Süüdistatav N.A - isikukood XXXXXXX, keskharidusega, töötab AS-s Rautakesko, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1)17.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 108 lg 1 järgi – 1 a 6 vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 30.10.2002- a- Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi – 18-kuulise katseajaga; 3) 04.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
Tallinna Linnakohtu otsusega
järgi – 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . N.A isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne Politseiprefektuuri otsusega 08.02.2005.a. karistati rahatrahviga 12 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti 16. oktoobril 2005.a. kella 15.22 ajal Harjumaal Viimsi vallas Rohuneeme teel juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it Opel Kadett registrimärgiga 116 AKC. Sellega pani N.A toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav N.A tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. N.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 16.10.05.a. (tl.4), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.5 – alkoholisisaldus 1 liitris N.A väljahingatavas õhus oli 1,31 mg, mis joobeastme määramise korra kohaselt on raske alkoholijoove ); ärakirjaga Lääne Politseiprefektuuri otsusest 08.02.2005.a. (tl.12); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.16- 17); väljavõttega karistusregistrist (tl.18- 19), samuti N.A enda ütlustega eeluurimisel (tl. 26-27). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning N.A tuleb süüdi tunnistada
Karistus e mõistmisel lähtub kohus N.A süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta raskes joobes) ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepane mist. Varem määratud rahatrahvid on N.A siiani tasumata. Kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub aga prokuröri taotlustega karistada N.A vangistusega, kohaldades
karistada teda vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda sanktsiooni keskmises määras, s.o. üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 alusel liitkaristust mõistes võib uue mõistetava karistusega kaetuks lugeda 21.11.05.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Kuna arutatava kuriteo on N.A toime pannud enne eelmist kohtuotsust ning sundraha on välja mõistetud Tallinna Linnakohtu otsusega, siis antud asjas tuleb sundraha jätta välja mõistmata. Mitte N.A käitumine, vaid eeluurimisorga nite tegevus on tinginud samaliigilise kuriteo erinevate episoodide arutamise erinevatel kohtuistungitel. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus o t s us t a s : 1. Süüdi tunnistada N.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust.
alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.A 2 (kahe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Lisakaristusena
lg 1 alusel ära võtta N.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
Tallinna Linnakohtu 21.11.2005.a. otsusega mõistetud karistuse (5 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks) praeguse mõistetava karistusega, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks 6 kuuks. Katseaja alguseks lugeda eelmise otsuse kuulutamise päev, s.o. 21.11.2005.a. ning lisakaristuse alguseks lugeda eelmise otsuse jõustumisele järgnev päev. 2. Välja mõista N.A-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. kaitsetasu 1372,80 kr (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kaks krooni ja 80 senti) . Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.