a. Kohustada Harles Luike täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Harles Luigele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluma elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuu jooksul alates elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitamisest arvates. Määrus Harles Luige suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Harles Luik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harles Luik on Harju Maakohtu 13.02.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1013 süüdi tunnistatud
lg 1 järgi;
lg 1- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks on mõistetud
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust.
a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 50 päeva ja lõplik ärakandmisele kuuluv karistus oli 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.
Kohtuotsus jõustus 20.06.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 24.09.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Harles Luik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Harles Luige vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub kinnipeetava vanaema xxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eramu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Harles Luige tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Harles Luik on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kannab käesolevalt teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, eelmine karistus oli mõistetud joobes juhtimise eest, käesolev aga rahvatervise vastu suunatud narkokuriteo eest. Viimase kuriteo toimepanemist selgitab Harles Luik peamiselt teadmatusega- ta ei teadnud, et ravimite üle piiri viimiseks on tarvis Ravimiameti luba. Samas oli teadlik, et tegemist on retseptiravimiga, mis ei ole temale välja kirjutatud. Kinnipeetav ise leiab, et käesolev vangistus on olnud piisav, et teda uute kuritegude toimepanemisest eemale hoida. Kohtu hinnangul on võimalik Harles Luik tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Isiku käitumine karistuse kandmise ajal ning istungil avaldatu annab alust arvata, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning isiku käitumist on edapidi võimalik õiguskuulekaks suunata ka kriminaalhoolduslike vahendite kaudu. Vangla esitatud materjalide kohaselt on Harles Luige käitumine olnud korrektne ning kuritegelikke hoiakuid ta ei oma. Harles Luik läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alates 02.07.2015. a alustas osalemist tööhõives. Istungil antud ütluste kohaselt on kinnipeetav paigutatud avavanglasse ning sõlmis töölepingu Valumehaanika AS-iga. Kinnipeetav loodab jätkata töötamist samas ettevõttes ka vabanemise järgselt. Harles Luige varasema töökogemuse tõttu ka muu töö leidmine ilmselt probleemiks ei ole. Harles Luige vabastamist toetavad lisaks eelnevale ka head vabanemisjärgsed elutingimused, eelkõige elukoha ning teda toetavate lähedaste olemasolu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Harles Luige ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Harles Luige edasise käitumise üle. 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Harles Luik ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Harles Luigele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel Harles Luigele kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb
lg 2 p 9 alusel kohustada Harles Luike alluma elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.