Obsah (15)

§ 199§ 74§ 65§ 209§ 61§ 218§ 424§ 64§ 68§ 50§ 55§ 202§ 25§ 280§ 69

1-12-11672 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-11672 (12230106775) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi; Z.V süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Günter Koovit Süüdistatav Heikki Tiik Kaitsja ik: 38006160347, EV kodanik, haridus 11 klassi, viimane elukoht: XXX, töökoht: oma sõnade kohaselt töötas mitteametlikult autojuhina, tööandja nimetust ei mäleta, asukoht: Vangla, tõkend: vahistamine alates 29.06.2012.a, kahtlustatavana kinni peetud 06.05.2012 kuni 07.05.2012, 28.06.2012. Varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati: Harju Maakohtu 17.02.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 10 kuud

§ 74

alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Z.V ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, viimane elukoht: XXX, töökoht: alaline puudub, tegi juhutöid, asukoht: XXX Vangla, tõkend: vahistamine alates 13.06.2012, kahtlustatavana peeti kinni 07.06.2012, 12.06.2012. Varem kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati: 1 Harju Maakohtu 11.11.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistus 4 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistus 7 kuud 27 päeva.

Vabanes karistuse ärakandmiselt 06.07.2011. Harju Maakohtu 30.11.2011 otsusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi

§ 61

lg 1 alusel vangistus 6 kuud,

§ 65lg 1 alusel vangistus 7 kuud ja 27 päeva.

Kaitsja Väärteokorras korduvalt karistatud, sealhulgas: Põhja Prefektuuri 16.12.2011 otsusega

§ 218lg 1 järgi rahatrahv 60 eurot.

Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Heikki Tiik süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 2. Heikki Tiik süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Heikki Tiik´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 06.05.2012 kuni 07.05.2012 so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Heikki Tiiki kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 28.06.2012. 6. Heikki Tiik´i suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Heikki Tiik´i suhtes lisakaristust, võttes Heikki Tiik´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks. 8.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
2. Z.V süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud. 11. Z.V süüdi tunnistada

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 12.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 13. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 14.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 07.06.2012 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Z.V kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12.06.

2. Z.V suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 2
3. Heikki Tiik´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Heikki Tiik, 1-12-11672, kaitsjatasu“.
4. Heikki Tiik´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Heikki Tiik, 1-12-11672, sundraha“.
5. Heikki Tiik´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Heikki Tiik, 1-12-11672, joobeseisundi tuvastamise kulud“.
6. Z.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.V , 1-12-11672, kaitsjatasu“.
7. Z.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.V, 1-12-11672, sundraha“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõendid: DVD plaat TTÜ muuseumi turvakaamerate salvestusega, CD plaat Tallinna Tehnikakõrgkooli turvakaamerate salvestusega, CD plaat Rapla Säästumarketi kaupluse turvakaamerate salvestusega, CD plaat Comarket Szolnok kaupluse turvakaamerate salvestusega ning 2 CD plaati Sõpruse Rimi hüpermarketi turvakaamerate salvestustega, mis asuvad pitseeritud ümbrises kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
10. Selver AS-i esitatud tsiviilhagi 43,90 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt AS-i Selver kasuks 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kanda Selver AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXSwedbank.
11. Tallinna Tehnikakõrgkooli esitatud tsiviilhagi 1036,80 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Heikki Tiik´ilt Tallinna Tehnikakõrgkooli kasuks 1036 (üks tuhat kolmkümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pangas, märkides viitenumbrina
13. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 93,36 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 36 (kolmkümmend kuus) senti, mis tuleb kanda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXSwedbank.
14. VZ esitatud tsiviilhagi 254,90 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista solidaarselt Z.V-lt ja Heikki 3 Tiik´ilt VZ kasuks 254 (kakssada viiskümmend neli) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti.
15. ER esitatud tsiviilhagi 100 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § §1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt ER kasuks 100 (ükssada) eurot.
16. NC esitatud tsiviilhagi 293,91 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt NC kasuks 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti.
17. KG esitatud tsiviilhagi 4700 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt KG kasuks 4700 (neli tuhat seitsesada) eurot, mis tuleb kanda KG arveldusarvele nr XXXXXX Swedbank.
18. OÜ Kaubserv esitatud tsiviilhagi 50,67 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt OÜ Kaubserv kasuks 50 (viiskümmend) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti, mis tuleb kanda OÜ Kaubserv arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank.
19. MR esitatud tsiviilhagi 65 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt MR kasuks 65 (kuuskümmend viis) eurot.
20. VK´i esitatud tsiviilhagi 228,96 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt VK´i kasuks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti, mis tuleb kanda VKe arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Heikki Tiik´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 09.04.2012.a ajavahemikul kell 12.4112.44 Tallinnas aadressil Akadeemia tee 1 asuva Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu hoone ruumist nr. R148 suletud ukse avamise teel sülearvuti HP EliteBook 8440P maksumusega 1316,58 eurot, tekitades sellega Tallinna Tehnikaülikoolile varalist kahju kokku 1316,58 euro ulatuses. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.04.2012.a kella 16.40 paiku Tallinnas Pärnu mnt 62 asuva Tallinna Tehnikakõrgkooli B-korpuse teise korruse kabinetist nr. B213 suletud ukse avamise teel KES´i kasutuses olnud sülearvuti Hewlett-Packard 6550b, maksumusega 1036,80 eurot, millega tekitas Tallinna Tehnikakõrgkoolile varalist kahju 1036,80 eurot. Samuti tema isikuna, kes on 6 kuu jooksul pannud toime vähemalt 2 vargust, ühiselt ja kooskõlastatult Z.V-ga pani toime VZ´le kuuluva vara varguse järgmiselt: vastavalt eelnevale kokkuleppele jälgisid Heikki Tiik ja Z.V 22.05.2012.a ajavahemikul 14.1514.17 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 1 asuvas kaupluses Comarket Szolnok pangakaardiga maksvat VZ´t ning said teada tema pangakaardi PIN-koodi. Seejärel sisenes 22.05.2012.a kella 14.00 paiku Tallinnas aadresil XXX elava VZ ukse taha Z.V, kes esitles ennast veemõõtjate kontrollijana. Korterist võttis Z.V võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VZ´le kuuluva rahakoti väärtusega 20 eurot, milles oli ID kaart, 4 maksumusega 6,90 eurot, SEB pangakaart ja sularaha 48 eurot. Seejärel võttis Heikki Tiik vastavalt Z.V-ga sõlmitud kokkuleppele võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.05.2012.a ajavahemikul kell 15.07-15.08 VZ´le kuuluvat pangakaarti kasutades AS SEB Pank Tallinnas aadressil E. Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist A™00337 VZ arvelduskontolt nr XXXXXXXXX välja sularaha 190 eurot. Oma tegevusega tekitasid Heikki Tiik ja Z.V VZ´le varalist kahju 264,90 eurot. Seega Heikki Tiik pani toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega, so.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema juhtis 06.05.2012.a kella 23.01 ajal Tallinnas E. Vilde tee 124 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz 220CE reg. nr. XXX olles joobeseisundis (fentanüüli tarvitamisest põhjustatud narkootiline joove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Heikki Tiik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 14.02.2012.a kell 09.18 Tallinnas aadressil Tammsaare tee 62 asuvas Selver AS kaupluses Tondi Selver, võttis kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 8 tk 500 g pakki kohvi Lofbergs Lila kogumaksumusega 43,90 eurot ja möödus kassarivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Selver AS-le varalist kahju 43,90 eurot. Samuti tema viibides 02.04.2012.a kell 15.29 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 101 asuvas AS Comarket kaupluses, võttis kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki kohvi Paulig Classic maksumusega 5,15 eurot tk ning 2 pakki presskannu kohvi Paulig Classic maksumusega 5,15 eurot tk, seega AS-le Comarket kuuluvat kaupa kogumaksumusega 20,60 eurot ja möödus kassarivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema viibides 27.04.2012.a. kella 15.42 paiku Raplas aadressil Tallinna mnt 46 asuvas kaupluses Säästumarket võttis kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakendit Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kohvi Löfbergs Lila, milles oli kokku 24 tk 500g kaaluvat kohvipakki väärtusega 3.89 eurot pakk, kogumaksumusega 93.36 eurot ja möödus kassarivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju 93.36 eurot. Samuti tema viibides 20.05.2012.a peale kella 18.00 Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MR kuuluva rahakoti väärtusega 25 eurot, kus oli sularaha 40 eurot, kannatanu nimele välja antud represseeritu tunnistus ja kannatanu nimele välja antud pensionitunnistus tekitades sellega MR kahju kokku 65 eurot. Samuti tema ühiselt ja kooskõlastatult Heikki Tiigiga pani toime VZ´le kuuluva vara varguse järgmiselt: vastavalt eelnevale kokkuleppele jälgisid Heikki Tiik ja Z.V 22.05.2012.a ajavahemikul 14.15-14.17 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 1 asuvas kaupluses pangakaardiga maksvat Comarket Szolnok VZ´t ning said teada tema pangakaardi PIN-koodi. Seejärel sisenes 22.05.2012.a kella 14.00 paiku Tallinnas aadresil XXXelava VZ ukse taha Z.V , kes esitles ennast veemõõtjate kontrollijana. Korterist võttis Z.V võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VZ´le kuuluva rahakoti väärtusega 20 eurot, milles oli ID kaart, maksumusega 6,90 eurot, SEB pangakaart ja sularaha 48 eurot. Seejärel võttis Heikki Tiik vastavalt Z.V-ga sõlmitud kokkuleppele võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.05.2012.a ajavahemikul kell 15.07-15.08 VZ´le kuuluvat pangakaarti kasutades AS 5 SEB Pank Tallinnas aadressil E. Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist A™00337 VZ arvelduskontolt nr XXXXXXXX välja sularaha 190 eurot. Oma tegevusega tekitasid Heikki Tiik ja Z.V VZ´le varalist kahju 264,90 eurot. Samuti tema viibides 24.05.2012.a kella 11.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ER´le kuuluvast rahakotist kokku 100 eurot, tekitades sellega ER´le varalist kahju 100 eurot. Samuti tema viibides 28.05.2012.a kella 13.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil NC´le kuuluvas käekotis olnud ühest rahakotist 135 eurot ning teise rahakoti, milles oli sularaha 95 eurot ning NC nimele väljastatud ID kaardi maksumusega 63,91 eurot, tekitades sellega NC´le varalist kahju 293,91 eurot. Samuti tema viibides 28.05.2012.a kella 17.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VI´le kuuluva rahakoti väärtusega 15 eurot, milles oli ID kaart VI nimele maksumusega 6 eurot, ID kaart PI´i nimele maksumusega 6 eurot, erinevad kliendikaardid, sularaha 50 eurot, kaks Swedbank pangakaarti maksumusega kokku 3.84, eurot, tekitades sellega VI´le varalist kahju 80.84 eurot. Samuti tema viibides 01.06.2012.a ajavahemikul kell 13.30-14.00 ajal Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G ´le kuuluvast rahakotist Swedbank Electron pangakaardi nr XXXXXXXXX ning seejärel 01.06.2012.a ajavahemikul kell 14.14-14.16 kasutades eelnevalt varastatud pangakaarti võttis Tallinnas aadressil Akadeemia tee 24 asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00245 KG kuuluvalt arvelduskontolt nr 1103481512 välja raha summas 3100 eurot ning 02.06.2012.a ajavahemikul kell 00.05- 00.06 võttis samalt arvelduskontolt välja raha summas 1600 eurot, tekitades oma tegevusega KG varalist kahju summas 4700 eurot. Samuti tema tankis 05.06.2012.a. kella 15:50 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ Kaubserv kütusetanklas Tallinnas aadressil Linnu tee 64 sõiduautosse BMW reg/nr XXX mootorikütust 95 bensiin 39,01 liitrit maksumusega 50.67 eurot ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata, tekitades sellega OÜ-le Kaubserv varalist kahju 50.67 eurot. Samuti tema viibides 07.06.2012.a kell 09.52 Tallinnas aadressil Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS kaupluses Kristiine Prisma, võttis kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paki sigarette Marlboro maksumusega 3,20 eurot ja ühe paki sigarette Winston maksumusega 2,80 eurot, seega Prisma Peremarket AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 5 eurot ja möödus kassarivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema viibides 08.06.2012.a kella 12.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VK´ele kuuluva rahakoti väärtusega 20 eurot, milles oli VK´e nimele välja antud ID kaartväärtusega 7 eurot, Swedbank deebetkaart väärtusega 1.96 eurot, erinevad rahalist väärtust mitteomavad kliendikaardid, sularaha 200 eurot, tekitades sellega VK´ele varalist kahju kokku 228.96 eurot. Seega Z.V pani toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, so.

