Süüdistatav F.P - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, keskharidusega, töötab ehitustöölisena OÜ-s Caldwell, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1)10.05.2000.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega
lg 3 järgi – rahatrahv 4 600 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; 2)28.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
, § 349 järgi – rahaline karistus tingimisi 3-aastase katseajaga; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus. F.P isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 17.06.2004.a. oli karistatud rahatrahviga 13 500 krooni ning omades kehtivat karistatust, uuesti
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav F.P tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. F.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud 17.06.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega (tl. 5); väärteoprotokollidega (tl.8, 27); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl.12) ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 28 – alkoholisisaldus 1 liitris F.P väljahingatavas õhus oli 1,08 mg, s.o. joobeastme määramise korra kohaselt keskmine alkoholijoove.); tunnistajate Jüri Järvela ütlustega (tl.15-16) ja Harri Rausma ütlustega eeluurimisel (tl.30-31); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.36- 37), väljavõttega karistusregistrist (tl.38-39) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahve menetlevad mitmed kohtutäiturid (tl.42), samuti F.P enda ütlustega eeluurimisel (tl.33 - 34). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning F.P tuleb süüdi tunnistada
Karistus e mõistmisel lähtub kohus F.P süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et F.P pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata varasemad rahatrahvid, tal tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning kuna tahtliku kuriteo pani ta toime katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada F.P uue toimepandud kuriteo eest vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes
Vangistuse osaline reaalne ärakandmine (mida taotles prokurör) katkestas tema praeguse töösuhte ega võimaldaks ka koheselt asuda tasuma eelmist rahalist karistust. Kriminaalhooldus võimaldab tema käitumist jälgida pikema aja jooksul ning oma järgneva käitumisega on F.P võimalik näidata, et edasi suudab ta elada uusi õiguserikkumisi toime panemata. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist
lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes pole võimalik lisakaristus kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra, vaid sellest suuremas määras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §- dest 237- 238, 249, 311, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada F.P
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust.
alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.P 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
HO juhatajal määrata F.P-le kriminaalhooldaja. Lisakaristusena
lg 1 alusel ära võtta F.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.
Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni.
lg 1 määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul, s.o. 1000 krooni igas kuus alates kohtuotsuse jõustumisest (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas, viitenumber 4100064939). 2. Välja mõista F.P-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.