4-15-7604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7604 (2302,15,012089) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi B.R 15.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Kaebuse esitaja B.R , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta B.R-i 15.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,012089 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,012089 muutmata. Kohustada B.R-i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 200 (kakssada) eurot 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − − − 20.11.2015.a, summas 20 eurot; 20.12.2015.a, summas 20 eurot; 20.01.2016.a, summas 20 eurot; 20.02.2016.a, summas 20 eurot; 20.03.2016.a, summas 20 eurot; 20.04.2016.a, summas 20 eurot; 1 4-15-7604 − − − − 20.05.2016.a, summas 20 eurot; 20.06.2016.a, summas 20 eurot; 20.07.2016.a, summas 20 eurot; 20.08.2016.a, summas 20 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,012089 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata B.R-ile ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati B.R-i LS § 205 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et B.R juhtis mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud fotosalvestuste ja tunnistaja ütlustega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Oma sellise tegevusega rikkus B.R LS § 76 lg 1 /Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist/ ja MKM 13.06.2011.a määrust nr 42 lisa 1 kood 101 /1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama „Liiklusseaduse“ § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt 2 4-15-7604 riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 2411/98 nõuetele; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool; 4) sõidukil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 205 /Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/ järgi. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, mis isiku teos puudusid. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et B.R on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja B.R-ile karistuseks LS § 205 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. KAEBUSE SISU 15.09.2015.a esitas B.R kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,012089 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt määratud karistuse vähendamiseks. Kaebusest nähtub, et kaebaja on seisukohale, et väärteootsus on vormistatud ebakorrektselt, rikutud õigusnormiks on märgitud LS § 76 lg 1, mis reguleerib mootorsõiduki registreerimist. Kaebuse kohaselt on mootorsõiduk registreeritud 21.09.2006.a, millele väljastati ka registreerimismärgid (XXX), seega pole rikutud LS § 76 lg
- Kohtuväline menetleja on kohaldanud õigusnormi valesti, seega peab väärteoasjas tehtud otsuse tühistama ning menetluse lõpetama. Samas nähtub kaebusest, et kui kohus peaks leidma, et rikkumine on toimepandud, siis määratud karistus on põhjendamatult suur. Kaebuse kohaselt juhtis kaebaja 29.07.2015.a mootorsõidukit, millel puudus registreerimismärk sõiduki esiosal. Kuivõrd kaebaja käis autot värvimas ning tal puudusid vahendid registreerimismärgi kinnitamiseks, kukkus esiosal olev registreerimismärk ära. 3 4-15-7604 Kaebuse kohaselt kleepis kaebaja ajutiselt teibiga numbri auto külge ning number kadus ära. Hiljem õnnestus registreerimismärk üles leida, kuivõrd see oli deformeerunud tuli Maanteeametist uus tellida. Kaebaja on seisukohal, et ta ei sõitnud tahtlikult ilma numbrimärgita ning määratud trahv on seega põhjendamatult suur. Samuti nähtub kaebusest, et kaebajal ei ole koheselt võimalik tasuda sellist summat, kuivõrd tal on kolm alaealist last ning sissetulek tal praktiliselt puudub. Kaebaja palub ajatamise võimalust, maksimaalselt 15 eurot kuus. Kaebaja palub väärteootsus tühistada ning menetlus lõpetada või alternatiivselt vähendada määratud karistust ning võimaldada see tasuda ositi. Kaebuse kohaselt on kaebaja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 25.09.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et B.R-i süüline käitumine LS § 76 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Toimepandud tegu on õigusvastane ning KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja märkis, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks karistuse osas kaebuses toodud põhjustel puuduvad. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisa 1 kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt. Kood 101 lg 3 kohustab, et M ja N kategooria sõidukil peab ühe registreerimismärgi kinnitama sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil oli riiklik registreerimismärk üksnes sõiduki taga. Kohtuväline menetleja tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale on karistuse määramisel võtnud aluseks sanktsiooni keskmise määra, s.o 100 trahviühikut ning arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate ajaoludega ning kehtivate väärteokaristuste puudumist ning toimepandud teo esmakordust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul on rahatrahvi kohaldamine oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra põhjendatud nii eri- kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi ositi tasumisele määramisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et B.R-i 15.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 24.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,012089 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või määratud karistuse vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. 4 4-15-7604 V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et B.R ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. B.R-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas ka väärteoprotokolliga 20150729376403 millest nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. B.R-i tegu kvalifitseeriti LS § 76 lg 1 ja MKM määruse 13.06.2011.a nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumisena, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 205 järgi; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt peatas teda politsei, kuna tema mootorsõidukil puudus esimene registreerimismärk. Politsei kohaselt osales ta liikluses ilma registreerimisnumbriteta, kuid isik leiab, et see ei vasta tõele, kuivõrd mootorsõiduki taga oli tal registreerimismärk olemas. Ütluste kohaselt oli esimene registreerimismärk töökojas halvasti kinnitatud; tunnistaja Raimo Esop ütlustega, mille kohaselt märkas ta 29.07.2015.a Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 4.km suunaga Tallinna poole sõitmas sõiduautot BMW, millel puudus esimene registreerimismärk. Mootorsõiduki juhiks osutus B.R; fototabelitega, millest nähtuvad mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga XXX tagumine number ning asjaolu, et autol puudub esimene registreerimismärk; väärteootsusega, mille kohaselt on väärteo toimepanemine leidnud tõendamist fotosalvestuste ja tunnistaja ütlustega. Protokoll on koostatud õigesti ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt B.R puuduvad kehtivad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et B.R juhtis mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Kohus on seisukohal, et B.R-i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 205 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/. Kohus leiab, et B.R pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit, millel puudus numbrialus ning mille tulemusel oli ta sunnitud registreerimismärgi kinnitama mootorsõiduki külge teibiga. Selline tegevus on alati tahtlik, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest. 5 4-15-7604 Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on seisukohal, et väärteootsus on vormistatud ebakorrektselt. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Nimelt väärteootsusest nähtub selgelt, et kaebajale heidetakse ette LS § 76 lg 1 ja MKM 13.06.2011.a määrust nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumist. LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 13.06.2011.a määrust nr 42 lisa 1 kood 101 kohaselt: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama „Liiklusseaduse“ § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama EÜ Nõukogu määruse (EÜ) nr 2411/98 nõuetele; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool; 4) sõidukil, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigaldada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta; 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. 6 4-15-7604 Euroopa Ühenduste Nõukogu 20.03.1970.a direktiivist (70/222EMÜ) „Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumise registreerimismärgi paigalduskohta ja kinnitamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“ nähtub, et mootorsõidukitel peavad olema tagumised registreerimismärgid. Sama direktiivi lisast nähtuvad millistele nõuetele peab vastama mootorsõiduki tagumise registreerimismärgi paigalduskoht. Kaebajale etteheidetud sätetest nähtub, et mootorsõiduk, mis on registreeritud ning millele on väljastatud riiklikud registreerimismärgid, peavad need muuhulgas olema loetavad hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt ning seda nii mootorsõiduki ees- kui ka tagaosal. Seega registreeritud mootorsõidukil peavad nii ees kui ka taga olema riiklikud registreerimismärgid. Ei piisa, et riiklik registreerimismärk on kas ainult ees või taga. Kuivõrd kaebaja kasutuses olev sõiduk BMW 740LI registreerimismärgiga XXX on Maanteeameti avaliku teabe kohaselt kantud liiklusregistrisse 21.09.2006, kategooriaga M1, kuulub see sõiduk MKM määruse alusel kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui ka taga. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on kaebaja poolt toimepandud teo õigesti kvalifitseerinud LS § 76 lg 1 ja MKM 13.06.2011.a määruse nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumisena, seega väide, et väärteootsus on ebakorrektselt vormistatud, on asjakohatu. Kaebaja on kaebuses märkinud, et kuivõrd tal puudus registreerimismärgi numbrialus, oli ta sunnitud numbri kinnitama autole teibiga. Kohus leiab, et sellise väite on ennastõigustav. Ei ole oluline, mis põhjusel kaebaja mootorsõidukil puudus korrektselt kinnitatud riiklik registreerimismärk esiosal. Fakt on see, et see puudus ning politsei on väärteo õigesti kvalifitseerinud. Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt peab mootorsõidukil olema nii ees- kui ka tagaosal korrektselt kinnitatud riiklik registreerimismärk. Kaebaja kasutuses oleval mootorsõidukil seda ei olnud ning sellise teo eest on talle määratud ka vastav karistus. Kaebaja väide, et karistus on põhjendamatult suur, märgib kohus järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, kehtivate väärteokaristuste puudumist ning toimepandud teo esmakordsust ning leidis, et isikut on võimalik karistada alla sanktsiooni keskmise määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades, et B.R-i teos ei esinenud karistust kergendavaid asjaolusid, tal puuduvad eelnevad kehtivad karistused ning tema näol on tegemist isikuga, kes on teo pannud esmakordselt, on tunduvalt 7 4-15-7604 alla sanktsiooni määra jääva karistuse määramine põhjendatud ning õigustatud. Isiku süü on miinimumi lähedane. Kohus on seisukohal, et B.R-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus võimaldada tal mõistetud trahv tasuda ositi on põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele, kuna isik on kaebuse märkinud, et tal praktiliselt puudub sissetulek, kuna on haiguslehel, lisaks on tema ülalpidamisel 3 alaealist last. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 120, KarS §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 8