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Z.V selles, et tema omandas ajavahemikul 18.05.2012.a kuni 08.06.2012.a Tallinnas Sõle tänaval kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku käest Tallinna Ülikoolile kuuluva sülearvuti ASUS Eee PC1005HA väärtusega 265.74 eurot koos akulaadijaga, mis oli varastatud ajavahemikul 18.05.2012.a kuni 31.05.2012.a Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ruumidest Tallinnas aadressil Uus-Sadama 5, olles teadlik, et tegemist on varastatud arvutiga. Omandatud sülearvutit koos laadijaga hoidis Z.V enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 08.06.2012.a, mil viis sülearvuti koos laadijaga Tallinnas aadressil E.Vilde tee 96 asuvasse pandimajja A-PANT laenulepingu nr. 12F/08578 alusel. 6 Seega Z.V pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, so

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Heikki Tiik seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Heikki Tiik´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav Z.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Z.V kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 14.02.2012.a episood: • Koopia 14.02.2012 koostatud AS Selver avaldusest, mille kohaselt 14.02.2012 kell 09:18 kaupluses Tondi Selver aadressil Tammsaare tee 62, Tallinn, pandi toime varavastane kuritegu, mille kohaselt isik väljus kauplusest jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba (Löfbergs Lila 500g, 8 tk) eest 43,90 eurot. Kaup on Selver AS-ile tagastamata. /kd IV tl 31/ • Koopia 14.02.2012 koostatud tunnistaja RÕ´a ülekuulamisprotokollist, mille kohaselt tema olles tööl 14.02.2012 Tondi Selveris turvatöötajana kell 09:17 pidas kinni meesterahva. Sellele eelnevalt nägi tunnistaja turvakaamerast, kuidas sama isik võttis 8 pakki kohvi, pani need kotti ning väljus kauplusest võetud kauba eest tasumata. Kinnipeetu viskas kilekoti koos kaubaga väljaspool kauplust maha. Kaupa kätte ei saadud. /kd IV tl 32/ • 06.03.2012 koostatud kannatanu PT´i ülekuulamisprotokollist koos lisaga nähtub, et 14.02.2012.a kella 09.18 paiku meesterahvas, viibides Tammsaare tee 62, Tallinn asuva kaupluse Tondi Selver müügisaalis, võttis riiulilt 8 pakki kohvi Löfbergs Lila, a' maksumusega 3,99 €, summas 43,90 €; läbis kaubaga kassaderivi jättes tahtlikult tasumata kauba eest. Toimunut märkas tööl olnud turvatöötaja, kes järgnes vargale, et kinni pidada. Turvatöötaja sai varga kätte kutsudes kohale turvapatrulli. Patrulli saabudes toimetati varas turvaruumi. Turvatöötaja läks u 20 min. peale kohvipakkide maha viskamist neile järgi, kuid kilekotti kohviga enam polnud. Selver AS-ile on tekitatud kahju 43,90€ ning samas summas esitavad tsiviilhagi. /kd IV tl 53-57/ • 19.03.2012 ja 02.04.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 14.02.2012 võttis Tammsaare teel asuvast Selveri kauplusest 8 pakki kohvi ning pani need kaasasolevasse kilekotti. Seejärel möödus kassast jättes võetud kauba eest tasumata. Jõudis väljuda kauplusest õue, kui järsku tema tagant tuli turvamees ning süüdistatav jooksis eest ära. Turvatöötaja sai süüdistatava kätte, kohvipakke ukse juures maas enam ei olnud. /kd IV tl 64-66; 74-76/ • Z.V karistusregistri väljatrükk, mille kohaselt on Z.V varem kriminaalkorras karistatud 8 korda: - 21.02.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2; 185 lg 2, 17 lg 6 – 141 1 lg 2 p 1,2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva ja rahaline karistus 1100 krooni; - 12.01.2005.a. Rapla Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; - 23.02.2009.a. Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; - 13.05.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva,

§ 65lg 2 alusel vangistus 6 kuud 16 päeva; 7 - 28.04.2010.a.

Harju Maakohtu poolt

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 3 kuud 10 päeva; - 23.10.2010.a.

Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; - 11.11.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistus 4 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistus 7 kuud 27 päeva.

- 30.11.2011.a Harju Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1 järgi

§ 61kohaldamisega vangistus 9 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud,

§ 65lg 1 alusel vangistus 7 kuud ja 27 päeva, karistus loetud kantuks.

Väärteokorras korduvalt karistatud, sealhulgas: - 16.12.2011.a Põhja Prefektuuri poolt

§ 218lg 1 alusel rahatrahvi 60 eurot.

/kd IV tl 8388/ • Väljatrükk 11.11.2010 Harju Maakohtu otsusest nr 1-10-14881, mille kohaselt on Z.V varem karistatud varguse toimepanemise eest. /kd IV tl 20-22/ 02.04.2012.a episood: • ABC Supermarkets avaldusest nähtuvalt Z.V möödus kassarivist jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba (kohv Paulig Classic 500gr – 2 tk ja kohv Paulig Classic presskann 500 gr – 2 tk) eest 20,60 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud. /kd IV tl 70/ • 02.04.2012 koostatud tunnistaja GP ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl turvatöötajana kaupluses aadressil Vilde tee 101, märkas meesterahvast, kellel olid põues mingid esemed ning kes läbis kassad 15:29 jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas isiku kinni 15:30 ning enne kinnipidamist visaks isik põuest maha 2 pakki kohvi. Lisaks oli isikul veel põues 2 pakki kohvi. /kd IV tl 71/ • 02.04.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et Comarketi kaupluses võttis riiulilt 4 pakki kohvi, pani need põue ning möödus kassadest jättes võetud kauba eest tasumata. Liikudes välisukse suunas märkas ukse juures kaupluse töötajat, seejärel sisenes uuesti müügisaali, pani kaks kohvipakki riiulitele ning hoidis kahte pakki käes. Sel momendil turvatöötaja pidas ta kinni ning toimetas turvaruumi. /kd IV tl 74-76/ 09.04.2012.a episood: • 17.05.2012 koostatud kannatanu Tallinna Tehnikaülikooli esindaja AT´e ülekuulamisprotokollist koos lisaga nähtub, et 09.04.2012.a ajavahemikul kella 12.00 kuni 13.30 varastati Tallinnas Akadeemia tee 1 asuva Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguhoone ruumist nr. Rl48 Tehnikaülikooli muuseumile kuuluv sülearvuti HP EliteBook 8440P 15-540M/14" väärtusega 14 640.00 krooni (935.67 €), millel oli tarkvara OfficeSTD. SNgl LicSAPk OLP NL väärtusega 5960 krooni (380.916 €), kokku tekitati kahju 20 600 krooni väärtuses (1316.58 €) Raamatukogu hoones oli aprillis 2012 näitus, mis oli avatud kõigile soovijatele kella 10.00 kuni 17.

1. 09.04.
2. a lahkus ruumist peale kella 12.00 ning tagasi tulles umbes kella 13.30 paiku avastas, et laualt puudus nimetatud sülearvuti. Alles jäi vaid juhtmetekomplekt. /kd I tl 13-16/ • 13.06.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli DVD Tallinnas Akadeemia tee 1 asuva TTÜ muuseumi turvakaamerate salvestusega 09.04.
3. Videosalvestustelt oli näha, kuidas 9.04.12 kell 12:41- 12:45 kõndis muuseumi ruumides Heikki Tiik. Esialgu oli jope lukk isikul avatud ning isiku käed liikusid vabalt. Seejärel kell 12:45 väljus H.Tiik kaamerast otse asuvast uksest, kõndis koridoris kaamera suunas ja seejärel väljus hoonest paremal asuvast uksest. Sel ajal H.Tiiki parem käsi liikus vabalt, kuid vasakut kätt hoidis isik taskus ja käsi oli küünarvarrest surutud vastu keha. Salvestusel oli näha, et isiku seljas oleva jope lukk oli kinni tõmmatud. /kd I tl 5-10/ • 22.05.2012 ja 20.09.2012 koostatud kahtlustatava Heikki Tiiki ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2012.a aprillis üksinda sisenes Tallinn, Akadeemia tee 1 asuvasse Tallinna Tehnikaülikooli hoonesse. Sisenes hoonesse eesmärgiga leida postkontor. Kuna see oli tema jaoks uus maja, siis ta vaatas seal ringi ning sattus muuseumisse. Muuseumi sees oli eraldi klaasist ruum, ruumis kedagi ei olnud, kuid laua peal oli sülearvuti. Tekkis mõte arvuti kaasa võtta, selleks läks ukse juurde, katsus ust, see ei olnud lukus, sisenes 8 ruumi, võttis laualt arvuti, pani põue ning jalutas majast välja. Arvuti müüs ühele noormehele, kellega kohtusid Kullerkupu poe juures. Oli sõiduautoga MB ja pakkus noormehele varastatud sülearvutit HP 80 - 100 € eest. Arvuti päritolust noormehele ei rääkinud. /kd III tl 64-66, 78-81/ • Heikki Tiiki karistusregistri väljatrükist nähtub, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda, millest 1 karistus on arhiveeritud: - 14.02.1996 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 2 aastat. - 26.02.2002 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 - § 17 lg 6, § 15 lg 2 järgi rahatrahv 3640 EEK, KrK § 203 järgi rahatrahv 2520 EEK, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 järgi rahatrahv 130 päevamäära 3640 EEK. - 20.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi vangistus 1 aasta. - 20.06.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega Kr

K § 140 lg 2 p 2, 3 järgi vangistus 1 aasta,

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 järgi vangistus 1 aasta.

Vabanes pärast karistuse kandmist 04.11.2005.a. - 02.12.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8 järgi vangistus 1 aasta 9 kuud,

§ 280

lg 1 järgi vangistus 3 kuud, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta, § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud. Lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud,

§ 65lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.

