1-06-1737\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1- 06- 1737 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Priit Heinsoo ja kaitsja Toomas Pilti osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja E.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav E.S - isikuk ood XXXXXX, Eesti kodanik, keskharidusega, töötu; elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 11.03.1998.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 1 järgi – 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . E.S isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Politseiprefektuuri otsusega 08.08.2003.a. karistati rahatrahviga 12 600 krooni, omades kehtivat karistatust, uuesti
2. jaanua ril 2006.a. kella 19.58 ajal Harjumaal Maardu linnas Vana-Narva maantee 33.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it Opel Omega registrimärgiga 935 ASY. Sellega pani E.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav E.S tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. E.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 01.01.06.a. (tl.10) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 11 – alkoholisisalduseks E.S-i 1 liitris väljahingatavas õhus mõõdeti 1,03 mg – s.o. joobeastme määramise korra kohaselt keskmine joove ); ärakirjaga Lääne- Viru Politseiprefektuuri otsusest 08.08.2003.a. (tl.9) ; tunnistaja Juri Vassiljevi ütlustega eeluurimisel (tl. 8); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 20); teatisega selle kohta, et rahalisi nõudeid menetlevad mitmed kohtutäiturid (tl.21); väljavõttega karistusregistrist (tl. 18- 19), samuti E.S-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 23- 25). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning E.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus E.S-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta keskmises joobes) ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid on E.S siiani kõik tasumata. E.S käesoleval ajal ei tööta, peres on 2 alaealist last; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad süüdimõistetule ka menetluskulud. Sellest tulenevalt kohus ei pea võimalikuks karistada E.S rahalise karistusega. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada E.S vangistusega, kuid seda tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid. Katseaja pikkuseks on põhjendatud määrata kaks aastat. Samuti peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes ei saa see väiksem olla kui sanktsiooni keskmine määr. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada E.S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.S 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata E.S-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta E.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
4. Välja mõista E.S-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik