lg 2 p 4, 8 ja § 424 järgi; Lühimenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav E.A Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: ametlik töökoht puudub, elukoht: Xxx, Varem kriminaalkorras karistatud: Tallinna Linnakohtu 09.12.1998 otsusega KrK § 139 lg 3 p 1, KrK § 185 lg 2 järgi vangistus 4 aastat. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. E.A süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. E.A süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 1 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud E.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.A temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
lg 2 p 1 alusel määrata E.A-le käitumiskontrolli ajaks kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta ja 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 8.
p 1 alusel arvestada E.A-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.02.
lg 1 p 1 alusel kohaldada E.A suhtes lisakaristust, võttes E.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks. Lisakaristuse 10 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 10 kuu möödumisel. 11.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
E.A süüdistatakse selles, et tema 18.07.2012 kella 12.10 ajal juhtis Tallinnas Vabaduse pst 128 asuva maja juurest Tallinnas Kandle 30 asuva majani mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1984T kohaselt uuritaval E.A oli uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,21 mg, laiendmääramatus +/- 0. 06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus E.A iiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega E.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kohtuistungil süüdistatav E.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, tunnistas tsiviilhagi. E.A kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Varguse episood 29.10.2010 • 31.10.2010 ja 08.11.2010 koostatud kannatanu SK ülekuulamisprotokollide kohaselt 29.10.2010 kella 19.30 ajal lahkus ta korterist aadressil Tallinn, XXX. Korteriuksed olid lukustatud. Tulles 31.10.2010 kella 20.30 ajal koju tagasi, avastas kannatanu, et korteriuks ei ole lukustatud ning korteris on sees käidud. Varastatud oli poja toast, aknalaualt käekell Bosch väärtusega 400 krooni ja hõbedast kaelakett väärtusega 150 krooni. Köögist, nurgadiivani kastist oli võetud kaks hõbedast katsiku lusikat väärtusega 429 EEK/tk, koguväärtusega 858 krooni, kullatud suhkrulusikas väärtusega 499 krooni, hõbelusikas väärtusega 359 krooni, üks hõbehalli värvi metallist teelusikas väärtusega 499 krooni, neli suurt serveerimiskahvlit kullatud otsaga (kahvli osaga) koguväärtusega 436 krooni (109 EEK/tk), kuus väikest serveerimiskahvlit kullatud otsaga koguväärtusega 504 krooni (84 EEK/tk), kuus väikest kullatud otsaga 4 (lusikaosaga) salati lusikat koguväärtusega 654 krooni (109 EEK/tk), kaks suurt salatilusikat kullatud otsaga koguväärtusega 280 krooni (140 EEK/tk), üks hõbedast supilusikas väärtusega 500 krooni, üks serveerimiskahvel kullatud otsaga väärtusega 87 krooni, köögist mikrolaine ahju pealt, sahtlist ja sügavkülmikust - teepakid 100 krooni väärtuses, kaks kilepakki kokku nelja kanakoivaga koguväärtusega 100 krooni, elevandiluu värvi matid kolm kahvlit koguväärtusega 40 krooni. Suurest toast, kapipõhjas olnud kosmeetikakoti taskust võeti ehted: kullast käekett väärtusega 2500 krooni, kullast sõrmus väärtusega 1000 krooni, kullast sõrmus väärtusega 500 krooni, kolm kullast abielusõrmust koguväärtusega 1200 krooni, hõbedast kaelakett väärtusega 250 krooni, kullast kõrvarõngad väärtusega 650 krooni, kullast kõrvarõngad fianiidiga väärtusega 1000 krooni, 10-rublane kuldraha väärtusega 3714 krooni, 1-rublane hõberaha väärtusega 1300 krooni, kuldmünt väärtusega 1546 krooni. Korteri esikust, garderoobiruumis olevast kapist oli varastatud taskuraadio Sony ICF-m33RDS väärtusega 500 krooni ja meeste odekolonn väärtusega 150 krooni. Vannitoast olid võetud ranits Nike väärtusega 100 krooni, habemeajamisvaht ja -geel Gilette Fusion Power koguväärtusega 200 krooni. Elutoakapist ja laualt - kommikarp Mark&Spencer väärtusega 162 krooni ja alkoholi 2500 krooni väärtuses (üks 1,5 liitrine pudel punast veini, 1,5 1 pudel sampus Törley, kassikujuline matt valget värvi veinipudel, veel mõned valge ja punase veini pudelid, suveniirpudelid alkoholiga). Kokku oli varastatud kannatanule kuuluvaid esemeid 22 738 krooni väärtuses. Korteri uks oli varguse toimumise ajavahemikul lukustatud kahe lukuga (Assa ja Boda). Peale varguse avastamist panid korterile uued lukud. Võtmeid ei ole keegi pereliikmetest kellelegi teisele andnud ega ka kaotanud. Korterisse kolides paigaldasid sellele uue ukse ja võtmeid ei saa kellelgi peale nende olla. 29.10.2010 õhtul lahkusid, lukustasid ukse. Samuti oli lukus maja trepikoja välisuks. Korteri uksel ja lukul ei paistnud mingeid kriimustusi ega muukimisjälgi. Ülekuulamise protokollile lisatud 7 pilti esemetest, mis varastati, leidis kannatanu poodides ringi käies ning piltidel on samasugused esemed. Varastatud esemete hinnad sai kannatanu samuti poodides ringi käies. Ostudokumente ei ole. Kannatanu esitab tsiviilhagi summas 22 738 krooni. /lk 28 – 30; lk 31 – 38/ • 31.10.2010 koostatud sündmuskohavaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX, Tallinn. Maja trepikojal oli uks maja mõlemale poolele. Uksed oli metallist, seest avatavad väändenupu abil. Lukustustel nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Korteri number 36 uksel oli kaks lukku, uksesilm. Ukse välispinnal vigastusi ei nähtunud. Ülemine lukk uksel oli sissetapitud BODA 428 lamemuuklukk, mis demonteeriti, pakendati paberpakendisse ning võeti kaasa (pakend nr 1). Alumine oli Assa tihvtmuuklukk, mis korteripoolselt küljelt avatav väändenupu abil. Väändenupu laiematel külgedel toodi langeva taskulambi valguses nähtavale materjali puutejäljed, milledelt võeti steriilsete DNA tampoonidega bioloogilise aine proov (pakendi nr 2) Tualettpoti prill-laua kaas vaatluse hetkel avatud asendis, kloseti siseküljel üks tahmunud põletusjälg ning poti põhjas äravoolu seisvas vees oli visuaalselt tuvastamata marki sigareti koni (pakend nr 3). Korteris töödeldi erinevaid esemeid daktüloskoopilise pintsli ja tahmaga, mille tulemusena toodi korduvalt nähtavale materjali puutejälgi, mis fotografeeriti. Korteris oli kapiuksed ja sahtlid avatud asendis, esemed vedelesid maas, vooditel ja laudadel ebakorrapäraselt. /lk 40 – 52/ • 11.06.2012 koostatud ekspertiisiaktist nr 10E-GE1362 nähtub, et ekspertiisiks esitati sündmuskohalt Tallinn, XXX äravõetud DNA proov ja suitsukoni ning sündmuskohalt äravõetud ukselukk Boda. Eksperdiarvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel selgus, et suitsukonist (pakend nr 3) võetud proovist (proov B101114) saadi DNA analüüsil tõenäoliselt meespäritolu täisprofiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 23) on kokkulangev eelnevalt kriminaalasja nr 02231705757 raames määratud DNA ekspertiisi (vt ekspertiisiakt nr GE-421-02/4851) käigus suitsukonilt võetud proovist (proov A0804) määratletud DNA profiiliga, kuid mitte AG'i, SK ega SKvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Välisukse luku „liblikalt" võetud proovist (pakend nr 2, tampoonid nr 1 ja nr 2, proov Al 05401) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. AG´i, SK ja SK võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Lukusüdamiku (pakend nr 1) plaatmuukide kaarjalt osalt (sisemistelt detailidelt) 5 võetud proovist (proov Al05379) ei õnnestunud DNA analüüsil määratleda ühtegi alleeli. Antud proovis võib tegemist olla inimpäritolu DNA puudumisega või selle sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA analüüsi takistavate ainete sisaldumisega selles proovis. /tl 55-60/ • 16.08.2012 koostatud ekspertiisiaktis nr 12E-GE0736 nähtub, et ekspertiisiks esitati E.A võrdlusproov. Eksperdiarvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel selgus, et eelnevalt kriminaalasja nr 12230102287 raames määratud DNA ekspertiisi käigus proovidest A121465-A121467 määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad E.A võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Proovist A121464 ei õnnestunud DNA analüüsil määratleda ühtegi alleeli. Saadud tulemus ei ole võrreldav E.A võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. E.A võrdlusproovist saadud DNA profiil on ühekordse andmebaasiotsingu tulemusena (vt Lisa 1 p 23) kokkulangev eelnevalt analüüsitud ja alljärgnevalt loetletud proovidest saadud DNA profiilidega, mis on kantud riiklikusse DNA registrisse: eelnevalt kriminaalasja nr 02231705757 raames teostatud DNA ekspertiisi käigus (vt ekspertiisiakt nr GE-421 -02/4851) võetud proov suitsukonilt (proov A0804); eelnevalt kriminaalasja nr 10230119155 raames teostatud DNA ekspertiisi käigus (vt ekspertiisiakt nr 10E-GE1362) võetud proov suitsukonist (pakend nr 3; proov B101114). E.A võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,3 x 10"13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7,8 x 1012 inimese kohta. /tl 61-66/ • 24.08.2011 koostatud ekspertiisiakti nr TR-051-10/4132 kohaselt oli ekspertiisi objektiks sündmuskohalt Tallinn, XXX äravõetud ukselukk Boda koos võtmega. Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud luku plaatmuukidel tuvastati jälgi, mis võivad olla tekitatud luku avamisel kõrvalise esemega. /tl 67-69/ • 12.09.2012 koostatud kahtlustatava E.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et paar aastat tagasi, õhtusel ajal, jalutas üksi kesklinnas. Olles Kentmanni tänaval, nägi, et ühe neljakordse maja teisel korrusel ei põle akendes tuli. Otsustas majja sisse vaadata. Trepikoja uks oli lahti. Läks teisele korrusele. Katsus ühe korteri ust ja see oli lukus. Kaasas oli mitu võtit ja proovis, kas võtmed sobivad lukuga. Ühed võtmed sobisidki ja sai ukse lukust lahti keerata. Läks korterisse. Kuna tal oli raha vaja, siis otsustas korterist midagi varastada. Mäletab, et võttis korterist lusikaid ja kahvleid, käekella Bosch, kullast ehteid, samuti seljakoti, millesse asjad sisse pani. Lahkus koos esemetega korterist. Esemed müüs tundmatutele isikutele. Kahetseb juhtunut. On nõus tekitatud kahju hüvitama. Lubab tulevikus rohkem mitte varastada. /tl 75 – 78/ • Tallinna Linnakohtu otsus, 09.12.1998, millega tunnistati E.A süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja KrK § 185 lg 2 alusel. /tl 92 – 98/ Joobes juhtimise episood 18.07.2012 • 18.07.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et E.A tuvastati 18.07.2012 kell 12.28 alkoholijoove 1, 01 mg/l. E.A keeldus indikaatorvahendi kasutamise protokollile allakirjutamisest ning ta toimetati vereproovi võtmisele. /tl 3,5/ • 18.07.2012 koostati E.A suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. (tl 4) • Joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest nr 1984T nähtub, et E.A tuvastati 18.07.2012 kell 13.55 võetud vereproovist etanoolisisaldus 2,21 +/- 0,06 mg/g. /tl 6-7/ • Väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr: 2317,12,008673, 30.07.2012, millest nähtub, et E.A suhtes lõpetati väärteomenetlus lubatud alkoholipiirmäära maksimummäära ületamise ja alkoholijoobe tuvastamise tõttu. /tl 9/ • 18.07.2012 koostatud tunnistaja PP antud ütlused, millest nähtub, et 18.07.2012 kella 12.00 ajal oli ta Tallinnas Jannseni kaupluse parklas, kui märkas meesterahvast koordinatsioonihäiretega, kes istus sõidukisse Mazda 3 reg.nr XXX ning hakkas sõitma Vabaduse pst suunas. Tunnistaja otsustas sõidukile järgneda, helistades seejuures politsei juhtimiskeskusse. Sõiduk peatus Tallinnas Kandle 30 maja juures. Isik oli sõidukis üksinda ning 6 väljus sõidukijuhi kohalt. Läks koheselt sõidukijuhi juurde ning viibis tema juures kuni politseipatrulli saabumiseni. /tl 10/ • 18.07.2012 koostatud tunnistaja Priidu Vaiksaare ülekuulamisprotokollist nähtub, et 18.07.2012 kella 12.15 sai ta väljakutse Tallinnas Kandle tn lõppu, kus on üks isik kinni pidanud joobes juhi. Jõudes sündmuskohale tuvastati, et politseisse teataja PP pidas kinni E.A . Kinnipeetu oli nähtavate alkoholijoobe tunnistega ja puhus kell 12:28 indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 1.01 mg/l. Tõenduslikku alkomeetrisse isik puhuda ei suutnud, mistõttu toimetati ta Wismari haiglasse veereproovi andmisele. /tlk 11/; • 16.08.2012 koostatud kahtlustatava E.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi selles, et juhtis 18.07.2012 kella 12.10 ajal Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst. 128 juures ning edasi Kandle 30 juures mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut./tl 13 – 14/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 eurot. / tl 84/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SK ütlusi, tunnistajate PP ja PV ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, ekspertiisiaktides nr 10E-GE1362, 12EGE0736 ja nr TR-051-10/4132 antud eksperdiarvamusi, väljatrükki Tallinna Linnakohtu 09.12.1998 otsusest, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, saatekirju, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, väärteomenetluse lõpetamise määrust väärteoasjas nr: 2317,12,008673, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.A käitumine kvalifitseeritud
Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on varasemalt karistatud Tallinna Linnakohtu 09.12.1998 otsusega varguse toimepanemise eest. Seega on süüdistatav
Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et ajavahemikul 29.10.2010 kell 19.30 kuni 31.10.2010 kell 20.30 tungis süüdistatav lukustatud ukse avamise teel korterisse aadressil Tallinn, XXX, avades ukseluku selle luku juurde mittekuuluvate, kuid sinna sobitatud võtmega ning varastas SK kuuluvat vara 1453,22 euro väärtuses. Selline võõrastesse eluruumidesse sisenemise viis viitab üheselt sellele, et sisenemine eluruumi oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata, mistõttu hindab kohus taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis oli toime pandud sissetungimisega. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.A käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt juhtis E.A 18.07.2012 kella 12.10 ajal Tallinnas Vabaduse pst 128 asuva maja juurest Tallinnas Kandle 30 asuva majani mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXX ning juhtimiselt kõrvaldamise järgselt tuvastati süüdistatava vereproovist võetud veres alkoholisisaldus ühe grammi vere kohta 2,21 mg, laiendmääramatus +/- 0. 06 mg/g. LS § 69 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või juht olla alkoholi joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres 2,21 mg/g +/- 0,06 mg/g alkoholi, mistõttu juhtis süüdistatav sõidukit, olles vastavalt LS § 69 lg 4 p 1 sätetele alkoholijoobes. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit alkoholijoobes juhtides on rikkunud LS § 69 lg 1 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel 7 on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on SKesitanud tsiviilhagi 22 738 krooni ehk 1453,24 euro nõudes, mis sisaldab varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvat vara varastas E.A , kes on ka ise seda tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1453,24 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 3; § 132 lg 2, 3 ja § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista E.A-lt SK kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Süüdistatavale
lg 2 p 4,8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudus süütegude toimepanemise ajal alaline legaalne sissetulek ning selline sissetulek puudub süüdistataval ka käesoleval ajal. Süüdistatav on küll väitnud kohtuistungil, et ta saab mõningast sissetulekut, kuid see sissetulek ja selle suurus ei ole kontrollitavad. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et süüdistataval on senini tasumata ka temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd tal puuduvad piisavad legaalsed rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral ja seda 15 aastat tagasi. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja süüdistatava käitumises kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata, siis teeb kohus süüdistatava karistusandmetest järelduse, et süüdistataval on raskusi õiguskuulekusega. Peale selle mõistetakse kohtuotsusega süüdistatavalt välja nii menetluskulud kui ka tsiviilhagi, mistõttu leiab kohus, et süüdistatav vajab oma suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmisel kõrvalise isiku järelevalvet, mistõttu tuleb süüdistatav allutada kriminaalhooldusele. Karistuse määra valikul
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus asjaolust, et süüdistuse kohaselt pani süüdistatav toime ühe varguse, mille käigus varastas süüdistatav võõraid vallasasju 1453,24 euro väärtuses. Seega vargusega tekitatud varaline kahju ei ulatu summani, mis oleks hinnatav olulise kahjuna. Peale selle on süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemisest möödunud üle kahe aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi kohtu arvates oluliselt vähenenud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole enam nii suur, et tingiks karistuse mõistmise 8 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määra valikul
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süüdistataval tuvastatud alkoholijoove määrast, mis ületab tunduvalt LS § 69 lg 4 p 1 sätestatud alammäära. Sellest tulenevalt eeldaks süü suhteline suurus karistuse mõistmist ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe sellelaadse süüteo toimepanemises ning teda ei ole varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud. Küll on teda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, kuid seda juba aastaid tagasi. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd E.A süüdistatakse
lg 2 p 4, 8 ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja erineva tahtlusega ning nende süütegudega riivatakse erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita
lg 1 alusel üksikaristusest raskeima suurendamise teel.
järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus
Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava suhtes ei ole varem lisakaristust kohaldatud. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse ülemmäära. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kolm ekspertiisi, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel välja mõistetav sundraha. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahe ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu kohtueelse menetleja määrusega jäetud riigi kanda ning kohtul puuduvad andmed selle määruse tühistamise kohta menetluskulude osas. Seetõttu leiab kohus, et ekspertiisikuludest kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele viimase ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik ning kohus ei näe seaduslikku alust osa menetluskulust riigi kanda jätmiseks. Seetõttu kuuluivad kõik ülejäänud menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Kuivõrd süüdistataval lasuvad rahalised kohustused, kriminaalasjas on menetluskulud küllaltki suured ja süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, mis ei ole väike, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude kohene korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3; 423 ja 424 alusel tasumisele pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.