- 06.11.2008 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 2 aastat 6 päeva,

§ 202lg 2 p 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta, § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 6 päeva, Kr

MS § 238 lg 2 alusel lõplikuks vangistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 4 päeva. Vabanes pärast karistuse kandmist 06.11.2008.a. - 17.02.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 74alusel vangistus 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

/kd IV tl 89-96/ • Väljatrükk Harju Maakohtu 17.02.2010 otsusest nr 1-10-1150, millega Heikki Tiikile mõisteti

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 74alusel vangistus 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

/kd III tl 123-126/. 16.04.2012.a episood: • 17.04.2012 koostatud tunnistaja KES´i ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et 16.04.2012, kella 16.35 - 16.55 vahel varastati Tallinnas Pärnu mnt 62 asuva Tallinna Tehnikakõrgkooli B-korpuse teise korruse kabinetist nr B213 tema kasutusse antud tööarvuti Hewlett-Packard ProBook 6550b (seeria number CNU11518H4, hõbedane) väärtusega umbes 1000 eurot. Lahkus kella 16.35 ajal oma kabinetist ja lukustas kabineti ukseluku. Tema kabinet ja kõrval asuv kabinet nr B212 on ühendatud vaheuksega, mis oli avatud, lahti oli ka kõrvalkabineti uks, sest kolleeg viibis kabinetis. Mingit liikumist tähele ei pannud. Kella 16.55 paiku läks oma kabinetti tagasi ning mõned minutid hiljem avastas, et laual ei olnud enam sülearvutit. Kooli turvakaamerate salvestustelt on näha, kuidas umbes kella 16.05 paiku sisenes peauksest koolimajja noormees, kes käis läbi kõik neli korrust ja katsus uksi. Kell 16.35 suundus noormees tema kabineti poole, seitse minutit hiljem kiirustas samast kaamerast mööda ning oli näha, et hoidis midagi hõlma all. Vargusega tekitati Tallinna Tehnikakõrgkoolile varalist kahju hinnanguliselt 1000 euro väärtuses. /kd I tl 22-28/ • 23.04.2012 koostatud Tallinna Tehnikakõrgkooli avaldusest koos lisadega nähtub, et 16.04.

1. kella 16.40 paiku varastati TTK õppehoonest aadressil Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn, ruumist B213 sülearvuti Hewlett Packard 6550b seerianumbriga CNU11518H
2. Sülearvuti oli töötaja KESi kasutuses. Arvuti oli liisitud liisinguandaja 3 STEP IT OÜ vahendusel Datagate OÜ-lt. Materiaalseks kahjuks hindavad 813,00 € + käibemaks, s.o kokku 975,60 €. /kd I tl 39-42/ • 12.06.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli CD-plaat Pärnu mnt 62 asuva Tallinna Tehnikakõrgkooli turvakaamerate salvestustega. Videosalvestuselt nähtus, kuidas hoonesse sisenes H.Tiik, liikus Tallinna Tehnikakõrgkooli koridoris ning tegi ukse avamisele sarnaseid liigutusi kahe koridoris asunud ukse suhtes. Peale seda H.Tiik liikus hoides vasakut kätt liikumatult keha vastas ning väljus hoonest hoides paremas käes heledat eset ning vasakut kätt küünarnukist kõverdatult keha vastas. /kd I tl 45-57/ 9 • 29.05.2012 koostatud kannatanu Tallinna Tehnikakõrgkooli esindaja TS´i ütlustest koos lisadega nähtub, et 16.04.2012.a toimus vargus Tallinna Tehnikakõrgkooli õppehoone ruumist nr B213 aadressil Tallinn Pärnu mnt 62 ning varastati Tallinna Tehnikakõrgkooli kasutuses olev ja 3 STEP IT OÜ-le kuuluv sülearvuti Hawlett Packard 6550b seerianumbriga CNU11518H4, arvuti vargusega tekitati kahju 1036.80 €. Vaatamata sellele, et sülearvuti on varastatud, maksed liisingufirmale jätkuvad, arvutil on kaskokindlustus. Esitab tsiviilhagi summas 1036,80 eurot. /kd I tl 58-61/ • 22.05.2012 ja 20.09.2012 koostatud kahtlustatava Heikki Tiiki ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2012 aprillis kella 16.00 kuni 17.00 paiku sisenes ta Tallinn Pärnu mnt 62 asuvasse Tallinna Tehnikakõrgkooli, kuna tema sõber AV saatis teda sinna otsima seal töötavat sõbrannat. Sisenes koolimajja, hakkas otsima raamatukogu, kuid ta ei leidnud ning lahkus hoonest. Seejärel nägi, et koolimajal oli veel teine hoone ning sisenes. Kabinettidel olid klaasist uksed ning ta nägi, et ühes kabinetis laua peal oli sülearvuti. Kabinet ja klassiruum olid omavahel ühendatud. Sisenes klassiruumi ning sealt edasi kabinetti, kus võttis laua peale sülearvuti HP ning pani arvuti põue. Antsule vargusest midagi ei rääkinud. Arvuti müümisel käis temaga A kaasas. №ormees, kellele ta oli varem müünud Tallinna Tehnikaülikoolist (Akadeemia tee 1) varastatud sülearvuti ostis ka seekord tema käest varastatud arvuti 80 - 100€ eest. Sülearvuti päritolust ta ostajale ei rääkinud. A ta raha ei jaganud. /kd I tl 64-66, kd III tl 78-81/ • 26.04.2012 koostatud kahtlustatava N Š ´i ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll millest nähtub, et ta ostis sülearvutid Hewett-Pacard ProBook ja HP EliteBook 8440P Heikki Tiiki käest. /kd I tl 67-69, 70-72/ 27.04.2012.a episood: • Koopia 02.07.2012 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest, mille kohaselt 27.04.2012 kell 15:39 sisenes Rapla Säästumarketisse, asukohaga Tallinna mnt 46a meesterahvas, kes võttis 24 pakki Löfbergs Lila ning väljus kauplusest kauba eest tasumata. Ühe paki väärtus oli 3,89 eurot. Kauplusele tekkis kahju summas 93,36 eurot. /kd I tl 81/ • 03.05.2012 koostatud tunnistaja AO ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.04.2012 kella 15:38 ajal sisenesid Rapla Säästumarketisse aadressil Tallinna mnt 46A kaks meesterahvast. Turvasalvestuse vaatamisel selgus, et ajal mil tunnistaja nende poole seljaga oli, üks noormees andis teisele märku ning teine pani suurde Säästu kotti kolm plokki 500gr kohvipakke Löfbergs Lila. Mõlemad isikud möödusid kassast eraldi, kotiga isik enne ja seejärel teine tühja korviga. Isikuid kinni pidada ei õnnestunud. /kd I tl 82-83/ • 07.05.2012 koostatud tunnistaja AH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.04.2012 kella 15:40 paiku tema olles tööl Rapla Säästumarketi kassas nägi järjekorra lõpus noormeest. Kuna järjekord oli pikk helistas kella ja kutsus teise kassapidaja ka tööle. №ormees teise kassase minna ei soovinud, võttis taskust telefoni ning hakkas helistama. Seejärel möödus kassast suure täis Säästumarketi kotiga, valge kile või paber peal. Kutsus vahetuse vanema ning videosalvestusel oli näha, et sama isik tõstis müügisaalis kohviblokid Säästumarketi kotti. Turvasalvestuselt nähtus, et isik tegutses koos kaaslasega. Isikuid kinni pidada ei õnnestunud. /kd I tl 87-89/ • 07.05.2012 ja 22.08.2012 koostatud tunnistaja EP´i ülekuulamisprotokollide kohaselt töötab ta Säästumarketi juhatajana ning on volitatud esindaja. 27.04.2012 kella 15:40 paiku varastas noormees 24 pakki Löfbergs Lila kohvi (kaks plokki) summas 93,36 eurot, samas summas esitab kannatanu tsiviilhagi. Nägi varguse toimepannud isikut müügisaalis tühja Säästumarketi kandekotiga. Müüja AH nägi nimetatud isikut kassat läbimas ostu sooritamata. Varguse toimepanemise kohta on olemas videosalvestus, mille esitab protokolli juurde. /kd I tl 90-91, 115-118/ • 07.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli CD plaat Rapla Säästumarketi 27.04.2012 kell 15:39-15:43 turvasalvestusega. Videosalvestuselt oli näha, et kell 15:39:29 sisenesid kauplusesse kaks meesterahvast. Esimesel oli seljas sinist värvi pluus, mille peal oli tume jope punast värvi sisekraega, jalas sinist värvi teksapüksid, käes ostukorv. Teisel meesterahval oli seljas tume jope halli värvi kapuutsiga, jope all oli kollakat värvi pluus, millel paistis midagi punast, mees kandis peas päikeseprille, paremas 10 käes tumedat värvi Säästumarketi logoga kandekotti, lükkas ostukäru (foto nr 1, 2). Kell 15:39:42 möödusid mõlemad isikud puuvilja riiulist, pilgud suunatud kohviriiulile, näha, et ostukorv, ostukäru ja kandekott olid tühjad (foto 3, 4, 5). Kell 15:40:39 liikusid isikud alkoholileti suunas (fotod 7,8,9), esimesena sisenenud isik jälgis kaupluse turvameest (fotod 11,12). Kell 15:42:13 ostukäruga isik liikus sooduskampaania toodete aluse juurde (fotod 10), kus tõstis ostukärus olevasse kandekotti kolm korda ploki kohvi Löfbergs Lila (fotod 13, 14) ja kell 15:42:34 liikus kassade suunas (fotod 15, 16), enne kassat tõstis täis kandekoti ostukärust välja (foto 17), võttis telefoni (foto 18), millega püüdis nägu varjata ja kell 15:43:19 möödus kassast kauba eest tasumata (fotod 19, 20, 21). Kell 15:43:31 väljus kauba eest tasumata jätnud isik kaubaga kauplusest (foto 24). Kell 15:43:44 möödus kassast ka teine isik hoides käes telefoni (fotod 22, 23). /kd I tl 93-105/ • 30.05.2012 ja 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et tema koos Heikki Tiik´iga sõitis sõiduautol MB Raplasse ning läksid kauplusesse Säästumarket. Z.V oli kaasas tühi sinine Säästumarketi kott ning võttis ostukorvi. Hekki tegevust ta ei jälginud ja neil polnud kokkulepet midagi varastada. Võttis kaupluse müügisaalis kaks plokki (24 tk) Löfbergs Lila kohvi, pani need endal kaasas olevasse kotti ning asetas peale kilekoti. Seejärel möödus kassast kauba eest maksmata ning viis koti autosse. Heikkile ütles alles Tallinnas, et oli Säästumarketist kohvi varastanud, kuid Heikkile ta midagi ei andnud. Osa kohvipakke jättis endale (5 tk), ülejäänud müüs maha turul 2,5 eurot tükist. /kd I tl 108-110, kd III tl 74-77/ 06.05.2012.a episood: • 06.05.2012 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Heikki Tiik peeti kinni 06.05.2012.a kell 23.01 aadressil E.Vilde tee 124, Tallinn, seoses mootorsõiduki Mercedes-Benz reg.nr XXX juhtimisega narkojoobeseisundis. /kd I tl 121-123/ • 07.05.2012 koostatud tunnistaja RH ülekuulamisprotokollist nähtub, et RH teostas koos Kadri Jalakasega 06.05.2012 liiklusjärelevalvet ning pidas 06.05.2012 kella 23.01 paiku Tallinnas E. Vilde tee 124 maja juures kinni mootorsõiduki Mercedes-Benz 220CE reg. nr. XXX, mida juhtis joobekahtlusega Heikki Tiik, kes väidetavalt oli hambavalu vastu tarvitanud kangeid valuvaigisteid. Heikki Tiik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi teostamiseks. /kd I tl 126/ • Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr. 186/12, mille kohaselt Heikki Tiikil tuvastati 06.05.2012 kell 23:35 toimunud läbivaatusel joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine fentanüüli ja benzodiazepiinide tarvitamise tulemusena. /kd I tl 128/ • Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 1288T nähtub, et Heikki Tiiki 06.05.2012 kell 23:35 saadud uriiniproovist leiti analüüsi käigus fentanüüli ja benzodiazepiine. /kd I tl 132/ • Väljatrükk registrist Heikki Tiikile väljastatud dokumentide, sealhulgas juhiloa andmete kohta, millest nähtub, et Heikki Tiikil on olemas juhtimisõigus. /kd IV tl 82/ • 07.05.2012 ja 20.09.2012 koostatud Heikki Tiiki ülekuulamisprotokollide kohaselt ta end joobeseisundis juhtimises süüdi ei tunnista ning selgitab, et 06.05.2012 juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz 220CE registreerimismärgiga XXX. 06.05.2012 kella 18.00-19.00 paiku oli tarvitanud rahusteid, mis olid temale dr. Mumma poolt välja kirjutatud. Ravimid olid tugeva toimega rahustid. Ravimite infolehte on lugenud. Vanasti oli see ravim Xanaks nime all, talle pakuti odavamat analoogi. Mingeid muid aineid ta tarvitanud ei ole. Alustas sõitu Mustamäe polikliiniku juures asuva müügikioski juurest, ostis sealt suitsu ja siis sõitis kino „Kaja" juurde. Arvab, et läks sõiduki rooli 06.05.2012 umbes kella 19.00 paiku. Parkis auto kino „Kaja" juures asuva autopesula juures olevasse parklasse, magas autos. Tema juurde tuli politseiametnik, kes ajas ta üles, politseiametnik küsis, miks ta seal magab ja ta seletas, et läks oma tüdrukuga tülli, tahab rahuneda. Vaadati auto üle, puhus alkomeetrisse, politseiametnik ütles, et ta läheks koju magama. Tegi suitsu, soojendas autot, tagurdas ja hakkas koju sõitma. Jõudis sõita umbes 30-40 meetrit, kui vastu sõitis politseisõiduk ning talle anti peatamismärguanne käega. Seejärel viidi ta Wismari Haiglasse ja sealt politseijaoskonda. Enne seda, kui ta autot juhtima asus, tal oli külm, enesetunne oli hea, tundis end kainena. /kd I tl 137-139, kd III tl 78-81/ 22.05.2012.a episood: 11 • 22.05.2012 ja 27.06.2012 koostatud kannatanu VZ ülekuulamisprotokollide kohaselt 22.05.2012 käis ta kella 14:00 paiku Comarketis, mis asub Vilde tee
3. Ostu eest tasus SEB panga kaardiga ning pin-koodi sisestamise hetkel nägi enda taga seismas meesterahvast. Hiljem sama meesterahvas sisenes temaga koos majja aadressil XXX, Tallinn. Meesterahvas ütles, et kontrollib majas veemõõtjaid ning küsis millises korteris ta elab. Seejärel soovis meesterahvas kontrollida veemõõtjat tema korteris. Lasi meesterahva korterisse, tualettruumi. Meesterahvas palus tal minna kööki ja lasta veel joosta. Tagasi tulles teatas meesterahvas, et tuleb õhtu tagasi ja praegu kontrollida ei soovi. Mõni minutit peale meesterahva lahkumist avastas, et koridoris asunud käekotist oli kaduma läinud tema rahakott väärtusega 20 eurot koos rahakoti sees olnud esemetega: ID kaart, Swedbanki kaart ja sularaha 48 eurot. Helistas panka ja palus oma kaardi sulgeda, milleks oli kulunud umbes 20 minutit. Internetipangast nähtus, et kell 15:07 oli tema kaardiga välja võetud sularaha 100 eurot ja 50 eurot, kell 15:08 30 eurot ja 10 eurot. Kokku tekitati kahju 254,90 euro väärtuses ning selles summas esitab tsiviilhagi. ID kaardi taastamine maksis 6,90 eurot. / kd II tl 8-10, 49-51/ • 29.05.2012 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et kannatanu VZ tundis esitatud fototabelil ära Z.V, kui isiku, kes võttis temalt ära rahakoti /kd II tl 13-16/ • 05.06.2012 koostatud AS SEB Panga vastusest päringule nähtub VZ kaarti kasutanud isikust turvakaamera foto ning pangatehingute väljatrükk, mille kohaselt kannatanu arveldusarvelt võeti 22.05.2012.a ajavahemikus 15:07-15:08 pangaautomaadis A™337 (Vilde tee 124) välja 100 eurot, 50 eurot, 30 eurot ja 10 eurot. /kd II tl 18-23/ • 11.06.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et 22.05.2012.a ajavahemikul 14.00-14.17 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 1 asuvas kaupluses Comarket Szolnok viibisid Heikki Tiik, Z.V ja VZ. Ajal kui VZ tasus ostude eest liikus tema selja taha Heiki Tiik, kelle vasakus käes oli näha mobiiltelefoni sarnast eset. /kd II tl 24-32/ • 12.06.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd II tl 40-41/ • 20.09.2012 koostatud kahtlustatava Heikki Tiiki ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 22.05.2012 oli koos Z.V-ga Szolnoki Comarketis. Peeter ostis midagi ning läks viina osakonda maksma, nende ees seisis vanem naisterahvas, ise seisis tema selja taha, et vaadata pangakaardi PIN koodi. Pani omale telefonimällu numbrid, mis ta nägi. Seejärel naisterahvas väljus kauplusest, tema ja Peeter samuti. Läks oma autosse, mis seisis veidi eemal. Z.V ütles, et ta ajab oma asju ning läks jala minema. Peeter helistas talle umbes 20 minuti pärast ning tahtis, et ta sõidaks kino Kaja juurde, talle järgi, mida ka tegi. Kui Z.V autosse istus, siis ta andis tema kätte pangakaardi ja ütles, et tuleb raha välja võtta. Kus ja kuidas ta kaardi sai, seda ta ei selgitanud. Z.V andis tema kätte SEB panga kaardi, ta ei tundnud huvi kellele kaart kuulub. SEB pangaautomaat oli kohe kõrval, ta läks automaadi juurde ning sisestas kaardi automaati, Z.V ütles talle kaardi PIN koodi ning vaatas ka oma telefonist PIN koodi, kuid numbrid ei ühtinud. Proovis Peetri poolt antud PIN koodi ning sai arve lahti. Arvel oli vist 190 €, võttis selle raha välja ning läks autosse Peetri juurde. Raha ja kaardi andis Peetri kätte. Peeter talle raha ei andnud aga tasus osaliselt kütusekulud. /kd III tl 78-81/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Z.V juhatas eeluurimistoimingust osavõtjad Tallinn Vilde tee 101 asuva Comarketi juurde (foto nr. 6) ja selgitas, et oli koos Heikki Tiik'iga kui nägid kaupluses vanemat naisterahvast, kes kõndis kepiga. Naisterahvas läks maksma viinaletti, tema ja H. Tiik järgnesid, H. Tiik läks naisterahva selja taha ja nägi naisterahva poolt sisestatud PIN-koodi numbritekombinatsiooni. H. Tiik sisestas PIN - koodi oma telefonimällu. Seejärel maksid oma ostu eest ning väljusid kauplusest ning tema järgnes naisterahvale, kes läks Tallinn, Vilde tee 141 maja juurde (foto nr. 8, 9). Trepikotta sisenes koos naisterahvaga ning tutvustas end veemõõtjate kontrollijana. Kannatanu korteris läks vannituppa, naisterahva saatis kööki veekraane avama, samal ajal võttis kotist rahakoti ning lahkus. Seejärel läksid koos Heikki Tiik'iga Tallinn, Vilde tee 124 (Vilde tee 122, foto nr. 10) sularahaautomaadi juurde, kus H. Tiik sisestas automaati varastatud pangakaardi ning võttis arvelt välja arvel olnud sularaha 190 €. /kd II tl 59-69/ 24.05.2012.a episood: 12 • 06.06.2012 ja 07.06.2012 koostatud kannatanu ER ütlused koos lisaga, mille kohaselt 24.05.2012 kella 11.00 paiku käis ta kaupluses Konsum, seejärel võttis nimetatud kaupluse juures asuvast Swedbanki automaadist välja sularaha 80 eurot ja läks koju aadressile Mustamäe tee 112-12, Tallinn. Esimesel korrusel seisis meesterahvas, ta oli umbes 40 aastat vana, keskmise kehaehitusega, tumedad riided, pikkusega umbes 180 cm. Meesterahvas rääkis puhtalt eesti keeles. Meesterahvas ütles, et soovib tema korteris veemõõtjat kontrollida, teistes korterites olevat ta juba käinud ning küsis tema korteri numbrit. Meesterahvas järgnes talle korterisse ja kohe läks vannituppa. Oli vahetult peale majja sisenemist võtnud oma postkastist ajalehe ja kirja. Mingil hetkel ütles iseendale kõva häälega, et huvitav kuhu see kiri nüüd kaduda sai. Meesterahvas kuulis seda ja ütles, et leidis selle vannitoa põrandalt, mis tundus kummaline. Kui meesterahvas väljus vannitoast ütles, et ta tooks paberit. Läks tuppa ja kui tuli tagasi, oli meesterahvas juba lahkunud. Koridoris asus käekott ja käekotis rahakott sularahaga. Umbes poole tunni pärast avastas, et tema rahakotist on varastatud sularaha 100 € /kupüürid olid: 1x50, 2x20, 1x10/. Poest lahkudes oli rahakotis 20 eurot ning sularahaautomaadist võttis ta välja 80 eurot, kuna kadunud oli kogu raha tema rahakotist, siis ta välistab, et võis pangaautomadist võetud raha kuhugi kaotada ning selle sai võtta üksnes veemõõtjat vaatama tulnud meesterahvas. Seoses vargusega esitab tsiviilhagi 100 € ulatuses. /kd II tl 71-77/ • 07.06.2012 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et on ER peab fototabelil esitatud Z.V sarnaseks isikuga, kes käis tema korteris veemõõtjate kontrollimise eesmärgil. /kd II tl 78-79/ • 12.06.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd II tl 81-82/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Z.V juhatas eeluurimistoimingust osavõtjad Tallinn, Vilde tee 101 asuva Szolnoki Comarketi juurde ning selgitas osutades kaupluse sissekäigu juures olevale Swedbank sularahaautomaadile (foto nr. 6), et nägi kuidas vanem naisterahvas võttis automaadist välja 100 € sularaha ning pani rahakotti. Seejärel järgnes naisterahvale, kes läks kauplusest paarisaja meetri kaugusel oleva maja juurde aadressil Tallinn Mustamäe tee 112 (foto nr. 7). Järgnes naisterahvale ning trepikojas pöördus naisterahvapoole sooviga kontrollida veemõõtjaid. Korteris läks koheselt vannituppa, naisterahva saatis kööki veekraane avama, samal ajal võttis kotist rahakoti, millest võttis välja sularaha ning lahkus. /kd II tl 59-69/ 28.05.2012.a Akadeemia tee episood: • 02.06.2012 ja 04.07.2012 koostatud kannatanu VI ülekuulamisprotokollidest koos lisaga nähtub, et 28.05.2012 kell 17.00 paiku tuli tema juurde koju, aadressile Tallinn, XXX võõras meesterahvas ja ütles, et ta tahab kontrollida veemõõdikut. See võõras isik tuli tema järel trepist üles. Tegi korteri ukse lahti ja pani oma käekoti ukse kõrvale maha. Käekoti lukk oli lahti. Meesterahvas tegi vannitoa ukse lahti ja käskis tal kööki minna. Meesterahval läks väga kaua aega ja ta käis meest mitu korda kontrollimas, miks nii kaua aega läheb, aga meesterahvas iga kord saatis ta tagasi kööki. Nägi meesterahvast põlvili maas vanni poole vaatamas, mitte veemõõtja juures. Meesterahval läks aega u 15 minutit ning siis ta lahkus midagi ütlemata. Peale meesterahva lahkumist sõitis maale. Maal rahakotti vaja ei olnud ja oma käekotti ei kontrollinud. Teisipäeva 29.05.2012 õhtul umbes kell 19.00 avastas, et rahakott käekotist puudus. Kolmapäeval 30.05.2012 kell 19.00 kui ta oli jõudnud koju, kontrollis oma teist käekotti ning avastas, et rahakott on kadunud. Rahakott oli musta värvi, vana, nahast, firmat ei mäleta, hind 15 eurot. Selle sees oli ID kaart tema ja abikaasa nimele, mis käesolevaks ajaks on kehtetuks tunnistatud (lisatud isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamise või kontrollimiseks edastamise teatis) Lisaks oli rahakotis sularaha 50 eurot, erinevate rahatähtedega, kaks Swedbanki pangakaarti, erinevad kliendikaardid ning hambaravi arve. Uute ID-kaartide tegemine läks maksma 12 eurot, pangakaartide taastamine 3,84 eurot. Kokku tekitati kahju 80,84 eurot. Tsiviilhagi esitada ei soovi. Varguses kahtlustab isikut, kes tuli tema juurde veemõõtjat kontrollima. Ta oli normaalse kehaehitusega, umbes 1.75-1.80 cm pikk, u 50 aastat vana. Rääkis vene keeles ja väike aktsent oli, aga mitte eesti keele oma. Seljas oli tal särk, pikkade käistega, lihtne, pikkade pükstega, tumedat värvi. /kd II tl 89-96/ 13 • 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ütlused, milles ta tunnistab ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd III tl 74-77/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Z.V juhatas eeluurimistoimingust osavõtjad Tallinn, Akadeemia tee 4 (foto nr. 11) juurde ning selgitas, et nägi kuidas vanem naisterahvas maksis Tallinn, Ehitajate tee 41 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad sularahaga ning tagasi saadud raha pani rahakotti. Seejärel väljus kauplusest ning järgnes naisterahvale, kes läks jala Tallinn, Akadeemia tee 4 maja kolmanda trepikoja juurde. Koos naisterahvaga sisenes trepikotta ning esitles veemõõtjate kontrollijana. Koos sisenesid korterisse, kus saatis naisterahva kööki veekraane avama, sel ajal kui naine viibis köögis võttis kotist rahakoti ning lahkus korterist. Rahakotis olid naisterahva dokumendid, meesterahva dokumendid ja sularaha. /kd II tl 59-69/ 28.05.2012.a Vaablase tn. episood: • 28.05.2012 ja 10.08.2012 koostatud kannatanu NC ülekuulamisprotokollidest koos lisaga nähtub, et 28.05.2012 kella 13:00 paiku kui sisenes ta oma elukoha XXXIII trepikotta, siis soovis temaga koos siseneda ka meesterahvas, kes hoidis käes pabereid ja pliiatsit. Ta küsis aktsendiga vene keeles, et kas ta elab korteris nr 37, et on vaja kontrollida veenäite. Meesterahvas sisenes tema korterisse. Enne veenäitude kontrollimist läks ise korraks oma tuppa ja pani jope seljast, oma koti jättis esikusse, kus ootas teda ka veenäidu kontrollija. Kui näitude kontrollija oli lahkunud, siis vaatas oma kotti ja avastas, et kotist on kadunud sularaha 220 €. Meesterahvas, kes korteris veenäitusid kontrollis, oli ligi 35 aastane, pikkus ligi 180 cm, kehaehitus tüse, nägu ümar, juuksed heledad, lühemad. Seljas kandis pikkade käistega pluusi, sinise tooniga, jalas sinist värvi teksapükse. Mäletab, et mehel oli õlal ka kott. Sama meesterahvast nägi ka naaber XXXkorterist, V. Naaber nägi, kuidas tema elamusse sisenemisel oli meesterahvas väljunud XXX I trepikojast ja jooksnud tema poole. Varastati sularaha kokku summas 230 eurot, väärtuseta rahakott, väiksed esemed ja paberid ning ID kaart, mille kiirkorras taastamine läks maksma 63,91 eurot. Tekitati varalist kahju 293,91 eurot, mis summas esitab ka tsiviilhagi. /kd II tl 101-103; 106-109/ • 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokoll, milles ta tunnistab ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd III tl 74-77/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokoll, mille kohaselt juhatas Z.V eeluurimistoimingust osavõtjad Tallinn, XXX maja juurde (foto nr. 14) ning selgitas, et tuli selle maja juurde Sütiste tee 28 asuva kaupluse Maxima juurest (foto nr. 12), kus nägi kaupluses vanemat naisterahvast, kes tasus ostu eest 200 €, seejärel järgnes naisterahvale, sisenes koos naisterahvaga majja ja trepikojas tutvustas end veemõõtjate kontrollijana. Naisterahvaga korteris läks vannituppa, naisterahvas läks tuppa, kotid jättis esikusse. Sel ajal, kui naine toas käis, võttis kotist raha ja lahkus korterist. /kd II tl 59-69/ 01.06.2012-02.06.2012.a episood: • 02.06.2012 ja 15.06.2012 koostatud kannatanu KG ülekuulamisprotokollidest koos lisadega nähtub, et 01.06.2012 kell 13.33 käis ta Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvas Rimi kaupluses. Maksis kassas oma pangakaardiga ning peale seda ta ei suuda enam meenutada kuhu kaart kadus. Peale kaupluses käimist läks koju ja 02.06.12 kell 13.30 paiku hakkas oma kaarti otsima. Internetipangast nägi, et tema kaardiga oli välja võetud 4700 eurot, kõik mis tal oli. Kaardiga oli raha välja võetud Akadeemia teel asuvast pangaautomaadist alljärgnevalt, s.o. 01.06.2012.a. kella 14.14 kuni 14.16 paiku kuuel korral, kusjuures viiel korral summas 500 eurot ning kuuendal korral summas 600 eurot, samuti samast pangaautomaadist 02.06.2012.a. kella 00.05 kuni 00.06 paiku kolmel korral, kusjuures kahel korral summas 500 eurot ning kolmandal korral jällegi summas 600 eurot. Nimetatud tehingute osas esitas 02.06.2012 Swedbank AS-ile avalduse kaarditehingute vaidlustamiseks. Pangakaart võidi varastada kaupluses Rimi, mis asub aadressil: Tallinn, Sõpruse pst 174/176 ja kus ta tegi sisseoste, tasudes 01.06.2012.a. kella 13.33 sealses kaupluses kassas nr.7 oma pangakaardiga ostude eest, kus sisestas kassas oma pangakaardi PIN koodi. Maksmise ajal seisis tema selja taga mingi pikka kasvu meesterahvas. Oma teada pani ta pangakaardi rahakotti ja seejärel läks koju aadressile: Tallinn, Mustamäe tee 199 korter
4. 01.06.2012.a. sisenes oma maja trepikotta, tema järel tuli üks pikemat kasvu 14 meesterahvas. Hakates trepist ülesse lifti juurde minema, seisis see sama pikk mees ning küsis, millisest korterist kannatanu on, et soovib veemõõdikuid kontrollida. Koos meesterahvaga sõitsid liftiga
5. korrusele, kus avas oma korteri nr. 71 välisukse ning suundusid paremal asuvast vannitoast mööda otse kööki, kus otse asus köögilaud, mille alla pani oma koti, milles olid toiduained, millede peale jäi rahakott. Seejärel avas köögis mõlemad kraanid, sest veemõõdikud asuvad nimelt köögis, meesterahvas palus tal minna vannituppa ja avada seal algul külmavee kraan ja seejärel soojavee kraan. Umbes 5 minutit oli vannitoas, sest ta hõikas küll külmaveekraani lahti tegemist ja uuesti kinni keeramist ja nii ka soojavee kraani osas. Seejärel mees ütles, et aitab, et kõik on korras. Läks kööki ning saatis meesterahva korteri välisukseni ja veemõõdikute kontrollija lahkus. Leiab, et end veemõõtjana esitlenud isik võis võtta rahakotist pangakaardi, ilma, et ta oleks seda märganud. Esitab tsiviilhagi summas 4700 eurot. /kd II tl 113118; 144-148/ • 19.06.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli 2 CD plaati Sõpruse pst 174/176 asuva Sõpruse Rimi Hüpermarketi turvakaamerate salvestusega. Salvestused kirjeldavad Z.V ja KG tegevust 01.06.2012.a ajavahemikul 13.07-13.34 Tallinnas aadressil Sõpruse pst 174/176 asuvas Sõpruse Rimi hüpermarketis ning tõendavad, et ajal kui kannatanu tasus kassas ostude eest, seisis tema taga Z.V st. sel viisil võis Z.V saada teada kannatanu pangakaardi PIN-koodi. /kd II tl 124-143/ • 26.06.2012 ja 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 01.06.2012.a tema koos Heikki Tiik'iga Sõpruse pst asuva kaupluse RIMI juures nägi kauplusesse sisenevat vanemat naisterahvast. Järgnes naisterahvale kassani, seal seisis naisterahva selja taha ning nägi kannatanu sisestatud pangakaardi PIN- koodi. Koodi sisestas oma telefoni. Järgnes kannatanule trolli ning sisenes koos kannatanuga treppikotta. Ütles, et on veemõõtjate kontrollija ning kannatanu veemõõtjad vajavad kontrollimist. Kui nad korterisse sisenesid, siis saatis naisterahva kööki veekraane lahti keerama. Samal ajal võttis kannatanu käekotist rahakoti ning rahakoti vahelt pangakaardi. Sisenedes korterisse pani naisterahvas oma kotid esikusse. Kui naisterahvas tuli, siis ütles, et kõik on korras ning lahkus. Kui ta majast lahkus, siis Heikki ootas teda maja juures, helistas talle ja ütles kus asub. Koheselt sõitsid Akadeemia tee 24 asuva Swedbanki sularahaautomaadi juurde, kus sisestas kaardi automaati, seejärel telefoni talletatud pin-koodi ning nägi, et arvel oli vist 4600 €. Võttis 500 € kaupa välja 3000 €. Rohkem välja võtta ei saanud, sest oli päevalimiit. 02.06.2012.a läks vist üksinda öisel ajal, praktiliselt kohe peale uue kuupäeva saabumist, sama rahaautomaadi juurde ning kasutades sama pangakaarti ja pin-koodi võttis arvelt välja ülejäänud 1600 €. /kd II tl 157-159; kd III tl 74-77/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et süüdistatav juhatas eeluurimistoimingus osavõtjad Tallinn Sõpruse pst 174/176 asuva Rimi kaupluse sissekäigu juurde ning selgitas, et viibis seal koos Heikki Tiikiga viimase sõiduautos, osutades kohale kus eeluurimistoimingu ajal oli pagitud kaubik FIAT reg. nr. XXX(foto nr. 1), seejärel osutab kaupluse RIMI sissekäigule ja selgitas, et nägi kuidas umbes 70 aastane naisterahvas tuli üle tee ning sisenes peasissekäigust kauplusesse RIMI (foto nr. 2). Järgnes naisterahvale, H.Tiik jäi kaupluse juurde ootama. Kaupluses kõndis naisterahvale järgi, kassas naisterahvas maksis ostude eest pangakaardiga, seisis selja taga ja nägi PIN - koodi numbreid, sisestas need oma telefonimällu. Väljudes naisterahvas läks trollile, tema samuti, koos sõitsid Tallinn, Mustamäe tee 199 maja juurde (foto nr. 3), sel ajal oli telefoni teel ühenduses H. Tiik'iga. Koos naisterahvaga sisenes trepikotta (foto nr. 4), tutvustas end veemõõtjate kontrollijana, selgitades, et naisterahva näidikud on kontrollimata. Koos sisenesid korterisse, kus saatis naisterahva kööki veekraani avama, samal ajal võttis tema rahakotist pangakaardi. Peale seda lahkus. H. Tiik ootas Mustamäe teel kannatanu maja vastas üle tee oleva baari juures, seejärel sõitsid koos Tallinn Akadeemia tee 24 juures oleva Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus sisestas varastatud pangakaardi ning PIN- koodi ning nägi, et arvel oli 4600 €, võttis välja 500 € kaupa 3000 €, kuna oli päevalimiit, siis 02.06.2012.a kohe peale keskööd, samast automaadist (Tallinn, Akadeemia tee 24) võttis välja ülejäänud 1600 €. (foto nr. 5) /kd II tl 59-69/ 05.06.2012.a episood: 15 • 08.06.2012 koostatud Kaubserv OÜ avaldusest nähtub, et 05.06.2012 kell 15:50 toimus kütuse vargus OÜ-le Kaubserv kuuluvas tanklas aadressil Linnu tee
6. Tankurist nr 11 tangiti 95 bensiini 39,01 liitrit, liitrihinnaga 1,299 eurot. Kahjusumma kokku 50,67 eurot. Kütust tangiti vanemasse musta 5-seeria BMWsse, mis kandis numbrit XXX. Autol toonklaasid, katuseluuk, tumedad tagatuled. Autot tankis meesterahvas, kes kandis siniseid teksaseid ja tumedat jakki. /kd III tl 87/ • 26.09.2012 koostatud kannatanu esindaja IT´e ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et 05.06.2012 toimus 95 bensiini vargus OÜ Kaubserv tanklast aadressil Tallinn, Linnu tee
7. Tankurist nr 11 tangiti 39.01 liitrit bensiini, mille eest jäeti maksmata 50,67 eurot. Tankis meesterahvas, kes kandis siniseid pükse ja tumedat jakki, tangiti sõiduautosse BMW musta värvi numbrimärgiga XXX. /kd III tl 93-97/ • 18.06.2012 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et AM müüs Z.V-le 02.06.2012.a sõiduauto BMW 520i reg. nr. XXX. /kd II tl 151-156/ • 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2012 suvel sõitis enda poolt ostetud sõiduautol BMW Linnu teel asuvasse tanklasse 5+, kus tankis bensiini ja lahkus jättes tagitud kütuse eest tasumata. /kd III tl 98-99/ 07.06.2012.a episood: • 07.06.2012 koostatud AS Prisma Peremarket avaldusest nr 5400 nähtub, et 07.06.2012 kell 09:52 kaupluses Kristiine Prisma aadressil Endla 45, Tallinn peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prima Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Marlboro sigaretid maksumusega 3,20 eurot ja Wintston sigaretid maksumusega 2,8 eurot) kokku 5 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. /kd IV tl 3/ • 07.06.2012 koostatud tunnistaja SK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 07.06.2012 Tallinnas, Endla 45, Kristiine Prismas kaamerate taga märkas kell 09:50 paiku meesterahvast, kes võttis kassas suitsuluugist kaks pakki sigarette ja pani need omale jope taskusse. Meesterahvas läbis kassad võetud kauba eest tasumata. Kui turvatöötaja lähenes, üritas isik müügisaali tagasi minna ning maksta kauba eest. Turvaruumi toimetamisel püüdis isik põgeneda. /kd IV tl 4/ • 07.06.2012 koostatud tunnistaja AT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 07.06.2012 Tallinnas, Endla 45, Kristiine Prismas sai teate, et tuleb kinni pidada meesterahvas halli jope, prillide ja siniste pükstega. Kell 09:52 kui kirjeldusele vastav isik oli läbinud kassad suundus isiku poole. Teda nähes sisenes isik uuesti poodi, võttis taskust 2 suitsupakki ning püüdis maksmata jäetud kauba eest tasuda. Isik peeti kinni, kuigi ta üritas ära joosta. Selgus, et mees jättis 2 sigareti paki eest tasumata kassas 5 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. /kd IV tl 5/ • 07.06.2012 koostatud kahtlustatava Z.V kinnipidamise protokollist nähtub, et Z.V peeti kinni 07.06.2012 kell 09:52 aadressil Endla 45, Tallinn, kahtlustuses, et tema püüdis varastada AS-ile Prisma Peremarket kuuluvat 2 sigareti pakki summas 5 eurot. /kd IV tl 7-9/ • 07.06.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 07.06.2012 kella 10:00 paiku läks Kristiine keskuses kauplusesse Prisma eesmärgiga osta suitsu. Koheselt suundus kassade juurde, võttis ühe Marlboro ja ühe Winstoni paki ning tahtis nende eest maksta. Tal oli taskus 80 eurot. Vaatas ringi ja nägi, et turvatöötaja on kaugel ning tekkis mõte sooritada vargus. Pani kaks suitsupakki taskusse ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tasumata. Kohe märkas lähenevat turvatöötajat, läks tagasi müügisaali, pani sigareti pakid kassalindile. Turvatöötaja tuli ja võttis sigareti pakid ning ütles, et ta üritas neid varastada. Siis otsustas ära joosta ning teist korda väljus müügisaalist, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kahetseb vargusekatset. /kd IV tl 12-14/ 08.06.2012.a Sütiste tee episood: • 04.09.2012 ja 10.06.2012 koostatud kannatanu VK´e ülekuulamisprotokollid koos lisadega, mille kohaselt 08.06.2012 kella 12.00 paiku läks ta poodi Maxima, mis asub elukohast umbes 5 minuti kaugusel. Enne kauplusse minekut võttis sularahaautomaadist, mis asub kaupluse 16 sissepääsu juures, 160 eurot, enne seda oli tal rahakotis 40 eurot, osaliselt paberrahas ja osaliselt müntides. Koju jõudes märkas I trepikoja ees aadressil Sütiste 16, Tallinn, meesterahvast rääkimas mobiiltelefoniga, kes järgnes talle treppikotta ning aitas rasked poe kotid korterisse viia. Pani oma käekoti esiku kapile. Meesterahvas viis poekotid kööki ja rääkis, et tal on vaja elektri ja vee näidud üle vaadata, selleks pidi tooma vajalikud mõõteriistad oma autost ning tagasi tulema, kuid tagasi meesterahvas ei tulnud. Paar tundi hiljem avastas, et käekott on kuidagi kerge ning varastatud oli rahakott koos seal sees olnud esemetega. Usub, et kui rahakott oleks varastatud teel koju või poes, oleks ta seda ka tundnud. Rahakotis oli Elmar Ilvese nimele välja antud kalamehe tunnistus ning tema enda nimele välja andud ID kaart, mille taastamine läks maksma 7 €. Rahakoti vahel oli Swedbank seeniori deebetkaart, mille taastamine läks maksma 1.96 €. Peale varguse avastamist teatas kaardi kadumisest koheselt panka ning arve suleti. Rahakoti vahel olid erinevad kliendikaardid: Rimi, Aitäh jm, täpselt öelda ei oska, materiaalset väärtust neil ei ole. Rahakotis oli 200 € ning mingi summa müntides, milline täpselt seda öelda ei oska. Varguse tõttu oli sunnitud ostma uue rahakoti, mis läks maksma 20 €. Kokku on tekitatud kahju 228.96 €. Selles summas soovib esitada tsiviilhagi. /kd II tl 161-165; 173-177/ • 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd III tl 74-77/ • 26.06.2012 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Z.V juhatas eeluurimistoimingust osavõtjad Tallinn, Sütiste tee 28 (foto nr. 12) asuva kaupluse Maxima juurde ning selgitas, et oli üksinda, kui nägi, et kaupluse juures asuvast sularahaautomaadist võttis raha välja vanem naisterahvas, peale seda järgnes naisterahvale, kes kasutades majade vahelist teed läks Tallinn, Sütiste tee 16 maja juurde (foto nr. 13), sisenes trepikotta koos naisterahvaga, kus esitles end elektriarvestite ja veemõõtjate kontrollijana. Korteris sisenes vannituppa, naisterahva saatis kööki veekraane avama, sel ajal, kui naisterahvas oli köögis, võttis esikus kapi peal olnud käekotist rahakoti ning lahkus korterist. /kd II tl 59-69/ 08.06.2012.a Tammsaare tee episood: • 08.06.2012 ja 19.07.2012 koostatud kannatanu MR(R ) ütlused koos lisaga, mille kohaselt 20.05.2012 peale kella 18:00 käis ta Kiili tänava Maximas. Poes maksis sularahas väiksemate kupüüridega ja arve oli umbes 13 €. Peale ostu tegemist jäi rahakotti veel raha veidi üle 40 €, olid erinevad kupüürid ja metallraha. Peale ostude sooritamist pani rahakoti väikesesse kilekotti ning seejärel kilekotti, kus asusid poest ostetud toiduained. Rahakott jäi ostude peale. Seejärel läks oma elukohta aadressil Tammsaare tee 83, Tallinn, vaatas ões postkasti sisu ning äkki ilmus tema kõrvale tundmatu meesterahvas, kes rääkis kellegagi telefoni teel ja ütles, et ta ei saa sisse, sest alt uks on kinni ning küsis palju tal veel teha on? Seejärel lasi meesterahva treppikotta ning ise läks koju. Kohe peale seda, kui pani oma ostude koti koos rahakotiga esikusse maha, anti uksekella. Sama meesterahvas tutvustas ennast veemõõtja kontrollina. Mees rääkis puhtas eesti keeles, oli vanuses 20-30 aasta vahel. Pikkus oli tal 170-175 cm. Lasi meesterahva korterisse. Kilekott toiduga oli esikus ja rahakott oli kilekotis toiduainete peal. Mees küsis, kus veemõõdik asub ja millal kontrolliti. Vastas, et ei mäleta ja mõõdik asub WC-s. Mees jäi WC-sse mõõdiku juurde ja saatis teda kööki vett lahti keerama, öeldes, et nüüd keerake kuum vesi lahti ja nüüd keerake külm vesi lahti. Tegelikult oleks saanud kraani lahti keerata ka vannitoas, kuid ta käskis kraane lahti teha just köögis, mis asub nurga taga ja kust esikusse ei ole näha. Mõne aja pärast ütles mees, et teil on kõik korras ja lahkus. Hakkas kaupa kotist välja võtma ja rahakotti otsima. Siis avastas, et rahakotti ei olnud enam. Käis igaks juhuks veel Maxima poes rahakotti otsimas, kuid isegi kaamerapildist oli näha, et lahkus koos rahakotiga. Siis jõudis järeldusele, et rahakoti varastas see mees, kes esines veemõõdiku kontrollina. Varastatud rahakott oli nahast, punast värvi, sees oli palju sahtleid, maksumusega 25 eurot. Raha oli kotis koos sentidega kõige enam 40 eurot, represseeritu tunnistus ja pensioniraamat tema nimele. Esitab tsiviilhagi 65 euro nõudes. /kd II tl 2-3; 4-6/ • Kahtlustatava Z.V ütlused, milles ta tunnistab ennast temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. /kd III tl 74-77/

