lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu ja 27 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 27 päeva,
lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 174 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 9 kuud. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg Vanem kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Ülle Siig H.B 22.03.2013.a. RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata H.B-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.11.2012.a kohtuotsuse nr 1-12-8443 järgi mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust (174 tundi ÜKT-d), täitmisele. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 28.03.2013.a. Valida H.B-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust tulenevalt KrMS § 385 punktist 26. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8443 tunnistati H.B süüdi
lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati
lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
alusel asendati H.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati H.B Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistati H.B suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse kuulutamisest ja vabastati ta vahi alt. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.11.2012.a kohtuotsus jõustus 08.12.2012.a. 13.03.2013.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 52317 H.B suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui H.B ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg1 ettepaneku, võtta H.B vahi alla. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune H.B ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Seisuga 12.03.2013.a ei ole H.B ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud. Kriminaalhooldusametnikul puudub H.B kirjalik seletus rikkumiste toimepanemise põhjuste kohta, kuna kohtutud ei ole hooldusalusega kordagi. 22.02.2013.a hooldusalune saatis kriminaalhooldusametnikule elektroonilise kirja, kus selgitas, et elab ja töötab Tallinnas ja ei ole kutseid saanud. Hooldusalune oli kutsutud esmakohtumisele telefoni teel. Kohtumise kuupäevaks määrati 27.12.2012.a. Antud kuupäevaks H.B talitusse ei ilmunud. Hooldusalusele oli saadetud kutse aadressile xxx. Kohtumise kuupäevaks määrati 09.01.2013.a. Antud kuupäevaks H.B talitusse ei ilmunud. H.B-le tähitud postiga saadetud kutse on kriminaalhooldusametnikule tagastatud seoses hoiutähtaja möödumisega. Kodukülastused aadressile xxx on teostatud 23.01.2013.a kell 09:00 ja 24.01.2013.a kell 18:30. Mõlemal korral keegi ust ei avanud. Kutse on jäetud ühiselamu valvurile. Kohtumise kuupäevaks määrati 30.01.2013.a. Antud kuupäevaks hooldusalune talitusse ei ilmunud. 22.02.2013.a hooldusalune saatis elektroonilise kirja kriminaalhooldusametnikule, kus selgitas, et elab ja töötab Tallinnas. 28.02.2013.a H.B saatis avalduse 2 kriminaalhoolduse üleviimiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla seoses elama asumisega aadressil Koidu 21a-12 Tallinn ja tööle asumisega T OÜ-s. 05.03.2013.a helistas Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik H.B-le , lepiti 08.03.2013.a kokkusaamine kriminaalhooldusosakonnas. Kriminaalhooldusalusel paluti kaasa võtta tööleping ja üürileping (või antud aadressil elamist tõendav dokument), kriminaalhooldusalune lubas seda teha. Kriminaalhooldusosakonda vestlusele kriminaalhooldusalune 08.03.2013.a ei tulnud, samuti ei helistanud. Kriminaalhooldaja telefonikõnele vastas, et üürilepingut tal polevat, momendil elavat ta kasuisa juures ja varsti koos emaga hakkavad kuskil eraldi elama. 12.03.2013.a saabus Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna negatiivne vastus H.B kriminaalhoolduse üleviimise kohta. Kriminaalhooldusametniku hinnangul katseaja kulgu võib hinnata negatiivseks, sest H.B on rikkunud kontrollnõudeid ja ei näidanud üles huvi oma kohustuste täitmise vastu. Hooldusalusele olid antud võimalused katseaja positiivseks läbimiseks, mida hooldusalune ei ole kasutanud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata H.B-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.11.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Seisuga 12.03.2013.a ei ole H.B ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud. Samuti ta ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusalune H.B palus mitte pöörata karistus täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek H.B suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune H.B ei asunud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täitma. Samuti rikkus ta kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Sellega rikkus ta
Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, H.B seletusi, on kohus veendunud, et H.B hoidub tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud H.B üldkasulikku tööd teha ning täita kohustusi. H.B poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine H.B suhtes ei ole otstarbekas. Seega
lg 6 alusel tuleb pöörata H.B-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.11.2012.a kohtuotsusega nr 1-12-8443 mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud ja 27 päeva vangistust (174 tundi ÜKT-d), täitmisele. 3 Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.