1-06-2842\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. märtsil 2006.a. 1- 06- 2842 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Ille Mardo ja kaitsja Mariann Tusti osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja F.B süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav F.B - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab FIE- na; elukoht: XXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 29.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – rahaline karistus 180 päevamäära ehk 9000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahviga (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus . F.B isikuna, keda Tallinna Linnakohtu otsusega 29.11.2002.a. karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 9000 krooni, karistatus kustumata, taas 09. oktoobril 2004.a. kella 07.10 ajal Harjumaal Maardus Kroodi tee 1.kilomeetril juhtis joobeseis undis mootorsõidukit Mercedes Benz registrimärgiga 905 APJ; samuti tema 26. augustil 2005.a. kella 18.05 ajal Maardus Keemikute tänaval maja nr.31 juures juhtis joobeseisundis sama mootorsõidukit. Sellega pani F.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisund is isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav F . B tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat M. Tusti pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et F.B süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ehk mootorsõiduki korduvat juhtimist joobeseisundis, kinnitavad järgmised tõendid: 1) Tallinna Linnakohtu otsus 29.11.2002.a. (teistkordselt mootorsõiduki juht imise eest joobeseisundis karistati teda rahatrahviga 9 000 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks - tl. 20); 2) väärteoprotokoll 09.10.2004.a.(tl.4) ning sellele lisatud joobeekspertiisi akt nr. 1326 (tl. 8 – 0,96 mg/l ehk keskmine alkoholijoove); 3) väärteoprotokoll 18.09.2005.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kohta 26.08.05.a. (tl.72) ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1617 (tl.73- 74 - esines raske alkoholijoove : 2,0 mg/

1. l)4) väljavõttega liiklusjärelevalve andmebaasist toimepandud üleastumiste kohta ning väljavõttega karistusregistrist (tl.81, 83, 110-111); samuti teatisega selle kohta, et rahalisi kohustusi F.B vastu menetlevad mitmed kohtutäiturid (tl.84); 5) tunnistajate Peep Rausma (tl. 5; 31- 33), Pjotr Tšekrõgini (tl.6- 7) ja Aivar Tammeti (tl.49) ütlustega eeluurimisel 6) F.B enda ütlused eeluurimisel (tl. 77 - 79). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud F.B käitumine, tema süü on tõendatud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.B süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (autot juhtis ta keskmises ja raskes joobes) ning süüdlase isikut. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on F.B maksmata, tasuda tuleb tal ka liiklusõnnetuses põhjustatud kahjusid. Kohus leiab, et teda pole võimalik karistada rahalise karistusega. F.B-le vangistust mõistes peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada teda vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 73 sätteid ning katseajaks määrata 3 aastat ja 6 kuud. Põhjendatud on F.B-le ka lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. Arvesse võttes liiklusalaste süütegude arvu ning nende raskust, tuleb lisakaristust kohaldada üle sanktsiooni keskmist määra. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus ots us ta s: 1. Süüdi tunnistada aasta vangistust. F.B KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS §73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui F.B 3-aasta ja 6 (kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta F.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kahe
2. ks)aastaks ja 6 (kuue
3. ks)kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 2. Välja mõista F.B-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 85 (kaheksakümmend viis) krooni sundraha 4 500 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja kaitsetasu 1 666,16 kr (üks tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 16 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik