← Eesti

1-12-6442/35

Obsah (11)§ 209§ 201§ 384§ 63§ 385§ 64§ 73§ 491§ 74§ 75§ 3851

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märtsil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6442 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm K

§ 209

lg 2 p 2; § 201 lg 2 p 1, 2, 4; § 384 lg 1 ja § 3851 lg 1 järgi, P.A süüdistus

§ 201

lg 2 p 2, 4; § 384 lg 1 ja § 3851 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Vanemprokurör Kristiina Laas Süüdistatav B.T elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 07.03.2012 Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint Süüdistatav P.A elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral Jõgeva Maakohtu 29.03.2001 otsusega KrK § 139 lg 3 p 1 ja KrK § 195 lg 2 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 05.04.2012 Kaitsja Vandeadvokaat Marko Kairjak asenduskaitsja advokaat Meree Punab RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.T

§ 209lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada B.T

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 384

lg 1 (TKA Ehitus OÜ vara omastamine ja TKA Ehitus maksejõuetuse põhjustamine) järgi ja mõista karistuseks

§ 63lg 1 alusel 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.T

§ 201

lg 2 p 1, 2 (Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vara omastamine) järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.T

§ 385vangistust.

1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud

§ 64

lg 1 alusel mõista B.T-le liitkaristuseks kuritegude kogumis üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.T ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 491

alusel mõista B.T-le lisakaristusena ettevõtluskeeld ja määrata, et ta ei tohi kohtuotsuse jõustumisest alates 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuu jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Süüdi tunnistada P.A

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 384

lg 1 järgi ja mõista karistuseks

§ 63lg 1 alusel 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.A

§ 385kuud vangistust.

1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm)

§ 64

lg 1 alusel mõista P.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.A ei pane 1 (ühe) aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Vastavalt

§ 75lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 2 registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 491

alusel mõista P.A-le lisakaristusena ettevõtluskeeld ja määrata, et ta ei tohi kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. P.A-le ja B.T-le kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista B.T-lt vastavalt TsMS § 440 lg –le 1 325 949 (kolmsada kakskümmend viis tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot ja 40 senti AS SEB Pank kasuks. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel TKA Ehituse OÜ dokumentide hoidja B.T-le järgmised asitõendina kriminaalasja juures olevad raamatupidamisdokumendid: 1) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2007.a. TKA EHITUS OÜ OSTURESKONTRO“; 2) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2008.a. TKA Ehitus OÜ LEPINGUD KIRJAD TÖÖLEPINGUD“; 3) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2007.a. TKA EHITUS OÜ MÜÜGIRESKONTRO PANK KASSA TÖÖTASU DEKLARATSIOONID SÕIDUPÄEVIK KIRJAD LEPINGUD ASUTAMISDOKUMENDID“; 4) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2008.a. TKA Ehitus OÜ KASSA PANK TÖÖTASU DEKLARATSIOONID“.: 5) Valge tagakülje ja läbipaistva esiküljega kilekaaned, millel kiri „TKA EHITUS OÜ raamatupidamisdok. KÖIDE 5“; 6) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2008.a. TKA Ehitus OÜ OSTURESKONTRO“; 7) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2007.a. TKA EHITUS OÜARUANDVAD ISIKUD AUGUST-DETSEMBER“; 8) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2008.a. TKA EHITUS OÜ MÜÜGI RESKONTRO ARUANDEV ISIK“; 9) Tumepunaste kaantega registraator, mille seljal kiri „2007.a. TKA EHITUS OÜARUANDVAD ISIKUD APRILL-JUULI“. 3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ dokumentide hoidjale OÜ Archivali Group (registrikood 10893401, asukoht Raja Keskus 5 Rannamõisa, 76901 Harjumaa) järgmised asitõendid: 1) Arhiivikarp kirjega „TARTU KINNISVARAARENDUSE OÜ: 2007 a müügireskontro; ostureskontro november-detsember; 2008 a müügireskontro, aruandev isik; 2008 a pank, kassa, töötasu, deklaratsioonid, amortisatsioon, lepingud, töölepingud“, milles on järgmised kaustad: Tartu kinnisvaraarenduse OÜ 2007a ostureskontro november-detsember müügireskontro, kaustas on 391 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ 2008 a Pank Kassa Deklaratsioonid Amortisatsioon Lepingud Töölepingud, kaustas on 409 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ 2008 ostureskontro I, kaustas on 205 lehekülge. 2) Arhiivikarp kirjega „TARTU KINNISVARAARENDUSE OÜ: 2007.a. ostureskontro jaanuar-oktoober“, milles on järgmised kaustad: Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2007a ostureskontro jaanuar-aprill, kaustas on 406 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ 2007a ostureskontro mai-juuni, kaustas on 273 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ 2007a ostureskontro juuli-oktoober, kaustas on 390 lehekülge. 3) Arhiivikarp kirjega „TARTU KINNISVARAARENDUSE OÜ: 2008 a ostureskontro; Kehtivad lepingud; Laenud“, milles on järgmised kaustad: Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ Kehtivad lepingud Laenud, kaustas on 289 lehekülge; Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2008 Ostureskontro II, kaustas on 345 lehekülge. 4) Arhiivikarp kirjega“ TARTU KINNISVARAARENDUSE OÜ: Kehtivad lepingud Salme, Herne 32 ja 34; Kehtivad lepingud Kärkna“, milles on järgmised kaustad: Tartu kinnisvaraarenduse OÜ Kehtivad lepingud Herne 32 ja 34, kaustas on 265 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ Kehtivad lepingud Salme Kärkna (I), kaustas on 219 lehekülge; Tartu kinnisvaraarenduse OÜ Kehtivad lepingud Kärkna II, kaustas on 228 lehekülge. 5) Arhiivikarp kirjega „TARTU KINNISVARAARENDUSE OÜ: 2007 a aruandvad isikud. Kehtivad lepingud, autod“, milles on järgmised kaustad: Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ Kehtivad lepingud Autod, kaustas on 365 lehekülge; Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2007 a Aruandvad isikud, kaustas 570 lehekülge; Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ dokumendid 7 leheküljel. 6) Kaust, millel kiri „Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2007 a Kehtivad lepingud Ihaste 2007 a Pank“, kaustas on 309 lehekülge; 7) Kaust, millel kiri „Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2007 a Kassa Töötasu Sõidupäevik Kirjad Deklaratsioonid“, kaustas on 422 lehekülge; 8) Kaust, millele kiri „Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ 2008 Müügirskontro Aruandev isik“. 9) Kassa väljamineku order nr 2805009, kassa väljamineku order nr 2805010 ja kassa väljamineku order nr 2805011, mis asuvad I köites pakendis nr

  1. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel kriminaalasja juurde järgmised salvestised: 16.04.2012 koostatud jälitusprotokolli lisa DVD-l (I kd, pakend nr 1); Sampo Panga kirja 11.11.2008 nr A6-3/24111 lisa disketil (I kd, pakend nr 2); Swedbank AS kirja lisa 19.11.2008 nr 200.203-031/039974-2 CD-l (I kd, pakend nr 3). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, postikulu 11 (üksteist) eurot 4 senti ja 4 toimikust koopia tegemise kulu 90 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et P.A on õigus menetluskulud summas 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot ja 94 senti tasuda ositi 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, osaliselt riigi õigusabi kulud summas 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti, postikulu 11 (üksteist) eurot 4 senti ja toimikust koopia tegemise kulu 90 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel B.T õigusabi kulu summas 500 (viissada) eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et B.T on õigus menetluskulud summas 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) eurot ja 14 senti tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
  2. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
  3. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 5 B.T süüdistatakse selles, et tema olles Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ osanik ja juhatuse liige, lõi suures ulatuse varalise kasu saamise eesmärgil AS-ile SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse järgnevalt. 27.06.
  4. a sõlmis B.T Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ juhatuse liikmena Valgas AS-iga SEB Pank laenulepingu nr 2007024282 summas 7 800 000 krooni finantseerimaks 5 elumaja ehitust Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrvekülas XXX , XXX , XXX, XXX ja XXX kinnistutel. Laenu väljamaksmise tingimuseks lepingu punkti 3.2.1 alusel oli laenu väljamaksmine mitte rohkem kui 80% ehitusarvete alusel käibemaksuga summast, kuid mitte rohkem kui lubavad broneeringutega seotud tingimused. Kasutades ära H.V. , G.B. , G.R. ja A.P. teadmatust AS SEB Pank ja Tartu Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga kokku lepitud finantseerimistingimustest ja selleks, et pank alustaks laenu väljamaksmist, sõlmis B.T Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ esindajana järgmised näilised broneerimislepingud. 08.05.
  5. a sõlmis B.T broneerimislepingu H.V. ga XXX kinnistule ehitatava elamu ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning lepingu kohaselt kohustus H.V. broneerimistasuna maksma Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le 10% elamu müügihinnast s.o 300 000 krooni. Tegelikult H.V. nimetatud elamut osta ei soovinud. B.T on SEB Pangale esitanud valeandmeid broneerimistasu maksmise osas sellega, et esitas pangale kinnituskirja, milles kinnitab, et H.V. on 12.05.2007.a tasunud sularahas Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kassasse 300 000 krooni, mida tegelikult H.V. tasunud ei ole ning nimetatud summat OÜ kassasse laekunud ei ole. 02.07.
  6. a sõlmis B.T broneerimislepingu G.B. ga XXX kinnistule ehitatava elamu ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning lepingu kohaselt kohustus G.B. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le broneerimistasuna maksma 5% elamu hinnast s.o 140 000 krooni. Tegelikult G.B. nimetatud elamut osta ei soovinud ning broneerimistasuna makstava 140 000 krooni sai G.B. B.T käest sularahana ning maksis selle 05.07.2007.a pangakontoris Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ arveldusarvele. 06.07.
  7. a on 150 000 krooni Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ arveldusarvelt kantud üle B.T arveldusarvele. 06.07.
  8. a sõlmis B.T broneerimislepingu G.R.ga XXX kinnistule ehitatava elamu ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning lepingu kohaselt kohustus G.R. tasuma Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le broneerimistasuna 5% elamu müügihinnast s.o 140 000 krooni. Tegelikult G.R. nimetatud elamut osta ei soovinud ning broneerimistasu summas 140 000 krooni tasus G.R. B.T-lt saadud rahaliste vahendite arvelt. Nimelt kandis B.T 10.07.2007.a enda arveldusarvelt G.R. arveldusarvele 140 000 krooni, mille on G.R. edasi kandnud Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ arveldusarvele. 10.07.2007.a on aga 140 000 krooni kantud Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ arveldusarvelt tagasi B.T arveldusarvele. 13.08.
  9. a on B.T sõlminud broneerimislepingu A.P. XXX kinnistul ehitatava elamu ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning lepingu kohaselt kohustus A.P. tasuma Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le broneerimistasuna 5% elamu müügihinnast s.o 140 000 krooni. Tegelikult A.P. nimetatud elamut osta ei soovinud. Broneerimistasu summas 130 000 krooni tasus A.P. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ arveldusarvele 15.08.
  10. a, olles eelnevalt samal päeval oma arveldusarvele sularahas sisse maksnud 130 000 krooni. Näiliste broneerimislepingute ja ehitusarvete alusel väljastas pank vastavalt laenulepingus sätestatud tingimustele Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le ajavahemikul 29.06.2007 kuni 26.09.2007 laenu sumas 7 800 000 krooni. Laenu väljamaksmise aluseks olevate ehitusarvete alusel tasus pank nelja moodulmaja eest täies mahus ja viienda moodulmaja eest osaliselt ning viie moodulmaja katuste ja uste-akende eest, samas kui Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ püstitas vaid kaks maja XXX ja XXX kinnistutele. Ülejäänud kolm maja on ehitamata, kuigi raha 6 nende ehitamiseks on laenuna pangast saadud. AS-le SEB Pank laenulepingu tingimuste täitmise osas teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusel maksis AS SEB Pank Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le laenuna välja 7 800 000 krooni, kuigi tegelikult laenu väljamaksmise tingimused täidetud ei olnud. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas B.T AS-le SEB Pank varalist kahju summas 325 949,40 eurot. Seega B.T , tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalise kasu saamisega, pani toime

§ 209lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse B.T selles, et tema, olles TKA Ehitus OÜ juhatuse liige ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a, pööras ajavahemikul 24.10.2007 kuni 23.10.2008 grupis koos teise juhatuse liikme P.A-ga tema valduses oleva TKA Ehitus OÜ vara emaettevõtte Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks, mis seisnes selles, et juhatuse liikmed B.T ja P.A või nende korraldusel TKA Ehitus OÜ töötaja Aire Osja tasusid TKA Ehitus OÜ rahalistest vahenditest pangakontolt nr 221035330223 Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le esitatud ostuarveid. Kokku pöörasid B.T ja P.A TKA Ehitus OÜ-le kuuluvat vara Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks summas 1 925 364,81 krooni. Seega B.T pani grupis toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s.o

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.T süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ osanik ja juhatuse liige, pööras ajavahemikul august-september 2008 tema valduses oleva Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vara enda või kolmandate isikute kasuks. 31.08.

  1. a müüs TKA Liimpuit OÜ juhatuse liige B.T TKA Liimpuit OÜ osa variisikule J.M.. Samuti koostas B.T Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ juhatuse liikme ja osanikuna 31.08.
  2. a kuupäevaga arve TKA Liimpuit OÜ-le kahe moodulmaja müügi kohta summas 5 251 000 krooni (koos käibemaksuga) ning vara üleandmise akti, kus märkis, et andis J.M. üle kaks moodulmaja koguväärtusega 5 251 000 krooni. Nimetatud dokumentide koostamise eesmärgiks oli viia vara Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-st välja. Tegelikult moodulmajad Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-st TKA Liimpuit OÜ-sse ei liikunud ning B.T J.M.ile moodulmaju üle ei andnud vaid omastas selle vara enda või kolmandate isikute kasuks, tekitades Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le varalise kahju summas 5 251 000 krooni, s.o suures ulatuses. Seega B.T , isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s.o

§ 201lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.T selles, et tema, olles ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a TKA Ehitus OÜ juhatuse liige, raiskas ajavahemikul 24.10.2007 kuni 23.10.2008 grupis koos teise juhatuse liikme P.A-ga TKA Ehitus OÜ vara, mis seisnes selles, et juhatuse liikmed B.T ja P.A või nende korraldusel TKA Ehitus OÜ töötaja Aire Osja tasusid TKA Ehitus OÜ rahalistest vahenditest pangakontolt nr 221035330223 Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le esitatud ostuarveid Nimetatud tegevusega raiskasid B.T ja P.A TKA Ehitus OÜ vara kokku summas 1 925 364,81 krooni, millega vähendasid olulisel määral TKA Ehituse OÜ maksevõimet ja põhjustasid nimetatud osaühingu maksejõuetuse. 7 Seega B.T , juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmena, pani toime juriidilisest isikust võlgniku vara teadva raiskamise, millega põhjustas võlgniku maksejõuetuse või vähemalt vähendas oluliselt võlgniku maksevõimet s.o

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse B.T selles, et tema, olles TKA Ehitus OÜ (registrikood 11349556) juhatuse liige koos P.A-ga ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a ja omades pankrotiavalduse esitamise kohustust hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest, jättis kohtule TKA Ehitus OÜ pankrotiavalduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata. TKA Ehitus OÜ maksejõuetus kujunes välja 2007.a. lõpuks, mil osaühing jäi 389 255 krooni suurusesse kahjumisse, samuti oli osaühingu omakapital muutunud
  3. a lõpuks negatiivseks summas -349 225 krooni. Bilansi kohaselt TKA Ehitus OÜ-l materiaalne vara puudus, varana olid kajastatud ainult lühiajalised laenud summas 665 300 krooni. OÜ TKA Ehitus 2007.a. majandusaasta aruande allkirjastas juhatuse liige B.T 30.06.
  4. a, mil sai teatavaks, et lisaks majandustegevuse mittetoimumisele on äriühing püsivalt maksejõuetu. Seega hiljemalt
  5. juuliks
  6. a oleks tulnud OÜ juhatuse liikmetel esitada Tartu Maakohtule pankrotiavaldus.
  7. a lõpuks oli TKA Ehitus OÜ kahjum suurenenud 886 824 krooni võrra. Käive ehitusteenuste osutamisest oli vähenenud kaks korda, kuid tööjõukulu võrreldes eelmise perioodiga sama palju suurenenud.
  8. a oli vähemalt 80% osaühingule laekuvatest vahenditest sisse laenatud rahalised vahendid. Laenatud vahendeid ei kasutatud aga OÜ enda võlgade tasumiseks ega hankijatega arveldamiseks, vaid sisuliselt terve aasta tasus TKA Ehitus OÜ osanikfirma Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ eest hankijate arveid ning laenu- ja liisingukohustusi. Selle tulemusel halvenes osaühingu olukord veelgi ning firma maksejõuetus ainult süvenes. Pankrotiavalduse esitasid juhatuse liikmed B.T ja P.A Tartu Maakohtule alles 09.02.
  9. a. 1 Sellise tegevusega rikkus B.T ÄS § 180 lg 5 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2,3 on võlgnik maksejõuetu, kui ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrasttulenevalt ajutine. Samuti süüdistatakse B.T selles, et tema, olles OÜ TKA Liimpuit (registrikood 11171265) juhatuse liige ajavahemikul 30.01.
  10. a kuni 04.09.
  11. a ja omades pankrotiavalduse esitamise kohustust hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest, jättis kohtule OÜ TKA Liimpuit pankrotiavalduse esitamata. OÜ TKA Liimpuit maksejõuetus kujunes välja aastal 2007, mil osaühing jäi 4 729 795 krooni suurusesse kahjumisse, samuti oli osaühingu omakapital 2007.a. lõpuks muutunud negatiivseks summas 776 722 krooni. Viimased tehingud OÜ TKA Liimpuit pangakontol toimusid 2008.a. jaanuaris.
  12. a jaanuaris arestis maksuamet osaühingu arveldusarved 172 000 krooni suuruse maksuvõla katteks. OÜ TKA Liimpuit 2007.a. majandusaasta aruande allkirjastas juhatuse liige B.T 18.05.
  13. a, mil talle sai teatavaks, et lisaks majandustegevuse mittetoimumisele, on äriühing püsivalt maksejõuetu. Selle asemel, et esitada Tartu Maakohtule pankrotiavaldus hiljemalt
  14. juunil
  15. a, võõrandas B.T talle teadaolevalt maksejõuetu äriühingu osa variisik J.M. ning suurendas TKA Liimpuit kohustusi võlausaldajate ees, ostes TKA Kinnisvaraarenduse OÜ-lt 31.08.
  16. a kaks moodulmaja 8 elementi kogumaksumusega 5 560 136,87 krooni, teades, et OÜ-l TKA Liimpuit puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. 1 Sellise tegevusega rikkus B.T ÄS § 180 lg 5 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2, 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrasttulenevalt ajutine. Seega on B.T toime pannud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise s.o

§ 3851järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.A süüdistatakse selles, et tema, olles TKA Ehitus OÜ juhatuse liige ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a, pööras ajavahemikul 24.10.2007 kuni 23.10.2008 grupis koos teise juhatuse liikme B.T-ga tema valduses oleva TKA Ehitus OÜ vara emaettevõtte Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks, mis seisnes selles, et juhatuse liikmed P.A ja B.T või nende korraldusel TKA Ehitus OÜ töötaja Aire Osja tasusid TKA Ehitus OÜ rahalistest vahenditest pangakontolt nr 221035330223 Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le esitatud ostuarveid. Kokku pöörasid B.T ja P.A TKA Ehitus OÜ-le kuuluvat vara Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks summas 1 925 364,81 krooni. Seega P.A pani grupis toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s.o

