Obsah (10)

§ 218§ 424§ 349§ 157§ 64§ 68§ 74§ 75§ 1572§ 63

1-13-2231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär 1-13-2231 (122

) § 424, § 349, § 1572 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav L.T - *, telefon *, E-post:*, isikukood xxx, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, väärteo eest karistatud 24.07.2012 Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ poolt

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 12 eurot, tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 22.12.2012 kell 00.42-19.00, kohaldatud elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista L.T

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2 ja

§ 349järgi ning Kr

S § 63 lg 1 alusel 2. Süüdi mõista L.T

§ 157karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista L.T-le liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.T kahtlustatavana kinnipidamine 22.12.2012 kell 00.42-19.00 s.o 1 päev ja L.T poolt ärakandmata karistuseks on vangistus 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 5. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus L.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2-kuu 29-päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui L.T 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 1-13-2231 6. Määrata L.T katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 6.1.1.elama oma alalises elukohas *; 6.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.1.

1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
2. märts
3. a. 6.3.Kui L.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.Tühistada L.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 8.Välja mõista L.T-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-2231 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti; Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 1 aasta peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot 20 senti tasumisele osade kaupa 12 (kaheteist) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda 15.aprilliks 2013, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 15.kuupäevaks. Osamakse suurus 49,60 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
2. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista L.T-lt Haapsalu linnavalitsuse /arve 10602002431007 SEB / kasuks 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
3. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. L.T süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, ööl vastu
4. detsembrit 2012 kella 00.40 ajal juhtis Haapsalu linnas Rüütli tänav 1 maja juures liikudes Rüütli tänava suunas M M kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – 2 1-13-2231 sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK -0029 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,13 mg/l ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt , juhtis L.T mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites enda poolt juhitud autoga teelt välja vastu Promenaadile viiva tee kivist dekoratiivposti, millega põhjustas Haapsalu Linnavalitsusele varalise kahju üldsummas 258 eurot. Sellise tegevusega L.T , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse L.T selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud

§ 218

lg 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritavad süüteod sellega, et lahkus 22.12.2012 kella 00:20 ajal Uuemõisas Tallinna mnt 75 asuvast tanklast jättes tasumata 39,01 liitri bensiini 95 eest summas 50,01 eurot ning juhtis juhtimisõigust omamata 22.12.2012 kella 00.40 ajal Haapsalus Rüütli 1 maja juures sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga * isikuna, kellel tuvastati alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, misjärel esitas süütegude eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanemale Ahti Viispertile teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli tema*M M, sündinud 25.10.1985, nimele välja antud Eesti pass numbriga *, mille oli enda valdusesse saanud koos sõiduautoga Nissan Primera registreerimismärgiga *, kuid edasise kriminaalmenetluse käigus politseiametnike poolt tuvastati, et L.T ei ole esitatud dokumendi omanik. Sellise tegevusega L.T , kasutades kohustustest vabanemise eesmärgil teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o Karistusseadustiku § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse L.T selles, et tema, eesmärgiga varjata enda poolt 22.12.2012 kella 00.40 ajal Haapsalu linnas Rüütli tänav 1 maja juures toime pandud

§ 424

järgi kvalifitseeritavat kuritegu ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist ja luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, edastas ja kasutas kriminaalasja nr 12257000257 kohtueelse menetluse käigus 22.12.2012 teostatud menetlustoimingute, s.o avarii materjalide vormistamise, alkoholijoobe tuvastamise, kahtlustatavana kinnipidamise, kahtlustatavana ülekuulamise ja tõkendi kohaldamise, käigus erinevatele Lääne prefektuuri politseiametnikele ilma teise isiku nõusolekuta oma * M M, sündinud 25.10.1985, isikuandmed ja viimase nimele välja antud Eesti Vabariigi passi nr *, millega võimaldas enda isiku tuvastamise M M, kahjustades sellega M M seadusega kaitstud õigusi ja huve. Sellise tegevusega L.T , kasutades kuriteo varjamise eesmärgil teise isiku nõusolekuta teist isikut tuvastavaid isikuandmeid, millega lõi teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, s.o Karistusseadustiku § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.T-le nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 1572

ja

§ 349

järgi kv alif its eeritavat e kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista L.T-le liitkaristuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.T 3 1-13-2231 kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 22.12.2012 kell 00.42 kuni 22.12.2012 kell 19.00 /tl 16/, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et L.T kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks /tl 32, 43/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab L.T süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - kuriteo toimepanemisega tekitas L.T Haapsalu Linnavalitsusele varalise kahju summas 258 eurot /tl 27-30/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus hüvitamata ning Haapsalu Linnavalitsuse poolt on käesolevas kriminaalasjas esitatud L.T vastu tsiviilhagi summas 258 eurot /tl 31/. Haapsalu Linnavalitsuse arvelduskonto number on /tl 31/. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatava poolt kannatanule kuriteoga tekitatud kahju tuleb süüdistatavalt kannatanud kasuks välja mõista. Tõkend – L.T on kahtlustatavana kinni peetud 22.12.2012 kell 00.42-19.00 /tl 16/, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 59-60/, tuleb tühistada. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud Eesti pass numbriga * M* M* nimele /tl 35-37/, mis on 17.01.2013 üle antud dokumendi omanikule, s.o M* M* /tl 38/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb L.T-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Tartu L.T kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 115,20 eurot / tl 80/. Kohtuistungil taotles L.T , et menetluskulude tasumine ajatataks, kuna menetluskulud e korraga tasumine käiks üle jõu, on hetke töötu, kui on võimeline igakuiselt kulusid tasuma. Kohus rahuldab selle taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo Kohtunik 4