KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.
- a, Tallinn Kohtuasja number 1-12-9242 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi aeg ja koht 13.02.2013.a., Tallinn Kriminaalasi R.R-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.11.2012.a. otsus Apellant kaitsja Prokurör Natalja Kutepova R.R (Svishch), elukoht: xxxxxxxxxxx; isikukood: xxx; Venemaa Föderatsiooni kodanik; keskharidusega; emakeel: vene keel; töökoht: xxxxxxxxxxxt; Süüdistatav Kriminaalkorras varem karistatud Harju Maakohtu 09.04.
- a otsusega KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, KarS § 50 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Ljudmilla Tšeussova RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 02.11.
- a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1
(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 02.11.
- a otsusega mõisteti R.R süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel vangistust 1/3 võrra, s.o 2 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka R.R-i eelvangistuses viibitud 2 päeva. Ühtlasi võttis maakohus R.R-ilt KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 kuuks. R.R mõisteti süüdi selles, et ta juhtis 20.07.2012.a. kella 23.12 ajal Tallinnas, Madara tn 4 juures mootorsõidukit Mercedes Benz, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli mõõtetulemuse kohaselt 0,76 mg/l), rikkudes sellega liiklusseaduse § 69 lg
- Mõistetud karistust põhistas kohus järgnevalt. Joobeseisund halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. R.R tegi sõidukiga järsu manöövri ning üritas talle järgnenud politseipatrulli eest põgeneda, mistõttu pidas maakohus tema käitumist eriti vastutustundetuks. Kohus märkis ka, et R.R on varem liiklusalase süüteo eest karistatud. R.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et R.R-i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, eelkõige arvestades tema süüd antud kuriteo toimepanemisel, kuid samuti arvestades R.R-i poolt väljendatud asjaolu, et tema ülalpidamisel on 11-aastane laps ning 4 kuud rase abikaasa, kelle majanduslik olukord ja heaolu saaksid rahalise karistuse korral oluliselt puudutatud ning tal ei ole võimalik rahalist karistust tasuda. Arvestades, et R.R on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust toimepandu üle, samuti seda, et ta on oma pere ülalpidaja, leiab kohus, et talle on võimalik mõista vangistus antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse miinimumi lähedases määras. Maakohus leidis aga, et karistust ei ole alust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kuna R.R-i on juba samalaadse kuriteo eest karistatud vangistusega, millest R.R ei ole vajalikke järeldusi teinud ning kodus ootavad laps ja rase naine ei takistanud R.R alkoholijoobes rooli istumast. Ka ei ole võimalik asendada vangistust üldkasuliku tööga, kuna R.R kinnitas kohtus nii küsitlemise käigus kui viimases sõnas , et ta ei saa mingil juhul üldkasulikku tööd teha, sest tal on vaja peret toetada. Maakohus leidis, et lisakaristusena tuleb R.R-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta, kuna R.R-i näol on tegemist isikuga, kes rikkus jämedalt liiklusnõudeid.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.R-i kaitsja L. Tšeussova, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning R.R-i karistamist karistusega, „mis ei ole seotud vabadusekaotusega“. Kaitsja leiab, et karistuse liigi valikul kohus ei arvestanud, et R.R-i laps ja rase naine jäävad tema toetuseta. Kohus ei arvestanud R.R-i isikut iseloomustavaid asjaolusid, tema elulaadi, mis annaks võimaluse mittevabaduskaotusliku karistuse mõistmiseks. Kaitsja täiendavale küsimusele, kas R.R saab ja soovib teha üldkasulikku tööd, vastas R.R jaatavalt.
- Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja avaldas ringkonnakohtu istungil seisukohta, et süüdistatav ei andnud maakohtu istungil küsimusele, kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd, selgelt eitavat vastust. Süüdistatav kinnitas, et on nüüd oma seisukohta muutnud ja on nõus tegema üldkasulikku tööd. Samuti oleks ta valmis kandma rahalist karistust. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kuigi apellatsiooni argumenteerimisel on keskendutud üldkasulikule tööle, on apellatsiooni taotlus, et R.R-i karistataks karistusega, „mis ei ole seotud vabadusekaotusega“. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus ka küsimust, kas karistusliigina tuleks kohaldada rahalist karistust ning seda, kas on alust jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata.
- Apellatsioonis on leitud, et kohus ei arvestanud „kohtualuse isikut iseloomustavaid asjaolusid tema elulaadi, mis annaks võimaluse mittevabaduskaotusliku karistuse kohaldamiseks.“ Samas e ole apellatsioonis täpsustatud seda, mis on need süüdistatavat iseloomustavad asjaolud, mida maakohus arvesse ei võtnud ja mis annavad alust arvata, et süüdistatavat on võimalik mõjutada uus õigusrikkumisi vältima vangistust reaalselt täitmisele pööramata. Ka ringkonnakohtu istungil e toonud kaitsja ega süüdistatav välja selliseid asjaolusid. Ainsa asjaoluna nimetati süüdistatava perekondlikku olukorda (perre on lähiajal sündimas laps), kuid seda on maakohus otsuse põhistuses nähtuvalt arvesse võtnud. ei saa karistada rahalise
- Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta, et R.R-i karistusega. Esiteks tuleb arvestada süü suurusega. Nagu maakohtu otsuses märgitud, püüdi R.R politsei eest põgeneda, tehes järsu manöövri ja seejärel järsult kiirendades. Sellest käitumisest ja R.R-i enda ütlus test nähtub, et ta sai aru sellest, et on joobes ega tohi autot juhtida. Seega pani ta teo toime kavatsetult. Lisaks tuleb arvestada sellega, et 2011.aastast puuduvad andmed selle kohta, et R.R oleks saanud mingit sissetulekut ja maakohtu istungil väitis R.R ka ise, et ta ei oleks võimeline tasuma rahalist karistust.
- Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise kohta on maakohus nentinud, et R.R-i on juba ühel korral KarS § 424 järgi karistatud vangistusega, mis on tingimisi jäetud täitmisele pööramata, kuid see karistus ei ole mõjutanud teda uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuigi eelmise karistuse katseaeg on möödunud ja seega e keela seadus uuesti vangistust tingimisi täitmisele pööramata jätta, vaid see on kohtu otsustada, näitab sama kuriteo uus toimepanemine, et tingimisi vangistus ei ole soovitud mõju avaldanud.
- Alusetu on apellatsiooni etteheide, justkui poleks maakohus piisavalt põhjendanud, miks kohus e asenda vangistust üldkasuliku tööga. Maakohus on otsuses märkinud, et süüdistatav ei andnud kohtuistungil nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on tõepoolest nii prokurör kui kohus küsinud süüdistatavalt, kas viimane on valmis tegema üldkasulikku tööd. Mõlemal juhul andis R.Rselgelt eitava vastuse. Kuna KarS § 69 lg 1 võib vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdistatava nõusolekul, ei olnud maakohtu pärast süüdistatava keeldumist vähimatki alust täiendavalt kaaluda, kas asendada vangistus üldkasuliku tööga. Tulenevalt KarS § 69 lg-s 1 sätestatud nõusoleku nõudest oli viide süüdistatava eitavatele vastustele ammendav põhjendus sellele, miks maakohus vangistust üldkasuliku tööga e asenda. Alles ringkonnakohtu istungil avaldas R.R valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Samas ei osanud süüdistatav põhjendada, miks ta nüüd on valmis üldkasulikku tööd tegema, vaid nentis üksnes et on oma seisukohta muutnud Seoses sellega peab ringkonnakohus nentima e KrMS § 338 nimetab kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Need on kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ja mõistetud karistuse või muu mõjutusvahend mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi neist maakohtu otsuse tühistamise alustest. Nagu eelnevast nähtub, on maakohus oma otsuses mõistetud karistust piisavalt põhistanud, seega ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei saa rääkida maakohtu mõistetud karistuse kuriteole j süüdimõistetu isikule mittevastavusest – kuna süüdistatav ei andnud nõusolekut üldkasuliku töö 3
(4)tegemiseks, ei saa maakohtule ette heita seda, et kohus ei asendanud vangistust üldkasuliku tööga. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Ivi Kesküla Urmas Reinola 4
(4)