1-06-2092\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1- 06- 2092 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Helen Hääle osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja N.G süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav N.G - isikukood XXXXXXX, keskharidusega, töötab varustajana OÜ-s Historic Ehitus ; elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 05.04.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18kluulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud osaliselt); tõkend it kohaldatud ei ole. Süüdistus . N.G isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi Harju Maakohtu otsusega 05.04.2004.a. karistati vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga , karistatus kustumata, uuesti
2. jaanuaril 2006.a. kella 16.27 ajal Harjumaal Harku vallas Rannamõisa tee
3. kilomeetril juhtis joobeseisundis moo torsõidukit Opel Corsa registrimärgiga 017 ECC. Sellega pani N.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav N.G tunnistas end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat H. Hääl pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et N.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga 21.01.06.a. (tl.6), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.7 – alkoholisisaldus ühes liitris N.G väljahingatavas õhus oli 0.84 mg – s.o. joobeastme määramise korra kohaselt keskmine alkoholijoove); tunnistaja Janek Odari ütlustega (tl.9-10); ärakirjaga kohtuotsusest otsusest 05.04.2004.a. (tl.4- 5); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.15- 16), väljavõttega karistusregistrist (tl.12 - 14) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahve menetlevad mitmed kohtutäiturid (tl. 17 - 18), samuti N.G enda ütlustega eeluurimisel (tl. 8, 23 - 25). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning N.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus N.G süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (autot juhtis ta keskmises alkoholijoobes) ja süüdlase isikut ning leiab, et N.G pole võ imalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata eelnevalt mõistetud rahatrahvid, samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuo tsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks karistada N.G vangistusega, kuid seda uuesti tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid. Eelmise katseaja kestel, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, suutis ta hoiduda liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Uus mõistetav vangistus ning ka katseaja kestvus peab olema pikem kui seda varasema otsusega oli mõistetud ning põhjendatud on prokuröri taotlus panna talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samuti peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §- dest 237- 238, 249, 311, 313 kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada N.G KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistus t. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.G 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täidab kohustuse – mitte tarvitada alkoholi. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta N.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuue ks) kuuks .
5. Välja mõista N.G-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik