Obsah (4)

§ 140§ 204§ 176§ 203

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28. veebruaril 2006.a. 1- 06- 1896 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Kristel Eliste ja kaitsja Viktor Särga

§ 140

lg 1 järgi – 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; määrusega 17.09.99.a. vangistus pööratud täitmisele (vabanes 10.03.2000.a.seoses karistuse ärakandmisega); 2) 20.04.2001.a.

§ 204

lg 3 järgi – 8 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks; 3) 26.02.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahviga 3 600 krooni; 4) 20.09.2002.a.

§ 176-2 järgi – rahaline karistus 5 000 krooni; 5) 31.10.2002.a. Harju Maakohtu otsusega Kr

K § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 2 ja § 176- 2 järgi – rahaline karistus 6 200 krooni; 6) 17.06.2003.a.

§ 176-2 järgi – 480 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 8 kuud; 7) 19.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 8) 20.06.2005.a.

§ 203

lg 1 järgi – rahaline karistus 60 päevamäära ehk 1 920 krooni; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistus . D.B isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 25.06.02.a. oli karistatud rahatrahviga 6 000 krooni, tra hv tasumata ning karistatus kustumata, uuesti

1. augustil 2005.a. kella 05.35 ajal Harjumaal Tallinn-Kloogaranna maantee 5.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Nissan Almera registrimärgiga 957 MDF. Sellega pani D.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav D.B tunnistas kohtuistungil end süüdi ning kahetses toimepandut. Tema kaitsja advokaat V. Särgava pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et D.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 13.08.05.a. (tl.7), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 25.06.2002.a. (tl. 6), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 15- 16), väljavõttega karistusregistrist (tl. 10- 14 ) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahve menetlevad erinevad kohtutäiturid (tl.17), samuti D.B enda ütlustega eeluurimisel (tl.34- 36 ). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning D.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus D.B süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (autot juhtides oli ta kerges joobes, mitte jääknähtudega) ja süüdlase isikut ning leiab, et D.B pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata suurtes summades mõistetud rahatrahvid (nii väärtegude kui kuritegude eest) ning selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samaliigilist süütegu toime panemast. Uue tahtliku kuriteo on ta toime pannud katseaja kestel, mistõttu tuleb täitmisele pöörata KarS § 74 lg 5 alusel ka talle mõistetud tingimisi 1-aastane vangistus 19.09.2003.a. otsuse alusel ning liitkaristus tuleb mõista D.B-le KarS § 65 lg 2 järgi. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes pole võimalik lisakaristus t kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 311 – 313, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada D.B kuud vangistus t. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus ) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.09.2003.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus ) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, D.B kohtusaalist vahi alla võtta ning vangistuse alguseks lugeda
3. veebruar 2006.a. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta D.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuue ks) kuuks. Iseseisvale täideviimisele kuuluvad eelnevate kohtuotsustega mõistetud rahalised karistused.
4. Välja mõista D.B-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 3 094,55 kr (kolm tuhat üheksakümmend neli krooni ja 55 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik