(12260101033)Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungisekretär Liina Tulit Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- veebruari 2013 vara arestimise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kolmanda isiku Anna Šatskaja määruskaebus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- veebruari 2013 määrus.
- Vabastada kolmandale isikule Anna Šatskajale kuuluv sõiduk VW Caravelle (reg.märgiga XXX ) aresti alt.
- Kolmanda isiku Anna Šatskaja määruskaebus rahuldada.
- KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub käesolev määrus selle tegemisest. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri menetluses on kriminaalasi nr 12260101033, milles kahtlustatakse V.Š. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 16.03.2012 kella 04:00 paiku Tartus Ravila 51 hoovil seisnud SCANIA veoautost (reg.märgiga XXX ) ebaseadusliku omastamise eesmärgil 300 liitrit diiselkütust koguväärtusega 429 eurot.
- Kohtueelse menetluse käigus on kahtlustatav V.Š. käest 16.03.2012 ära võetud ja asitõendiks tunnistatud kuriteo toimepanemise vahend – sõiduk VW Caravelle (reg.märgiga XXX ), mis on jäetud Tartus Riia 132 asuvasse PPA Lõuna prefektuuri kinnisesse parklasse. 27.02.2013 esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur maakohtule taotluse nimetatud sõiduki arestimiseks, tagamaks selle kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 alusel.
- Tartu Maakohtu 28.02.2013 määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ning arestiti KarS § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeerimise tagamiseks Anna Šatskajale kuuluv sõiduk VW Caravelle (reg.märgiga XXX ). Sõiduki arestimist põhjendas maakohus järgmiselt. 3.1 Kriminaalasjas käesolevaks ajaks kogutud ja kohtule esitatud tõendite (sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokollid, kannatanu ja tunnistajate ütlused, muud dokumentaalsed tõendid) põhjal tegi maakohus järelduse, et kahtlustus on V.Š. le esitatud põhjendatult ja toimikus leiduvad talle esitatud kahtlustust kinnitavad tõendid. 3.2 Kuna V.Š. kasutas kahtlustuse kohaselt spetsiaalselt kütusevarguseks kohandatud sõidukit VW Caravelle, tuleb nimetatud sõiduautot maakohtu arvates käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt on nimetatud sõiduki omanikuks küll Anna Šatskaja, kes aga ise kinnitas, et sõidukit kasutas alates selle ostmisest
- aasta jaanuaris tema vend V.Š. . Seega leidis kohus, et kahtlustatava süüditunnistamisel on võimalik nimetatud sõiduauto konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 3 p 2 alusel. 3.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.06.2008 lahendist nr 3-1-1-37-07 nähtuvalt võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks siis, kui toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab tal uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet. Seejuures on aga Riigikohus rõhutanud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist saab pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kahtlustatav sellesse sõidukisse monteeritud pumba, voolikute, kanistrite ja vaadi abil toime pannud kütuse varguse ka ööl vastu 13.03.2012 Tapa vallas Jäneda külas, mida ta on ise tunnistanud ja milles on talle Ida prefektuuris esitatud kahtlustus kriminaalasjas nr
- Seega on materjalide põhjal alust arvata, et nimetatud ebaseaduslik tegevus on kahtlustatava üheks sissetulekuallikaks ja kuriteo toimepanemisel on kahtlustatav kasutanud kuriteo toimepanemise vahendina enda kasutuses olevat sõidukit, mistõttu on piisavalt alust arvata, et kahtlustatav jätkaks sõiduki kasutamist kuriteo toimepanemise vahendina ka edaspidi. Seega võib olla vajalik sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine, et kahtlustatavat seeläbi mõjutada ja takistada tema kuritegeliku käitumise jätkumist. 3.4 Eeltoodu põhjal leidis kohus, et esineb seaduslik alus A. Šatskajale kuuluva (kasutaja V.Š. ) sõiduki VW Caravelle arestimiseks, et tagada vajadusel selle hilisem konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 3 alusel. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et vara arestimise eesmärgiks on üksnes tagada võimalikku konfiskeerimise või selle asendamise vajadust ning vara arestimine ei tähenda tingimata selle konfiskeerimist. Küsimus, kas arestitud vara on kuriteoga saadud ja kuulub konfiskeerimisele, lahendatakse sarnaselt kahtlustatavate süüküsimusega alles kohtuotsuse tegemisel.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud A. Šatskaja, kes taotleb vara arestimise määruse tühistamist. Kaebuse esitaja seisukohad on järgmised. 4.1 A. Šatskaja leiab, et prokuratuuri ja maakohtu seisukoht, mille kohaselt ta on andnud auto vennale kergemeelsusega, on ekslik. Auto anti talle konkreetse eesmärgiga, milleks oli töö tegemine. Vend tegeles kauba ning inimeste vedamisega ja auto anti just selle jaoks. 2 Tegemist ei ole V.Š. , vaid perekonna autoga. Kuna raha auto ostmiseks andsid vanemad, tundis A. Šatskaja vastutust auto eest ning kontrollis pidevalt, kuidas autot kasutatakse ehk selle seisukorda. 4.2 A. Šatskaja leiab, et mõistlikum oleks konfiskeerida vaid autos olnud pump, voolik ja tünn, mis on venna omad. Selliselt saavutataks konfiskeerimise eesmärk, jättes puutumata kuriteoga mitteseotud isikud – kaebuse esitaja ja tema vanemad.