§ 201lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse P.A selles, et tema, olles TKA Ehitus OÜ juhatuse liige ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a, raiskas ajavahemikul 24.10.2007 kuni 23.10.2008 grupis koos teise juhatuse liikme B.T-ga TKA Ehitus OÜ vara, mis seisnes selles, et juhatuse liikmed P.A ja B.T või nende korraldusel TKA Ehitus OÜ töötaja Aire Osja tasusid TKA Ehitus OÜ rahalistest vahenditest pangakontolt nr 221035330223 Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le esitatud ostuarveid. Nimetatud tegevusega raiskasid B.T ja P.A TKA Ehitus OÜ vara kokku summas 1 925 364,81 krooni, millega vähendasid olulisel määral TKA Ehitus OÜ maksevõimet ja põhjustasid osaühingu maksejõuetuse. Seega P.A, juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmena, pani toime juriidilisest isikust võlgniku vara teadva raiskamise, millega põhjustas võlgniku maksejõuetuse või vähemalt vähendas oluliselt võlgniku maksevõimet s.o

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse P.A selles, et tema, olles TKA Ehitus OÜ (registrikood 11349556) juhatuse liige, koos B.T-ga ajavahemikul 06.03.

  1. a kuni 25.05.
  2. a ja omades pankrotiavalduse esitamise kohustust hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest, jättis kohtule TKA Ehitus OÜ pankrotiavalduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata. TKA Ehitus OÜ maksejõuetus kujunes välja
  3. a lõpuks, mil osaühing jäi 389 255 krooni suurusesse kahjumisse, samuti oli osaühingu omakapital muutunud 2007.a. lõpuks negatiivseks summas -349 225 krooni. Bilansi kohaselt TKA Ehitus OÜ-l materiaalne vara puudus, varana olid kajastatud ainult lühiajalised laenud 9 summas 665 300 krooni. OÜ TKA Ehitus 2007.a. majandusaasta aruande allkirjastas juhatuse liige B.T 30.06.
  4. a, mil sai teatavaks, et lisaks majandustegevuse mittetoimumisele on äriühing püsivalt maksejõuetu. Seega hiljemalt
  5. juuliks
  6. a oleks tulnud OÜ juhatuse liikmetel esitada Tartu Maakohtule pankrotiavaldus.
  7. a lõpuks oli TKA Ehitus OÜ kahjum suurenenud 886 824 krooni võrra. Käive ehitusteenuste osutamisest oli vähenenud kaks korda, kuid tööjõukulu võrreldes eelmise perioodiga sama palju suurenenud.
  8. a oli vähemalt 80% osaühingule laekuvatest vahenditest sisse laenatud rahalised vahendid. Laenatud vahendeid ei kasutatud aga OÜ enda võlgade tasumiseks ega hankijatega arveldamiseks, vaid sisuliselt terve aasta tasus TKA Ehitus OÜ osanikfirma Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ eest hankijate arveid ning laenu- ja liisingukohustusi. Selle tulemusel halvenes osaühingu olukord veelgi ning firma maksejõuetus ainult süvenes. Pankrotiavalduse esitasid juhatuse liikmed B.T ja P.A Tartu Maakohtule alles 09.02.
  9. 1 Sellise tegevusega rikkus P.A ÄS § 180 lg 5 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2, 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrasttulenevalt ajutine. Seega on P.A toime pannud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise s.o

§ 3851järgi kvalifitseeritava kuriteo.

AS-le SEB Pank on tekitatud varaline kahju 325 949,40 eurot ning SEB Pank on nimetatud summas esitanud tsiviilhagi (XIII kd lk 1-7); Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le on tekitatud varalist kahju 5 251 000 krooni (s.o 335 600,07 eurot), tsiviilhagi ei ole esitatud; TKA Ehitus OÜ-le on tekitatud varalist kahju 1 925 364,81 krooni (s.o 123 053,24 eurot), tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 209

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör B.T-le karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 384

lg 1 (TKA Ehitus OÜ vara omastamine ja TKA Ehitus maksejõuetuse põhjustamine) ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör B.T-le karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

§ 201

lg 2 p 1, 2 (Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vara omastamine) ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör B.T-le karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 384

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör B.T-le karistuseks 3 kuud vangistust ja

§ 3851

lg 1 järgi 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista B.T-le 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata 10 täitmisele, kui B.T 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 491

alusel määrata, et B.T ei tohi kohtuotsuse jõustumisest 2 aasta ja 6 kuu jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. B.T tunnustab AS SEB Pank poolt esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning

§ 209alusel AS SEB Pank kasuks välja 325 949,40 eurot.

P.A-le nõuab prokurör järgmist karistust:

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja

§ 384

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta 7 kuud vangistust ja

§ 3851

lg 1 järgi 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista P.A-le 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.A 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 491

alusel määrata, et P.A ei tohi kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta ja 6 kuu jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Prokuratuur ei taotle

§-s 831 sätestatud konfiskeerimise kohaldamist. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.A ja B.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada kokkuleppemenetluses süüdi B.T

§ 209

lg 2 p 2; § 201 lg 2 p 1, 2, 4; § 384 lg 1 ja § 3851 lg 1 järgi ning P.A

§ 201lg 2 p 2, 4; § 384 lg 1 ja § 3851 lg 1 järgi.

Süüdistatavatele tuleb mõista kokkuleppekohane karistus, mis vastab seadusele. AS-le SEB Pank on esitanud süüdistatavate vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi 325 949,40 eurot. Nimetatud kahju tekitamises on süüdistus esitatud Mait 11 B.T-le. B.T on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb AS SEB Pank hagi B.T vastu rahuldada. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. B.T menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,20 eurot (XIV kd tl 29-33) ja kohtumenetluses makstud tasu 768 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,90 eurot (XIV kd tl 15, 36) ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel prokuratuuril kutsete saatmisega tekkinud kulu 11,04 eurot. Menetluskulud kokku on 884,10 eurot. P.A menetluskuludeks on kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,90 eurot (XIV kd tl 14,35) ja prokuratuuril kutsete saatmisega tekkinud kulu 11,04 eurot, kokku 11,94 eurot. Samuti on mõlema süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). P.A kaitsja taotles vabastada oma kaitsealune poole sundraha tasumisest ja ajatada menetluskulud 3 kuu peale. Tema suhtes on pankrotimenetlus lõpetatud, ta tasub kuus 130 eurot võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu tal jääb kätte 435 eurot. B.T kaitsja taotles jätta võimalikult suur osa kaitsealuse menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada ülejäänud osa tasuda ositi ühe aasta jooksul. Prokurör on seisukohal, et süüdistatavate menetluskulusid ei tuleks vähendada, kuid need võiks ajata ühele aastale. P.A töötab, tema töötasu on ca 600 eurot. P.A suhtes on 30.11.2011. a määrusega kuulutaud välja pankrot ning algatatud 01.08.2012. a kohustustest vabastamise menetlus. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist tütart. B.T suhtes on 06.12.2011. a välja kuulutatud pankrot, 04.12.2012. a on algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Ta ei tööta, ülalpidamisel on kolm last. Tal tuleb hüvitada suur tsiviilhagi. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et põhjendatud on vähendada B.T menetluskulusid ja jätta kaitsjatasust 500 eurot riigi kanda. Riigi õigusabi kuludest tuleb Mait 12 B.T hüvitada seega 383,20 eurot. Mõlemad süüdistatavad on töövõimelised isikud, kelle majanduslik olukord töötades eelduslikul paraneb, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude suuremas osas riigi kanda jätmist. Mõlema süüdistatava majanduslik olukord on käesoleval ajal selline, mis ilmselgelt ei võimalda korraga kõigi menetluskulude tasumist, mistõttu kohus peab põhjendatuks ajatada B.T menetluskulud vastavalt kaitsja taotlusele 12 kuule. Kaitsja leidis, et P.A oleks ca 240 eurot võimeline tasuma 3 kuu jooksul, seega oleks ta 491,94 eurot võimeline tasuma 6 kuu jooksul. Eeltoodu alusel tuleb P.A-le tema maksevõimet arvestades anda menetluskulude tasumiseks aega 6 kuud. Ingeri Tamm Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.