§ 202

järgi kvalifitseeritav episood: 17 • 22.06.2012 koostatud kannatanu Tallinna Ülikooli volitatud (volikiri nr.2.1-10/2079) esindaja JT ütlused, mille kohaselt ajavahemikul 18.05.2012.a. kuni 31.05.2012.a. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi viiendal korrusel asuvast seminariruumist, aadressil: Tallinn, Uus-Sadama tn 5, varastati Tallinna Ülikoolile kuuluv ja kannatanu esindaja kasutuses olnud sülearvuti „Asus Eee" PC1005HA, seerianumbriga: 9A0AAS477515, maksumusega 265,74 eurot koos sülearvuti akulaadijaga. Seoses sellega, et sülearvuti oli varustatud jälgimisprogrammiga, õnnestus veebikaamera abil tuvastada ka isik, kes peale vargust nende sülearvutit kasutas kuni 08.06.2012.a. Kuna kannatanu esindaja avastas sülearvuti kadumise 02.06.2012.a, siis läbi oma arvuti veebibrauseri vaatas kadunud arvuti kohta ettekandeid. Varasemat aega polnud võimalik näha, sest jälgimisprogrammi saab näha sellest momendist, mil varguse avastas. Antud jälgimisprogrammi abil sai teada, et varastatud sülearvuti kasutaja on Z.V ja läbi veebikaamera on näha antud isikut. Kõik varastatu on kannatanule tagastatud ning Tallinna Ülikool hagiavaldust ei esitata. /kd III tl 28-30/ • 12.06.2012 koostatud kahtlustatava Z.V kinnipidamise protokollist nähtub, et süüdistatavalt võeti kinnipidamisel ära pandimaja A-Pant OÜ leping. /kd II tl 33-36/ • Koopia Pandimaja A-Pant OÜ ja Z.V vahel sõlmitud lepingust nr 12F/08578, mille kohaselt Z.V oli 08.06.2012.a pantinud pandimajja muuhulgas sülearvuti Asus EE koos laadijaga. /kd III tl 36/ • 13.06.2010 koostatud tunnistaja KM´i ütlused, millest nähtub, et Z.V ja pandimaja A-Pant OÜ vahel sõlmiti 08.06.2012.a laenuleping nr. 12F/08578, mille kohaselt oli Z.V viinud 08.06.2012.a pandimajja sülearvuti Asus Eee 1005HA (seerianumbriga: 9A0AAS477515) koos laadijaga. /kd III tl 37-40/ • 19.09.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2012.a suvel, helistas talle Heikki Tiik ja ütles, et oleks võimalik saada suhteliselt odavalt sülearvuti. Koos Heikiga sõitsid Sõle tänavale. Sinna tuli eesti keelt kõnelev naisterahvas, kes näitas talle sülearvutit ASUS, esialgu ta tahtis arvuti eest saada 100 €, hiljem nõustus 50 €. Kuna tahtis eelnevalt arvutit veidi vaadata, siis leppisid kokku, et raha ta annab järgmisel päeval läbi Heikki, mida ta ka tegi. Mõned päevad kasutas seda arvutit ning seejärel otsustas selle maha müüa, viis selle A-Pant pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 96. Panti andis koos telefoniga NOKIA. Arvuti ja telefoni eest sai 120 €. /kd III tl 74-77/ • Teatisest kahtlustatava Z.V päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. /kd IV tl 79/ • Teatisest kahtlustatava Heikki Tiik´i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 1,32eurot. /kd IV tl 80/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Heikki Tiik`i ja Z.V valdavalt süüd tunnistavaid ütlusi, AS-i Selver, AS-i Comarket, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Rimi Eesti Food AS-I, Kaubserv OÜ ja AS-i Prisma Peremarket avaldusi, kannatanute PT´i, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja AT´e, Tallinna Tehnikakõrgkooli esindaja TS´i, EP´i, VZ, ER, VI, NC, KG, IT´e, VK´e, MR ja JT ütlusi, tunnistajate RÕ´a, GP, KES´i, AO, AH, EP´i, RH, AM´i, SK´i, ATja KM´i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, kahtlustatavana ülekuulatud N Š ´i ütlusi, 11.11.2010 Harju Maakohtu otsuse nr 1-10-14881 väljatrükki, Heikki Tiiki karistusregistri väljatrükki, 17.02.2010 Harju Maakohtu otsuse nr 1-101150 väljatrükki, kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr. 186, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, väljatrükki registrist Heikki Tiikile väljastatud dokumentide kohta, äratundmiseks esitamise protokolle, AS SEB Panga vastust päringule, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, Z.V ja pandimaja A-Pant OÜ vahel sõlmitud laenulepingut nr. 12F/08578, teatisi süüdistatavate keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Heikki Tiik`i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates võib asuda 18 seisukohale, et Heikki Tiiki süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises 09.04.2012, 16.04.2012 ja 22.05.2012 on tõendamist leidnud täies ulatuses. Kahtlustatava antud süüd tunnistavaid ütlusi kinnitavad ka muud kohtueelses menetluses kogutud tõendid. Süüdistuse kohaselt panid Heikki Tiik ja Z.V 22.05.2012 ühiselt ning kooskõlastatult toime VZ vara varguse. Seejuures said süüdistatavad teada kannatanu pangakaardi pin-koodi ning Z.V järgnes kannatanule kannatanu korterisse, kus esines veemõõtjate kontrollina ning varastas rahakoti koos selles olnud sularaha, dokumentide ja pangakaardiga ning seejärel võttis H.Tiik kannatanu pangakontolt raha välja. Seega tegutsesid süüdistatavad kooskõlastatult ja ühise eesmärgi saavutamise nimel ning mõlemal süüdistataval oli oma roll, oluline teopanus ning mõlemad isikud said oma rollist kuriteo toimepanemisel aru ja osalesid kuriteo lõpuleviimisel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et VZ vara vargus on toime pandud süüdistatavate poolt grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Süüdistuse kohaselt pani 09.04.2012 Tallinna Tehnikaülikooli ja 16.04.2012 Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonetes H.Tiik toime vargused suletud uste avamise teel. Kuivõrd sisenemine nendesse tööruumidesse toimus ruumide valdaja tahte vastaselt ja teadmata, leiab kohus, et taoline sisenemine on hinnatav omavolilisena ning sissetungimisena

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Heikki Tiik`i varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 17.02.2010 otsusega. Menetletavas kriminaalasjas on H.Tiik`ile esitatud süüdistus 3 varguse toimepanemises, mis on toime pandud vähem kui kahe kuu jooksul. Selline süüdistatava käitumine näitab, et varguse toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi, so.

võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Heikki Tiik`i käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 06.05.2012 kella 23.01 ajal Heikki Tiik juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz 220CE reg. nr XXX narkojoobe seisundis. LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistataval 06.05.2012 kell 23:35 organismis fentanüüli ja benzoidazepiinide sisaldus. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et tarvitas tugevaid valuvaigisteis. Kohus leiab, et juhul, kui arst on teinud ettekirjutuse valuvaigistite tarvitamiseks, siis meditsiinilisel eesmärgil fentanüüli tarvitamiseks ettekirjutust arst teha ei saa, kuivõrd tegemist ei ole legaalse narkootilise ainega, mida saaks retsepti alusel väljastada ja meditsiinilisel eesmärgil käidelge. Arvestades asjaolu, et nimetatud aine kuulub narkootiliste ainete nimekirja, millise käitlemine on keelatud, leiab kohus, et süüdistatav ei saanud sellist ainet tarvitada legaalsel alusel. Mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt aga tuvastati keelatud aine sisaldus süüdistatava organismis ning selline seisund on juhi jaoks keelatud. Seega sai süüdistatav tarvitada fentanüüli vaid teadlikult ning süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga NPALS § 151 ettenähtud väärteo eest, mistõttu ei ole narkootilise aine toime süüdistatava jaoks võõras. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, vaatamata kahtlustatavana antud süüd eitavatele ütlustele, on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendatud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424ettenähtud kuriteona.

Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi juhul kui süüdistatav oleks tarvitanud vaid arsti ettekirjutusel rahusteid, oleks tegemist psühhotroopse aine tarvitamisega, mille tarvitamisest tekkinud seisundis on sõiduki juhtimine samuti keelatud ning selline käitumine oleks samuti kvalifitseeritav

§ 424ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on Peeter 19 Z.V-le inkrimineeritud varguste toimepanemine tõendamist leidnud peale kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud süüd tunnistavate ütluste ka ütluste olustikuga seostamisel antud ütluste, kannatanute ütluste, turvakaamerate videosalvestuste kui asitõendite vaatlustega, samuti tunnistajate ütlustega ning kogutud tõendid on omavahel riimuvad. Süüdistatavat süüdistatakse 12 varguse toimepanemises, millised on toime pandud viie kuu jooksul. Mis puudutab 22.05.2012 Heikki Tiiki ja Z.V poolt ühiselt toime pandud vargust, siis asub kohus seisukohale, et VZ vara varguse puhul on tegemist kooskõlastatud kuritegeliku käitumisega ning süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt said süüdistatavad teada kannatanu pangakaardi pin-koodi ning Z.V järgnes kannatanule kannatanu korterisse, kus esines veemõõtjate kontrollina ning varastas rahakoti koos selles olnud sularaha, dokumentide ja pangakaardiga ning seejärel võttis H.Tiik kannatanu pangakontolt raha välja. Seega tegutsesid süüdistatavad kooskõlastatult ja ühise eesmärgi saavutamise nimel ning mõlemal süüdistataval oli oma roll, oluline teopanus ning mõlemad isikud said kuriteo toimepanemisel oma rolli olulisusest aru ja osalesid kuriteo lõpuleviimisel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et VZ vara vargus on toime pandud süüdistatavate poolt grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Peale selle süüdistatakse Z.V veel üheteistkümne varguse toimepanemises ning vaid 02.04.2012 ja 07.06.2012 jäid kauplustest kauba vargused lõpule viimata ja ta peeti kinni. Seejuures on Z.V varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja viimane kord Harju Maakohtu 11.11.2010 otsusega ning sellele järgnevalt väärteokorras 16.12.2011 Põhja Prefektuuri otsusega. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste süütegude rohkust, so 12 varguse toimepanemist, mis on toime pandud viie kuu jooksul, asub kohus seisukohale, et selline süüdistatava käitumine näitab, et varguse toimepanemine on olnud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi so.

võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning süstemaatiliselt. Peale selle kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi.

Süüdistuse ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt omandas Z.V 18.05.2012.a kuni 08.06.2012.a Tallinnas Sõle tänaval kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku käest Tallinna Ülikoolile kuuluva sülearvuti ASUS Eee PC1005HA väärtusega 265.74 eurot koos akulaadijaga, mis oli varastatud ajavahemikul 18.05.2012.a kuni 31.05.2012.a Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ruumidest Tallinnas aadressil Uus-Sadama 5. Kogutud tõendite kohaselt on Z.V andnud selgitusi, et omandas arvuti tundmatult naisterahvalt, kes küsis arvuti eest alguses 100 eurot, kuid nõustus lõpuks müüma 50 euroga. Kriminaalasjas üle kuulatud H.Tiiki ütluste kohaselt on ta teadlik sellest, et Z.V ja AL vahel toimus arvuti ostu-müügi tehing. Nimetatud isik, so A.L on kohtu andmetel isikuks, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh erinevatest asutustest võõraste vallasasjade varguste eest. Isegi kui jätta kõrvale A.L isik ja see, et A.L midagi õiguspäraselt omandatut osta oleks väga raske ning piirduda sellega, et Z.V ütluste kohaselt viis teda arvuti müüjaga kokku H.Tiik, siis arvestades seda, et üle 250 euro maksev arvuti müüakse 100 euroga ja Z.V õnnestus saada hinda alla poole võrra, saab iga vähemalt põhiharidusega isik omandatud elukogemuse põhjal aru, et tegemist on õigusvastaselt saadud varaga, millest püütakse vabaneda. Kuivõrd aga Z.V oli huvi see arvuti omandada ning tal õnnestus hinda maha kaubelda, võttes arvuti prooviks kasutusse, siis sai Z.V ka arvutis leiduva informatsiooni põhjal aru, et tegemist on õppeasutusele kuuluva varaga ja sellist vara ei saa tänavalt legaalsel viisil osta. Tasudes aga küsitud rahasumma järgmisel päeval pärast arvutiga tutvumist, oli Z.V teadlik sellest, et omandatav vara on saadud süüteo tulemusena. Sellele järgnevalt mõne aja pärast arvutit pandimajja andes teadis ta ka seda, et ta turustab õigusvastasel teel omandatud vara. Arvestades toimepandu tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteona, so süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisena. 20 Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kohtueelsel menetlusel kannatanud esitanud järgmised tsiviilhagid: Selver AS on esitanud tsiviilhagi 43,90 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kauba väärtust. (kd IV tl 56) Tallinna Tehnikakõrgkool on esitanud tsiviilhagi 1036,80 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud sülearvuti väärtust. (kd I tl 60-61) Rimi Eesti Food AS-i on esitanud tsiviilhagi 93,36 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kauba väärtust. (kd I tl 117-118) VZ on avaldanud, et soovib esitada tsiviilhagi 254,90 euro nõudes, selgitades samas, et talle on tekkinud kahju 264,90, milline kahju sisaldab endas peale varalise kahju ka ID kaardi taastamisel tekkinud kulu. Kohus leiab, et varalise nõudena saab hinnata vaid selgelt väljendatud nõuet ning selleks on 254 eurot ja 90 senti. Asjaolu, et kannatanu kandis kulusid ka uue ID kaardi saamisel on küll kahjuna arvestatav, kuid kohus ei saa väljuda esitatud varalise nõude piiridest ning kohus saab nõudena arvestada nõuet vaid 254 euro ja 90 sendi suuruses summas. (kd II tl. 8-10, 49-51) ER on esitanud tsiviilhagi 100 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. (kd II tl. 73-74) NCon esitanud tsiviilhagi 293,91 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatu väärtust ja ID kaardi kiirkorras taastamise kulusid. Kohus peab kannatanu esitatud tsiviilhagi põhjendatuks nii varastatu väärtuses kui ka ID kaardi taastamise kulude osas, kuivõrd kannatanu on andnud ütlusi, et vajas ID kaarti planeeritud reisile minemiseks ning juhul, kui süüdistatav ei oleks temale inkrimineeritud süütegu toime pannud, ei oleks sellist kulu kannatanul tekkinud. (kd II tl. 108109) KG on esitanud tsiviilhagi 4700 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatu väärtust. (kd II tl. 147-148) OÜ Kaubserv on esitanud tsiviilhagi 50,67 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kütuse väärtust. (kd III tl. 95-96) M R on esitatud tsiviilhagi 65 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust. (kd II tl.6) VK on esitanud tsiviilhagi 228,96 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatu väärtust. (kd II tl 176-177) Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud ning esitatud tsiviilhagid kajastavad objektiivselt kannatanutele tekitatud varalisi kahjusid. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista süüdistatavatelt kannatanute kasuks. Kuivõrd Server AS-ile, Rimi Eesti Food AS-ile, ER , NC , KG , OÜ-le Kaubserv, MR ja VK tekitas varalise kahju Z.V üksinda, siis kuulub nendele kannatanutele tekitatud varaline kahju väljamõistmisele Z.V-lt . Samuti Heikki Tiik tekitas kahju üksinda Tallinna Tehnikakõrgkoolile, mistõttu kuulub nimetatud nõue väljamõistmisele Heikki Tiikilt. Kuivõrd VZ tekitasid varalise kahju mõlemad süüdistatavad kaastäideviijatena, siis VÕS § 137 lg 1 alusel kuulub VZ kahjunõue väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt. Karistuse mõistmisel Heikki Tiik´ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate 21 asjaolude puudumist. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud ning seda eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures on tema peal ära proovitud erinevad karistuse liigid, so rahaline karistus, reaalne vangistus ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme varavastase kuriteo toimepanemises lühikese aja jooksul. Süüdistatava enda sõnade kohaselt tal legaalne sissetulek puudus ning ta ei suutnud meenutada ka eelmise tööandja nimetust. Seega arvestades sissetuleku puudumist ja elatusvahendite saamist varavastaste kuritegude toimepanemisest, ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd tal puuduksid selleks vajalikud vahendid. Lisaks sellele mõistetakse temalt välja varalised kahjud ja menetluskulud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks inkrimineeritud varavastaste kuritegude arvu ja tekitatud varalise kahju suurust. Võrreldes kaassüüdistatava Z.V-ga süüdistatakse H.Tiiki vaid kolme varguse toimepanemises, milledega tekitatud varalist kahju ei saa lugeda väikeseks. Samas leiab kohus, et süüdistatava H.Tiik süü ei ole nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja sisuliselt legaalse sissetuleku puudumist, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ei

§ 69

ega § 74 sätteid ning mõistetav karistus peab olema täies ulatuses isiku vabadust piirav.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus on ülalpool juba leidnud, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust ning kohus peab ka selle kuriteo toimepanemise eest vajalikuks mõista vangistuse. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo eest 17.06.2011 otsusega, so mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis ning teda karistati ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega on süüdistataval ka samalaadse süüteo toimepanemise osas kogemus olemas. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe sellelaadse süüteo toimepanemises ning kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd Heikki Tiik´i süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja

§ 424

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, siis on tegemist erinevaid õigushüvesid riivavate süütegudega, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja tahtlusega, mistõttu asub kohus seisukohale, et eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleb liita

§ 64

lg 1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 424

järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis

§ 50lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud 17.06.2011 Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega ka lisakaristusega ning temalt oli juhtimisõigust ära võetud 3 kuuks. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime uue

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav on suutnud korduvalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava suhtes on juba varem lisakaristust kohaldatud, kuid lühiajaline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada oluliselt pikemat lisakaristust. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise korral on väärteomenetluses 22 võimalik lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist ning korduva samalaadse süüteo toimepanemisel kuni 12 kuulist lisakaristust, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse keskmist määra oluliselt. Karistuse mõistmisel Z.V-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel ühte varguse katset kahetsenud, kuid arvestades süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude rohkust tuleks sellesse kahetsusse suhtuda kriitiliselt. Samas on süüdistatav kohtueelsel menetlusel tunnistanud temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja ütluste seostamisel olustikuga andnud üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta, aidates sellega kaasa kuritegude avastamisele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava kahetsust võib lugeda siiski siiraks. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega, so aastaid legaalne ja alaline sissetulek, millele viitavad nii süüdistatava sissetulekute puudumise kohta kogutud andmed kui ka süüdistatava karistusregister ning inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, millest rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati Harju Maakohtu 30.11.2011 otsusega

§ 209lg 2 p 1, Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 65lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, milline karistus on kantud.

Viidatud otsuse kuulutamise järgselt pani süüdistatav esimese temale inkrimineeritud kuritegudest toime vähem kui kolme kuu möödudes ning jätkas seejärel süstemaatiliselt varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud Z.V-le nõutavat mõju ega ole sundinud teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine ja sellest tulenev eluviis välistab kohtu arvates süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kohaldamata jätmise või üldkasuliku tööga karistuse asendamise. Süüdistatava peal on ära proovitud nii rahaline karistus kui ka korduvalt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine, kuid süüdistatav on järjekindlalt jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Samuti oleks sellise rikkaliku karistusregistriga isiku mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole selliseks isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada

§ 69

sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohtul puudub igasugune usk, et süüdistatav suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalselt ärakandmisele kuuluv karistus. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude rohkust, kannatanutele tekitatud varalisi kahjusid, asjaolu, et suur osa kannatanutest olid vanemas eas inimesed, kellel on just seoses vanuse ja sellest tuleneva töövõimetusega toimetulekuraskusi, leiab kohus, et süüdistatava süüd ei saa hinnata väikeseks, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on piisavalt suur selleks, et mõista temale karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Süüdistatavale

§ 202

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kohus asus juba seisukohale, et süüdistataval suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises ning tegemist on kergemaliigilise varavastase kuriteoga, mille ohtlikkus ei ole kuigi suur. Seejuures sai kannatanu temale kuulunud vallasasja tagasi ning lõppkokkuvõttes varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd

§ 202

lg 1 ettenähtud süüteo puhul on tegemist kergemaliigilise 23 varavastase süüteoga ja võrreldes süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude rohkuse ja sellest tuleneva karistuse raskusega, peab kohus vaatamata süütegudest tulenevale erinevale õigushüvede riivele ja erinevale tahtlusele siiski kohaldada liitkaristuse mõistmisel

§ 64lg 1 sätestatud kergemat karistuste liitmise viisi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava H.Tiiki puhul menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus asub seisukohale, et H.Tiiki puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kellel vastava soovi olemasolul ei saa olla takistusi menetluskulude hüvitamiseks. Seetõttu leiab kohus, et puudub õigustav alus osa menetluskulu riigi kanda jätmiseks ning H.Tiikilt kuuluvad menetluskulud täies ulatuses väljamõistmisele. Arvestades asjaolu, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on suhteliselt suured ja süüdistatavat karistatakse vangistusega, mis ei ole kuigi pikaajaline ning süüdistatav vabaneb suhteliselt lühikese aja möödudes kohtuotsuse kuulutamisest, leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval puudub hetkel legaalne sissetulek ja rahalised vahendid, tuleb süüdistatavale jätta siiski võimalus asuda vabatahtlikult menetluskulude hüvitamisele. Seetõttu peab kohus vajalikuks jätta süüdistatavale maksimaalne tähtaeg menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu kohustab kohus süüdistatavat KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitama menetluskulud täies ulatuses 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mis puudutab süüdistatava Z.V menetluskulusid, siis tema puhul on menetluskuludeks vaid määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmise puhul. Ka Z.V on töövõimeline isik ning kohus leiab, et puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks Z.V-lt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale karistuse, mille kestus on oluliselt pikem kui KrMS § 180 lg 3, § 423 ja 424 sätestatud aastane tähtaeg, siis ei saa kohus menetluskulude tasumist ajatada, kuivõrd ka aasta jooksul ei teki süüdistataval kinnipidamisasutuses legaalseid rahalisi vahendeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Z.V-lt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb määrata 30 päevane tähtaeg, mille möödumisel on võimalik kohtuotsus täitmisele pöörata ja suunata nõuded kohtutäiturile, tagamaks sellega täitemenetluse läbiviimise hüvitamisele kuuluvate menetluskulude osas. Märt Toming kohtunik 24