1-06-2170\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1- 06- 2170 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Toomas Alpi osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja R.V süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav R.V isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab Mainard OÜ-s töödejuhatajana; elukoht: XXXXXXXXXX; varem kriminaalko rras karistatud: 17.09.2003.a. Järva Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 360 päevamäära (18 000 kr) ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . R.V isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi Järva Maakohtu otsusega 17.09.2003.a. karistati rahalise karistusega 18 000 krooni, omades kehtivat karistatust, uuesti
2. detsembril 2005.a. kella 01.40 ajal Harjumaal Aegviidu vallas Jägala-Käravete tee 37.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it BMW 525 registrimärgiga NYX
3. Sellega pani R.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav R.V tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat T. Alp pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et R.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 04.12.05.a. (tl. 6) ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl. 7 – esines keskmine alkoholijoove ); ärakirjaga Järva Maakohtu otsusest 17.09.2003.a. (tl. 4-5); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 11); väljavõttega karistusregistrist (tl. 10), samuti R.V enda ütlustega eeluurimisel (tl. 8, 14- 16). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning R.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus R.V süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta keskmises joobes) ja süüdlase isikut. Varasemad korduvad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Sellest tulenevalt kohus ei pea võimalikuks karistada R.V järjekordse rahalise karistusega. Talle vangistust mõistes peab kohus aga otstarbekohaseks tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga. Samuti peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning liiklusalaste rikkumiste arvust ja raskusest lähtudes ei saa see väiksem olla kui sanktsiooni keskmine määr. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus o t s us t a s :
4. Süüdi tunnistada R.V KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.V 3 (kolme )-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
5. Välja mõista R.V-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik