, mille eest kinnipeetav kannab karistust käesoleval ajal, on toime pandud kehtival katseajal. Seega võib öelda, et esimene kriminaalkorras karistus ei täitnud oma eesmärki – hoida kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest – ja vaatamata reaalse vangistuse ärakandmisele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist katseajal. Samas tuleb vangistusest vabastamise otsustamisel vaadata ka kuriteo asjaolusid. Tegemist on kahe II astme kuriteoga, juhuslikku laadi konflikt kasvas üle tüliks. Tänaseks on kinnipeetav kannatanuga leppinud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on käesolev vangistus antud kinnipeetava puhul täitnud oma ülesande, kuna kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Seda väidet kinnitab ka korrektne käitumine vangistuses ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht aadressil xxx xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on sisustatud kõige eluks vajalikuga ja kus elab käesoleval ajal kinnipeetava ema. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on elukoht sobilik ja püsiv kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel garanteeritud töökoht xxx xxx xxx Juhatuse liige on töökoha garanteerimist kinnitanud ka kriminaalhooldusametnikule. Tegemist on autojuht-varustaja ametikohaga ja selleks, et nimetatud töökohal töötada, on kinnipeetav vangistuses viibimise ajal uuendanud oma juhiloa. Vabanemise korral moodustavad kinnipeetava toetava sotsiaalse lähivõrgustiku kinnipeetava ema, tädi ja täditütar, kes on kõik kinnitanud oma valmidust toetada kinnipeetavat nii moraalselt kui materiaalselt. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest (vestlusest kinnipeetava emaga), on kinnipeetav vangistuses muutunud vaimsuse ja motiveerituse osas, tal on realistlikud eesmärgid ja ülevaade sammude suhtes, mida vabaduses tegema hakata. Viru Vangla ei ole oma iseloomustuses kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega toetanud, kuna teda on kriminaalkorras karistatud korral, karistuse lõpptähtaeg on liiga pikk, kinnipeetav on ka varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist ning kinnipeetavat on 4 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Maakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuses viidatud karistused nii kriminaal- kui väärteokorras on loomulikult õiged, kuid sama vangla iseloomustusest nähtub samaaegselt, et tegelikult on kinnipeetav viimasel korral vangistuses olles muutunud paremuse poole, karistus on oma eesmärgi täitnud, 4 distsiplinaarkorras ei ole kinnipeetavat vangistuses karistatud ja kinnipeetav teab oma probleeme, oskab neid analüüsida ning on tuleviku eesmärkide suhtes realistlik. Maakohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et järelejäänud karistusaeg on väga pikk. Arvestades sätteid, mille eest kinnipeetav karistust kannab ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei pea maakohus järelejäänud karistusaega üleliia pikaks. Viru Vangla iseloomustuses neljanda põhjusena väljatoodud asjaolu, et varasemalt on kinnipeetav ennetähtaegselt vabastatud ja ikkagi jätkanud kuritegude toimepanemist, ei ole õige, kuna kinnipeetavat ei ole varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Arvestades kõike eeltoodut, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Z.K vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Z.K-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata katseaeg kuni järelejäänud karistusaja tegeliku lõpuni, s.o. kuni 04.07.2011. Katseajal allutatakse Z.K KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga ja peab samuti vajalikuks panna kinnipeetavale katseajaks järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2, 4 järgi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta enda töötuna Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine on vajalik eelkõige seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi tarvitamist ja viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Ka on teda väärteokorras karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobes. Keeld tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume vähendab nii uute kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise ohtu. Teise lisakohustuse panemine on vajalik selleks, et kinnipeetav oleks hõivatud tegevusega ning et tal oleks legaalne sissetulekuallikas. See vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste kuritegude, toimepanemist ja tagab materiaalse kindlustatuse. 5 Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava nii kirjalikust kinnitusest asja materjalides kui ka suulisest kinnitusest maakohtu istungil, soovib ta võtta endale lisakohustuseks Dharma õpetuse õpingute läbimise. Maakohus nõustub sellise lisakohustuse panemisega kinnipeetavale ja kinnitab selle vastavalt KarS §75 lg.4 kohustusena. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 20.04.2010 №oremreferent Liivi Õun 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.