- Määruskaebusele esitas vastuväited ringkonnaprokurör T. Tamm, kes leiab, et maakohtu määrus on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ning piisavalt motiveeritud. 5.1 Määruskaebuse esitaja väide, et tema ei andnud arestitud sõidukit oma vennale V.Š. le kergemeelsusest, vaid töö tegemiseks, ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Šatskaja kinnitas oma 20.02.2013 antud ütlustes, et reaalseks sõiduki omanikuks selle ostmise hetkest oli V.Š. ning temal endal ei olnud selle autoga mingit seost. A. Šatskaja väited, et sõiduk oli antud vennale töö tegemiseks ja tema ise kontrollis pidevalt auto kasutamist ja selle seisukorda, on vastuolus nii tema poolt politseis antud ütluste kui ka V.Š. ütlustega. V.Š. kinnitas oma 18.03.2013 antud ütlustes, et Volkswagenit kasutas kõige rohkem tema, kuna tegi selle autoga tööd, nimelt vedas kaupa. Nimetatud sõiduki vormistamist A. Šatskaja nimele selgitas V.Š. sellega, et õel on liikluskindlustuse riskikoefitsient madalam kui temal ning raha sõiduki ostmiseks andsid temale ja õele nende vanemad, kellele tema ei pidanud seda tagasi maksma. Seega on maakohtu viide KarS § 83 lg 3 p-le 2 kui sõiduauto võimaliku konfiskeerimise alusele õige, kooskõlas kogutud tõendite ja kehtiva kohtupraktikaga. Määruskaebuses märgitud viide kolmanda isiku kergemeelsusele on antud kontekstis alusetu. 5.2 A. Šatskaja väide tema poolt sõiduki pideva kontrollimise kohta on vastuolus tema enda politseis antud ütlustega selle kohta, et siis, kui tema sõidukit viimati nägi, oli selle salong puhas ning sellesse ei olnud monteeritud tünni ega pumpa. A. Šatskaja huvi puudumist nimetatud sõiduki osas näitab ilmekalt ka asjaolu, et alates selle politsei poolt V.Š. käest äravõtmisest 16.03.2012 ei ole ta sõiduki olemasolu ega selle seisukorra vastu huvi tundnud. Tema huvi tekkis alles vara arestimise määruse kättesaamisel. 5.3 A. Šatskaja alternatiivne ettepanek konfiskeerida vaid sõidukisse monteeritud esemed ei ole kooskõlas vaidlustatud määrusega ega ole sisuliselt põhjendatud. Vaidlustatud määrusega arestiti A. Šatskaja nimel olev sõiduk ning selle eesmärgiks on üksnes tagada võimalikku konfiskeerimise või selle asendamise vajadust. Seega sõiduki konfiskeerimine ei ole veel käesolevaks ajaks otsustatud. Samas ei saa lugeda põhjendatuks, et V.Š. pani kütusevargused toime vaid tünni, voolikute ja pumba abil. Ilma sõidukita, kuhu oli sisse monteeritud ligi 1000 liitri mahutavusega tünn, poleks võimalik varastatud kütust edasi toimetada ning seega tuleb nõustuda maakohtu määruses märgitud seisukohaga, et sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise läbi saab takistada kahtlustatava kuritegeliku käitumise jätkumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, vaidlustatava määruse, selle peale esitatud kaebuse ning ringkonnaprokuröri vastuväidetega, leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mistõttu see kuulub tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
- Ringkonnakohus möönab, et V.Š. suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus, kuid leiab, et üksnes põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisest vara arestimiseks ei piisa. Täiendavalt tuleb tuvastada, kas vara, mille arestimist taotletakse, on võimalik hilisema menetluse käigus konfiskeerida või tsiviilhagi või konfiskeerimise asendamise täitmiseks võõrandada. Selline 3 seisukoht on tuletatav vara arestimise eesmärgist, milleks KrMS § 142 lg 1 kohaselt on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Kuigi vara arestimise puhul on tegemist kriminaalmenetluse tagamise vahendiga, mille kohaldamisel ei otsustata veel vara konfiskeerimise üle, tuleb juba arestimistaotlust lahendades kohtul hinnata, kas vastavad eeldused on täidetud või mitte. Antud juhul on maakohus nimetatud põhimõtete vastu eksinud, jättes piisava põhjalikkusega sõiduki võimaliku konfiskeerimise eeldused tuvastamata.
- Maakohtu määruse tühistamise tingib juba asjaolu, et määrusest jääb ebaselgeks, millisel karistusseadustikus sätestatud alusel on maakohus sõiduki tulevast konfiskeerimist võimalikuks pidanud. Prokuratuuri vara arestimise taotluses on tehtud üldviide KarS §-le 83, mis annab alused süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimiseks. Maakohtu määruse resolutsioonis on sõiduki VW Caravelle arestimise alusena viidatud KarS § 83 lg 3 p-le 3, mis võimaldab konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendit kolmandalt isikult, kui viimane teadis, et vahend võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Määruse põhjendustes on maakohus asjakohase normina toonud välja KarS § 83 lg 3 p 1, mille kohaselt võib kohus konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva süüteo toimepanemise vahendi, kui kolmas isik on vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Edasi on kohus aga pidanud konfiskeerimist võimalikuks juba ka KarS § 83 lg 3 p 2 alusel, mis võimaldab kolmandale isikule kuuluvat süüteo toimepanemise vahendit konfiskeerida juhul, kui kolmas isik on selle omandanud olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest ei ole välistatud, et arestitavat vara on hiljem võimalik konfiskeerida mitmel karistusseadustikus sätestatud alusel, kuid see eeldab kõigi aluste iseseisvat põhjendamist. Maakohtu määrusest selliseid põhjendusi ei nähtu või jäävad need ebaselgeks.
- Maakohus on muuhulgas leidnud, et V.Š. süüditunnistamisel on võimalik sõiduautot VW Caravelle konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 2 alusel. Oma järeldust on kohus põhjendanud sellega, et kuigi Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduki omanikuks A. Šatskaja, on viimane aga ise kinnitanud, et sõidukit kasutas alates selle ostmisest
- aasta jaanuaris tema vend V.Š. . Nagu eespool märgitud, võimaldab nimetatud säte konfiskeerida kolmandale isikule kuuluvat süüteo toimepanemise vahendit, kui kolmas isik on selle omandanud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Ringkonnakohtule jääb maakohtu põhjendustest arusaamatuks, millest on kohus järeldanud, et A. Šatskaja on sõiduki omandanud V.Š. arvel. 9.1 Kolmas isik A. Šatskaja on tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, et ostis
- aasta jaanuaris mikrobussi VW Caravelle 2000 euro eest. Autoregistris on nimetatud sõiduk registreeritud tema nimele, kuid ostmise hetkest alates ei ole tema sellega sõitnud, vaid andis mikrobussi ära oma vennale. Auto eest maksid V.Š. ja A. Šatskaja vanemad, kes leppisid V.Š. ga kokku, et viimane maksab neile makstud summa osadena välja. Seda, kas V.Š. ka tegelikkuses sõiduki eest tasus, A. Šatskaja ei tea. Kahtlustatav V.Š. on andnud ütlusi, et ostis arestitud mikrobussi
- aasta alguses 2500 euro eest. Raha sõiduki ostmiseks andsid talle ja õele vanemad, kuna neil endal piisavat summat ei olnud. ARK-is registreeriti sõiduki omanikuks A. Šatskaja, kuna tal oli liikluskindlustuse riskikoefitsient madalam kui V.Š. l. Sõiduki maksumust ei pidanud V.Š. enda sõnul vanematele tasuma, sest auto oli ostetud pereautoks. Samuti on V.Š. käesoleva kriminaalasjaga ühendatud asjas andnud ütlusi, et sõitis tema õele A. Šatskajale kuuluva mahtuniversaaliga VW Caravelle. 9.2 Eeltoodud kolmanda isiku ja kahtlustatava ütlused on vaatamata mõningatele lahknevustele auto ostmise aja ja hinna osas kokkulangevad selles, et auto eest tasusid A. Šatskaja ja V.Š. vanemad. Liiklusregistrisse kanti sõiduki omanikuna A. Šatskaja, kuid 4 reaalselt asus seda kasutama V.Š. . Need ütlused on kooskõlas ka ARK-i andmebaasi väljatrükiga, millest nähtuvalt on VW Caravelle (reg.märgiga XXX ) omanik A. Šatskaja ning V.Š. on registrisse kantud sõiduki kasutajana. Olukorras, kus sõiduki eest tasusid kolmanda isiku A. Šatskaja ja kahtlustatava V.Š. vanemad, omandas A. Satskaja sõiduki ringkonnakohtu hinnangul mitte V.Š. , vaid nende vanemate arvel. A. Šatskaja sõnul leppisid vanemad V.Š. ga küll ostuhinna hüvitamises kokku, kuid seda, kas V.Š. sõiduki eest ka maksis või mitte, ta ei tea. V.Š. ise on aga ostusumma tasumist eitanud, väites, et sõiduk soetatigi perekondlikuks kasutamiseks. Seega puudub alus arvata, et V.Š. oleks sõiduki eest tasunud ning A. Šatskaja selle seega venna arvel omandanud. Maakohtu ning prokuröri vastupidine seisukoht on jäänud motiveerimata.
- Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul muid KarS § 83 lg-s 3 sätestatud aluseid kolmandale isikule kuuluva süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks. Iseäranis asjakohatu on kriminaalkolleegiumi hinnangul maakohtu määruse resolutsioonis tehtud viide KarS § 83 lg 3 p-le 3, mille kohaselt võib kohus konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva süüteo toimepanemise vahendi, kui kolmas isik teadis, et see võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Käesolevas kriminaalasjas pole tuvastatavad asjaolud, mis võimaldaksid A. Šatskaja osas sellisele seisukohale asuda. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõiduki VW Caravelle omanikuks sai A. Šatskaja juba enne V.Š. poolt kahtlustuse sisuks olevate tegude toimepanemist, mil polnud veel mingit põhjust rääkida sõiduki võimalikust konfiskeerimisest. Seega puudub kohtul ka igasugune alus arvata, et sõiduk oleks A. Šatskaja poolt omandatud selle võimaliku konfiskeerimise vältimiseks.
- Maakohtu määrusest ei selgu ka seda, mil viisil on A. Šatskaja vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa sõiduki VW Caravelle kasutamisele süüteo toimepanemisel, mis annaks aluse sõiduki konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 3 p 1 alusel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-68-10 asunud seisukohale, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Maakohtu määrusest pole nimetatud asjaolud nähtavad ning neid pole kriminaalasja materjalide põhjal tuvastanud ka ringkonnakohus. Kuigi ARK-is oli sõiduki omanikuks märgitud A. Šatskaja, nähtub nii kolmanda isiku kui ka kahtlustatava ütlustest, et sõidukit asus selle ostmisest alates kasutama V.Š. ning auto anti talle töö tegemiseks. Sellises olukorras puudub ringkonnakohtu hinnangul alus eeldada, et kolmas isik pidanuks konkreetsel juhul võimalikuks sõiduki kasutamist süüteo toimepanemiseks.
- Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28.02.2013 määruse ning vabastab A. Šatskajale kuuluva sõiduki VW Caravelle (reg.märgiga XXX ) aresti alt. Paavo Randma Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus