Obsah (7)

§ 66§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57§ 68

4-13-1815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2013 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-13-1815 Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt. Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank), märkides ära viitenumbri

1. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.
2. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. 1 4-13-1815 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokollis arvatakse F.U-le süüks järgmise väärteo toimepanemist - 09.02.2013 kell 10.14 Lääne maakonnas Ridala vallas Haapsalu-Laiküla 4.km, liikus Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen reg.nr * seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,42 mg/l +-0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,37 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion 8000 nr 80-
3. F.U rikkus sellega LS § 69 lg 5 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi / VTT tl 7/. PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ 06.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 2570,13,000397 karistati F.U eelkirjeldatud rikkumise eest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot /VTT tl 2/. Kaebus 21.03.2013 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja F.U kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,13, 000397 /KT tl 2-3/. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud rahatrahv on liiga suur. 09.02.2013 rooli istudes tundis end puhanuna ja selge peaga ning oli kindel, et tohib sõita. Tunnistab, et tegi vale otsuse ja kahetseb oma tegu. Töökohta ei ole ja trahvi tasumiseks on pea olematud võimalused. Palub, et kohus muudaks karistuse mitterahaliseks või osaliselt rahaliseks, rahatrahvi korral oleks vaja koostada maksegraafik. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.03.2012 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /VTT tl 1/ võttis alljärgneva seisukoha: Rahatrahvi määramisel arvestati, et menetlusalusel isikul ei olnud eelnevaid liiklusalaseid rikkumisi, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset. Eelnevat arvestades määras kohtuväline menetleja maksimumist, mis on 300 trahviühikut, karistuseks 200 trahviühikut, kuna tegemist on ühe raskeima liiklusalase rikkumisega. Seoses eeltooduga jääb kohtuväline menetleja otsuse juurde ja palub kohtul lahendi tegemisel lähtuda VTMS § 132 lg
4. Kohtuistungist osa võtta ei soovi, nõus kirjaliku menetlemisega. Ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 2 4-13-1815 asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus tl 3 olevas väärteoprotokollis ühtib teokirjeldus väärteootsuses /VTT tl 2/ oleva teokirjeldusega.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on F.U-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile VTT tl 5 on 9.02.2013 kell 10.20 F.U allutatud joobeseisundi tuvastamisele, F.U on nõustunud alkomeetri kasutamisega ja mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Lion 8000 nr 80-005400, taatlustunnistuse nr TTRC-12/

1. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,42 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,37 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk. Menetlusalune isik on andnud ütlusi /VTT tl 4/, et eelmisel s.o 08.02.2013 õhtul küttis sauna ja magama läks umbes 02.00 ajal öösel. Saunatamise ajal jõi vähemalt 2 l kanget õlut Bock. Hommikul 09.02.2012 kella 10.0 0ajal hakkas sõitma enda kasutuses oleva bussiga VW reg.nr *. Tundis ennast kainena. Veidi enne Haapsalut peatas politsei ja tuvastati alkoholijoove 0,37 mg/l. Tunnistaja M M on andnud ütlusi /VTT tl 8/, et on abipolitseinik ja osales 09.
2. politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“, mis toimus Haapsalu-Laiküla mnt 4.km. Kell 10.14 peatas politseinik V.Vichterpal ühe VW bussi reg nr *, mida juhtinud F.U tuvastas esmase joobe 0,40 mg/l. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist F.U poolt. Kohus leiab, et F.U pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. F.U on oma ütlustes selgitanud, et hommikul tundis end kainena. Kohus leiab, et teo toimepanemist hooletusest kinnitab ka F.U tunnistus, et eelmisel õhtul oli tarvitanud õlut ning asjaolu, et F.U väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,37 mg/l. Arvestades just alkomeetri näitu koosmõjus F.U ütlustega, on usutav, et F.U ei teadnud rooli istudes, et tema poolt eelmisel õhtul tarvitatud alkohol on põhjustanud seisundi, kus tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus suurem kui mootorsõiduki juhile lubatud. Samas leiab kohus, et F.U tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.U on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et F.U rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 3 4-13-1815 Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud F.U rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot, mis on 2/3 karistuse maksimummäärast. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga karistuse osas. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määrates arvestanud

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F.U puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et F.U süü on väike, sest alkoholipiirmäära ületamine oli alla keskmise määra, tegu on toime pandud hooletusest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on F.U tunnistanud oma süüd, kaebuses on F.U selgesõnaliselt ka väljendanud, et kahetseb toimepandut. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Süü tunnistamise olemasolu tõttu esines eelnimetatud karistust kergendava ajaolu juba ka kohtueelses menetluses, kohtuväline menetleja on aga märkinud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus võttis asja juurde ka karistusregistri teatise F.U kohta. Karistusregistri teatises on F.U kirjas küll üks väärteokaristus, kuid samas on teatises kirjas, et karistusregistri andmete kustutamise tähtaeg on arvutamata. Otsus haldusõiguserikkumise asjas on tehtud 16.04.2002 ja vastavalt Karistusregistri seadusele on see karistus kustunud. Seega on F.U karistamata isik, ta on siiani käitunud õiguskuulekalt. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. F.U on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle lubatud määra. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal, kuid see ei saa olla karistuse mõistmise ainsaks aluseks. Tl 9 on F.U kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub, et F.U on VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel 09.02.2013 kell 10.15 kinni peetud ja vabastatud 09.02.2013 kel l12.30.

§ 68

lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka ja kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Kuna F.U on olnud väärteomenetluses kinni peetud alal 24 tunni, ei kuulu kinnipidamine mõistetavast karistusest mahaarvamisele. Võttes kokku kõik

§ 56

lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et F.U on tõepoolest isikuks, keda on võimalik toimepandud süüteo eest karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus, nii nagu kohtuväline menetleja ka toiminud on. Samas leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole F.U-le mõistnud rahatrahvi määras, mis tuleneks

§ 56lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest.

F.U on karistamata isik, mis tähendab, et siiani on ta käitunud õiguskuulekalt. Kohus leiab, et kuna F.U süü ei ole suur - tegu on toime pandud hooletusest, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb, on oma rikkumisest aru saanud, siis kõik eelpoolloetletud asjaolud kogumis tingivad F.U-le rahatrahvi mõistmise alla rahatrahvi keskmise määra, mis on 100 trahviühikut. Kohus leiab, et just õiguskorra kaitsmise aspekt ei luba mõista alammäära lähedast karistust. 4 4-13-1815 F.U on kaebuses taotlenud, et kohus mõistaks talle mitte rahalise karistuse. VTMS § 132 p 2 sätestab, et maakohus võib teha uue otsuses, kuid see ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt F.U karistamiseks valitud karistusliik s.o rahatrahv on kooskõlas karistamise alustega ja karistusliigi muutmiseks põhjuseid ei ole.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. F.U on avaldanud, et on töötu, ema peab teda üleval, kuid suviti on teinud juhutöid. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud asjaolud on selliseks mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahvi tasumine ositi seaduses lubatud maksimumtähtaja peale, sest vastasel juhul satuks F.U raskesse majanduslikku olukorda ja karistuse ositi tasumise kohustus loob F.U-le võimaluse karistus ise ära kanda. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et F.U kaebus tuleb rahuldada, VTMS § 132 p 2 alusel tuleb PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 06.03.2013 otsus väärteoasjas nr 2570,13,000397 tühistada mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda F.U olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 69 lg 5, 224 lg 2,

§ 56lg 1, 66 lg 2, 3, 68 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 5