Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
Tõkend- vahistamine alates 05.11.2005.a. süüdistuses
Mart Viidemann- XXXXXXXX, ik XXXXXXXXX, Eesti kodakondsus, kesk-eriharidus, töötab karjafarmis, varem kriminaalkorras karistatud: 10.11.1978.a. Tallinna Lenini Raj.Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg.2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega; 14.07.1980.a. Tallinna Lenini Raj.Rahvakohtu poolt KrK § 88 lg.2 p.1; KrK § 202 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega; 29.01.1982.a. ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 180 lg.1 ; KrK § 203 lg.1 järgi 3- aastase vabadusekaotusega; 25.06.1986.a. Tallinna Lenini Raj.Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg.2 p.1?järgi karistatud 4aastase vabadusekaotusega; 14.12.1993.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2,3, järgi karistatud rahatrahviga 500 krooni; 12.03.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 järgi 10-kuulise vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga; 12.04.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 järgi 1 aasta ja 1 –kuulise vabadusekaotusega; 14.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi karistatud vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 3 aastat. Tõkend-elukohast lahkumise keeld. - süüdistuses
lg.2 p.7 ja § 202 lg.1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohus tuvastas: O.F süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 01.11.2005.a. kella 13.10 XXXXXXXX korterist Helgi Kullamaa juuresolekul avalikult, kuid vägivalda kasutamata , varastas Helgi Kullamaale kuuluva teleri Sanyo, maksumusega 1100 krooni. Samuti te,a 04.11.2005.a. ,umbes kell 10 XXXXXXX, võttis kaelast ja varastas Peeter kruuse rinnal rippunud mobiiltelefoni Motorola C115, maksumusega 650 krooni. Seega pani O.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamiseeesmärgi, mis on toime pandud isiku poolt, kes pn varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o.
Samuti O.F, 04.11.2005, umbes kell 10 XXXXXXX asuva taarapunkti juures, rikkudes rahu ja avalikku korda, teiste isikute juuresolekul, tungis kallale Ants Ristikivi’le, lõi teda ühel korral rusikaga näkku, mille tõttu Ants Ristikivi kummardus, O.F lõi teda põlvega rinna piirkonda, mille tõttu A.Ristikivi kukkus, O.F lõi teda kuus korda jalaga keha ja käe piirkonda, põhjustades valu. Seega pani O.F toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga s.o.
O.F ja Mart Viidemann 04.11.2005.a. ,umbes kell 10 XXXXXXXX grupis, ebaseadusliku äravõtmise eesmärgi, ähvardades peksmisega, sundisid Peeter Jürinõmmel käe pealt ära võtma käekella JEMIS, maksumusega 1000 krooni ning varastasid selle. Seega panid O.F ja Mart Viidemann toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, s.o.
Mart Viidemann, 04.11.2005.a. kella 10.00 ajal XXXXXXX, eel- nevalt teades, et mobiiltelefon Motorola C115 oli varastatud, omandas O.F-ilt Peep Kruuse’le kuuluva mobiiltelefoni Motorola C115 , maksumusega 650.-krooni, mis oli varastatud Peep Kruuse’lt 04.11.2005.a. aadressilt XXXXXXXX maja juurest. Seega Mart Viidemann pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise s.o.
Kuriteoga on tekitatud kahju ja hagi on esitanud Peep Kruuse, summas 150 krooni, mis on hüvitamata . Süüdistatavate süü on tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega : - Peeter Jürinõmme suuline avaldus /t.l.3- 4/; kannatanu Peeter Jürinõmme ütlused /t.l.5-6/ ettekanne /t.l. 7/; tunnistaja Ain Soone ütlused /t.l. 8- 9/; asitõendi vaatlusprotokoll /t.l.11-12/ Ants Ristikivi suulise kuriteoteate protokoll /t.l.17/, A.Ristikivi kannatanuna ülekuulamise protokoll /t.l.18/; isiku läbivaatuse protokoll /t.l.19-21/; Peep Kruuse suulise kuriteoteate protokoll /t.l.25/; kannatanu Peep Kruuse ütlused /t.l.26-27/; tunnistaja M art Viidemanni ütlused /t.l. 28- 29/; asitõendi vaatlusprotokoll /t.l. 31-32/; Helgi Kullamaa suulise kuriteoteate protokoll /t.l. 37-38/; sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l.39-40/; Helgi Kullamaa kannatanuna ülekuulamise protokoll /t.l.41-44/ tunnistaja Anton Panitševi ütlused /t.l.45-50/; asitõendi vaatlusprotokoll /t.l. 51-53/ asitõendid- kell, mobiiltelefon ,televiisor tagastati omanikele Kohus le iab, et esitatud süüdistus on osaliselt leidnud tõendamist .Süüdistatav O.F tunnistas ennast täielikult süüdi, kuid kohtuistungil ütlusi andes väitis, et P. Jürinõmmelt kella äravõtmisel ta mingit jõudu ei tarvitanud, vehkis ainult veidi rusikaga ning Jürinõmm andis kella ise ära. Miks ta kella Viidemann’le andis, ta öelda ei osanud, võib-olla tahtis Viidemann kella näha. Kohus leiab, et kõigest eelnevast tulenevalt on süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo episoodid õigesti kvalifitseeritud O.F-i osas
lg.2 p.4,5 ja § 263 p.1 järgi ning Mart Viidemann’i osas
lg.1 järgi ja täielikku tõendamist leidnud nii süüdistatavate end i ütluste kui ka kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kohus leiab, et O.F-i ja Mart Viidemanni tegevus ,mis on kvalifitseeritud
lg.2 p.7 järgi , tuleb ümber kvalifitseerida
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutama ta. Kriminaalasja toimiku materjalidest nähtub, et kannatanu P. Jürinõmm ütlusi andes ei ole kordagi väitnud tema kallal vägivalla kasutamist, ta seletas, et O.F näitas talle ainult rusikat . Samasuguseid ütlusi andis ka süüdistatav O.F kohtuistungil, väites, et mingit vägivalda ta ei kasutanud.Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tuvastatud O.F-i ja Viidemanni poolt röövimise toimepanek, küll aga tuleb nende tegevust kvalifitseerida vargusena. Kohus leiab Mart Viidemanni kohtuistungil antud ütlused enda mitte süüdiolemise kohta ,olevat paljasõnalised ja kantud püüdest vabaneda karistusest. M.Viidemann’i on kohtueelsel uurimisel korduvalt üle kuulatud ning ta on ütlusi andes oma süüd tunnistanud ning pole eitanud võõra kella omastamise soovi , samuti sai ta Jürinõmmelt ära võetud kella endale, väites, et tal oli kella vaja. Ta ei ole eitanud, et oli kannatanult kella äravõtmise juures, ei takistanud mingil moel O.F .Viidemann ei ole eitanud ka seda, et sai O.F-i käest mobiiltelefoni, mille äravõtmist ühelt mehelt ta pealt nägi. Ta arvas, et kaaslane andis mobiiltelefoni talle seetõõtu, et tema enda mobiiltelefon varastati ära. Tõsiseltvõetav ei ole M. Viidemanni seletus selle kohta, et kohtueelsel uurimisel kirjutas ta ütlustele alla seetõttu , et tal polnud prille ning ta ei näinud teksti, millele alla kirjutas ,samuti ei ole loogiline ning arvestatav Viidemanni väide, et ta soovis kiiresti koju saada ning nõustus kõigega, mida talle öeldi.. Mart Viidemann on isik, keda on varem kaheksal korral karistatud küll tingimisi vangistusega kui reaalse vangistusega ning seega on tegemist väljakujunenud kuritegeliku käitumisega isikuga, kes teab täpselt oma seadusvastase käitumise õiguslikke tagajärgi. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks kohtualuse süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatavate poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatavaid on varem kohtulikult mitmel korral karistatud, leiab kohus, et põhjendatud on süüdistatavatele mõista karistuseks vabadusevõtmisega seotud karistus s.t. vangistus. Mart Viidemann pani uue kuriteo toime katseajal. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus Juhindudes KrMS § 238; § 315 lg.4 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada O.F
2 p.4,5,7 järgi ning karistada teda 2(kahe) aastase vangistusega. Süüdi tunnistada O.F
Mõista O.F
lg.2 p.7 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista O.F-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada O.F-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta) ja 4(neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev s.o. 04. november 2005.a. Mõista Mart Viidemann
Süüdi tunnistada Mart Viidemann
Süüdi tunnistada Mart Viidemann
lg.1 järgi ning karistada teda 3- (kolme) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Mart Viidemann’le liitkaristuseks 6(kuus ) kuud vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Mart Viidemann’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(neli) kuud vangistust.
Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 (kolm) kuud vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 7(seitse) kuud vangistust. Mart Viidemann’i karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel süüdimõistetu vanglasse saabumise päev . O.F-ilt välja mõista Peep Kuuse viiskümmend) krooni . tsiviilhagi katteks 150.-(ükssada KrMS § 180 alusel O.F-ilt välja mõista kohtukuluna sundraha 4500.-(neli tuhat viissada ) krooni ja kaitsjatasu 3988.40 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 40 senti ) riigituludesse Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispank viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) KrMS § 180 alusel Mart Viidemann’lt välja mõista kohtukuluna sundraha 4500.-(neli tuhat viissada ) krooni ja kaitsjatasu 2183.00 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm krooni ) riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispank viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, vahi all viibival süüdistataval kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu, teatades apellatsiooniõiguse kasutamisest 7/seitse/ päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 06.märtsil 2006.a., motiveeritud kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kättesaadav 16. märtsil 2006.a. kell 14.00. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.