KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1/1-273/05 25.novembril 2005.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus: kohtunik K.Olentšenko, rahvakohtunikud S.Tšegotova ja R.Vinni sekretäride T.Petuhhova, J.Põldoja ja V.Liik ning tõlgi S.Talli juuresolekul, prokuröri H.Veinberg ja kaitsja J.Benevolenskaja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 10.juunil, 05.septembril, 06.oktoobril,
- ja 25.novembril 2005.a. kriminaalasja D.D, sünd.XXXXXX.a. Venemaal Donetskis, ik XXXXXXXX, lätlane kodakondsuseta, keskharidusega, eluk.XXXXXXXX, ei töötanud, viibib vahi all alates 10.05.2004.a., varem kohtulikult karistatud:
- 25.04.1973.a. Harju Rajoonikohtu otsusega KrK § 88 lg.2 p.1,2 ja 139 lg.2 p.3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;
- 20.08.1979.a. sama kohtu otsusega KrK § 140 lg.2 p.3 ja 202 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud;
- 20.05.1980.a. Tallinna Oktoobri rajoonikohtu otsusega KrK § 107 lg.1 järgi 4aastase vangistusega;
- 03.11.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 197 lg.1 järgi rahatrahviga 900.krooni. Süüdistus D.D süüdistatakse selles, et 08.05.2004.a. kella 11.30 ajal Harjumaal Kuusalu alevikus kaupluse Emart juures tungis ta võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades kallale Juku-Kalle Adratile: lähenes mööduvale Juku-Kalle Adratile, peatas teda ja lõi puukaikaga selja tagant vastu vasakut põske, mille järel jooksis Juku-Kalle Adrat tema juurest minema, kuid D.D jõudis temale järele ja lõi taas juba metallkangiga parema õla ja kukla vastu, millest Juku-Kalle Adrat kaotas teadvuse ning D.D omastas järgmised Juku-Kalle Adratile kuuluvad asjad: hõbeketi maksumusega 500.- krooni, mobiiltelefoni Nokia 6210 maksumusega 1100.- krooni ja sularaha 300.- krooni, tekitades kokku varalise kahju 1900.- krooni. Seega pani D.D toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega, so KarS § 200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtualusena üle kuulatud D.D ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et teda on kellegi teisega segi aetud, ta isegi tunneb seda isikut, kes temaga sarnane on ja kes Loksal elab ja kes võis sellise kuriteo toime panna. Sellel päeval 08.05.2004.a. varahommikul ta sõitis Valklast, kus ta elas Helle Uusalliku juures, Kuusalu alevikku kohtumisele võimaliku tulevase 2 tööandjaga. Ta oli riietatud ülikonda, kella 08.00 ajal ta nägi pealt mingit konflikti bussipeatuses ja kaitses ühte noormeest, kuid mitte kannatanut. Kannatanu aga võis olla see noormees, keda teised kättpidi tassisid. Kuriteo toimepanemise kellaaja kohta on tal alibi: kuni kella 11.00-ni ta viibis Kuusalus erinevates kauplustest ja taarapunkti juures, siis kohtus ta vendade Zahhartšenkotega ja nad läksid kellegi Tiidu-nimelise isiku juurde koju, kus tarvitasid alkoholi (välja arvatud tema). Seal nad viibisid umbes tund aega, siis läksid Zahartšenkod ära, tema aga jäi Tiidu juurde, käis vannis. Seejärel sõitis ta tagasi Valklasse (järgmisel istungil väitis, et ema juurde). Järgmisel päeval oli ta kinni peetud Kuusalu tehase juures, ta ei olnud purjus ega maganud õues sellel ajal. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Kannatanu Juku-Kalle Adrati ütlustest nähtub, et 08.05.2004.a. umbes kella 10.30 ajal minnes sõbra juurde möödus ta Emarti kauplusest, kui selja tagant tuli venekeelt kõnelev mees, küsis midagi, millest ta aru ei saanud ja lõi puukaikaga vastu põske. Ta keeras mehe poole ja mees lõi teda veel kord. Siis ta hakkas jooksma, mees jooksis järgi ja oli kätte võtnud juba raudtoru, ta kukkus, komistades, tõukas meest eemale kuid sai löögid pähe, ei mäleta midagi rohkem, vist kaotas teadvuse. Toibus tänaval sõbra maja juures, sõbra ema oli tema juures. Mäletab, et sellel mehel oli käes tema hõbekett: kui mees ära läks tema juurest, siis kett rippus käes. Kadunud oli telefon ja raha pükste taskust ning kett kaelast. Umbes kella 13.00 ajal tuli kiirabi, haavu õmmeldi. Kui ta proovis telefonile helistada, oli see juba välja lülitatud. Politseis tundis selle mehe ära, löökide ajal oli tal aega nägu meelde jätta. Jääb tsiviilhagi juurde 1900.krooni. Tunnistaja Maie Veedler kinnitas, et tunneb kohtualust nägupidi, sest töötab Kuusalus poes ja tunneb lähedal elavaid inimesi, tunneb kohtualust ka elukaaslase järgi, kes elab Valklas. 08.05.2004.a. lõunaajal oli ta kodus ja nägi aknast kahe inimese rüselemist, mille peale jooksis kodust välja. Rüselemine oli imelik, sest üks vastupanu ei osutanud. Ütles et kutsub politsei ja nägi, et kohtualusel käes oli kett, veel ütles kohtualune, et keti saab tagasi, kui maksab särgi eest. Ta aitas oma poja sõbra Juku-Kalle Adrati tuppa, puhastas haavu, mis olid veidi kuivanud ja helistas pojale, kes läks autot otsima. Lõpuks kutsuti kiirabi. Kohtualune võis olla joobeseisundis, otsustades tema oleku järgi. Politseis ta tundis kohtualuse ära fotode järgi. Tema rääkis eesti keeles, kohtualune aga suhtles mõlemas keeles. Tunnistaja Ella Põhjala kinnitas, et 08.05.2004.a. päevasel ajal töötades müüjana istikute müügiplatsil nägi, kuidas platsile saabus noormees ja tema järel mees, kel käes oli kaigas. Mees lõi korduvalt noormeest, millest viimane kukkus ja tõusis üles, noormehel oli kukal verine ja näo poolt jooksis veri. Noormees püüdis üles ronida, mees aga lõi noormeest metallist kaikaga. Kohtualuses tunneb ära selle sama mehe, kes noormeest lõi. Tunneb Kuusalu kandi inimesi, see mees on Valklast ja nimetab ennast ”Leniniks”. Tunnistaja Helle Uusallik kinnitas, et 08.05.2004.a. sündmusest sai ta teada hiljem, enne seda kaks nädalat ei olnud tema elukaaslane D.D enam kodus ööbinud. Ka riided – pintsak ja jope olid kodust ära viidud ja ta ei tea, kus J.Donats ööbis. D.D kuritarvitas alkoholi, jõi nädalate viisi, joomaperioodidel tööl ei käinud. Viimati paar kuud töötas Kuusalu tehases. Üks kord kodus oli D.D üle joonud ja ta hakkas viimast kartma, kutsus välja korrakaitse. Purjuspeaga muutus D.D kõvahäälseks. Tunnistaja Alla Gaitševa (kohtualuse õde) kinnitas, et 2004.a. aprillis mõned nädalad elas D.D Loksal ema juures, teab seda ema sõnult. Iseloomustas venda kui abivalmis ja töökat inimest. Kinnitas, et vend tarvitas alkoholi. 08.mai sündmuse kohta ei tea midagi. Tunnistajad Vjatšeslav ja Mihhail Zahhartšenko kinnitasid, et ühel päeval 2004.a. maikuus kohtusid D.D-ga Kuusalus poe juures, D.D oli koos Tiiduga, kelle juurde nad siis 3 läksid ja viina jõid. Mõlema venna seletuse kohaselt käisid nad sellel päeval ema haual ja see pidi olema 10.mai paiku, sest siis oli ema sünnipäev. Mihhail Zahartšenko väitel võis see olla ainult pühapäev, sest teistel päevadel oli ta tööl, mõlemad vennad möönsid, et võisid D.D-ga kohtuda 8-11.mai paiku. Mihhail Zahartšenko väitel viibisid nad Tiidu juures kella 12.00-ni, teise venna väitel – kella 13- 15.00- ni. Tiidu juures võisid nad olla tund - poolteist. Mihhail Zahartšenko väitel oli D.D seljas pintsak, Vjatšeslav Zahartšenko väitel aga – jope. D.D telefoni, raha või ketti nad ei näinud. Kriminaaltoimikust asuvatest kirjalikest tõenditest nähtub, et menetlust kriminaalasjas alustati 09.05.2004.a. KarS § 200 lg.1 tunnustel 08.05.2004.a. kella 11.00 ajal Kuusalus toimunu kohta, politseisüsteemi teatest nähtub, et esmane registreerimine toimus kell 13.40 08.05.2004.a. (tl 6). 09.05.2004.a. on vaadeldud sündmuskohta – XXXXXX esist platsi, maas nähti puidutükke, kõrval maas raudkonteinerite juures rauast esemed, vaatlus käigus midagi kaasa ei võetud, koostati skeem (tl 8-13). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.656 10.05.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt ravidokumentide ja läbivaatuse alusel on Juku-Kalle Adratil tuvastatud kaks põrutushaava peas vasakul kiiru-kukla piirkonnas ja marrastused kukla keskel ning parema kõrva taga, kolm põrutushaava vasaku põse piirkonnas, marrastused ja nahaalused verevalumid näol, seljal vasakul pool, mõlema õlavarre tagapinnal ja vasaku küünarliigese välispinnal ning vasaku küünarvarre tagapinnal, peaaju vapustus. Tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel ja võisid olla saadud 08.05.04 korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, nende hulgas puust kaigas, raudkang jne ja sellele järgnevast kukkumisest, ohtu elule ei põhjustanud (tl 24). Ekspertiisiaktist nähtub, et Kehra Kiirabi kutsuti välja seoses peahaavaga kell 13.08, läbivaatus toimus kell 13.35, haavast eemaldatud puutükk, kokku esines haavu ja marrastusi kannatanul üle kahekümne (tl 23). Ida-Harju PO kinnipidamise žurnaalist nähtub, et kainenemisele paigutati D.D 09.05.2004.a. kell 14.30 (tl 32). Politseiametniku ettekandest nähtub, et kainenemisele toodi Kuusalus Ahrensi 12 juures maganud joobes isik, kes osutus isiku tuvastamisel D.D-ks (tl 33, 61). Kahtlustatavana käesolevas kuriteos peeti ta kinni 10.05.2004.a. kell 11.
- Fotode äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 10.05.2004.a. Maie Veedler avaldas, et sarnane on isikuga fotol nr.3 näojoonte, juuste värvuse ja ninakuju järgi (tl 38-39). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 10.05.2004.a. Juku-Kalle Adrat avaldas, et tundis ära temale esitatud isikutest näojoonte ja soengu järgi isiku nr.2, kes ründas 08.mail 2004.a. Protokollile lisatud pilt kajastab kannatanu näol esinevaid peksmisjälgi (tl 40-43). Kohtuliku uurimise järeldused Kohus leiab, et kohtualuse väited jäävad paljasõnalisteks, sest nad on ümber lükatud teiste kokkulangevate tõenditega. Kohtualune on väga sõnarikkalt oma elu kirjeldanud, palju ja segaselt rääkinud 08.05.04 sündmustest, on kirjutanud mitmeid seletusi ja andnud kohtuistungitel vasturääkivaid seletusi. Kokkuvõtvalt kõikides oma seletustes D.D eitab kuriteo toimepanemist, sest tema mõttelaad on teistsugune, kõik teised valetavad, temal oli sellel päeval seljas teine riietus, temalt ei ole telefoni ja ketti ära võetud ning ei ole leitud raudkangi, millel oleks tema DNA. Kui vastuolulised on D.D enda seletused kinnitab kasvõi see, et oma esimeses omakäelises seletuses kirjeldab D.D põhjalikult 08.mai sündmusi, sealhulgas seletab, et tarvitas alkoholi koos Zahartšenkotega ja ei ööbinud kodus enne seda 2 päeva (tl 67). Hiljem kohtuistungil on neid fakte D.D eitanud. Esimesel kohtuistungil seletas D.D, et 08.mail sõitis Kuusalusse Valklast ja õhtul tuli koju Valklasse tagasi, kuid päras H.Uusalliku 4 ülekuulamist seletas, et ööbima läks ema juurde Loksale. Järgmisel istungil aga väitis, et ööbis vanas koolimajas. Samuti hüüdnime kohta: tunnistaja väitele, et tema hüüdnimi on ”Lenin”, ütles ta, et tema hüüdnimi on ”Dantess”. Varem oli aga ta ise kirjutanud, et tema hüüdnimeks on ”Lenin” (tl 152,157). Samuti esimesel kohtuistungil 13.10.2004.a. oli D.D väitnud, et tuli Kuusalusse sõbra käest raha küsima ja kinnipidamisel ta ei olnud kaine (tl 92). Analüüsides kohtualuse ja kannatanu ütlusi asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on kinnitatud teiste tõenditega – tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, sest need kattuvad. Kannatanu ja tunnistajad ei ole oma ütlusi kogu kriminaalmenetluse vältel muutnud, on vaid täiendanud. Asjas esineb kohtueelse uurimise puudulikkus, ei ole avastatud puu- või metallkangi, millega kannatanut löödi. Kuid see on menetleja õigus otsustada, milliste tõenditega tuvastatakse asjas tähtsust omavad asjaolud ning iseenesest raudkangi asitõendina puudumine ei ole selline puudujääk, mis ei ole korvatav teiste tõenditega. Peale selle nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et puutükke ja raudtorusid sündmuskohal leidus külluses, ei pidanud menetleja järelikult otstarbekaks kõiki neid üles korjata. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Sündmusest pooleteise aasta möödudes ei ole võimalik tuvastada kaupluses või bussijaamas ühel kindlal päeval viibinud isikuid, küll aga on kohtuliku uurimise käigus õnnestunud leida täiendavaid tunnistajaid – kohtualuse enda tuttavaid ja tema elukaaslase. Nende ütlused aga ei lange kokku kohtualuse seletusega. Nii kinnitas elukaaslane, et juba kaks nädalat ei elanud D.D kodus, tarvitas alkoholi nädalate kaupa ja ükskord pidi ta korrakaitse välja kutsuma, sest hakkas D.D kartma. Puudub alus kahelda Helle Uusalliku ütlustes ja seega D.D väide, et 08.05.2004.a. ta tuli Kuusalusse kodust Valklast, on ümber lükatud. H.Uusalliku ütlusi kinnitab ka karistatuse õiend, mille kohaselt 2003-2004.a. on D.D kolm korda karistatud trahviga avaliku korra rikkumise eest ja AS järgi. Vennad Zahhartšenkod annavad vastuolulisi ütlusi D . D - g a kohtumise päeva kohta: ühe venna väitel oli see kindlasti pühapäev (st 09.05.2004.a.), mõlema venna kinnitusel võis see olla 10 mai ringis. Ka kellaaja suhtes, mil koos tund-poolteist veedeti kellegi Tiidu korteris, on vasturääkivusi. Arvestades asjaolu, et kuriteo toimepanemise täpne kellaaeg ei ole kindlaks tehtud, tuvastatud on vaid kiirabi kutsumise kellaaeg – 13.08, siis võis kuritegu olla toimepandud nii enne kohtumist Zahartšenkoga kui ka peale seda. Ajaliselt ei kestnud kuriteo sündmus nii kaua, et oleks takistanud D.D kohtuda Zahartšenkotega kas enne või pärast sündmust. Kuid antud juhul võis D.D ja Zahartšenko kohtumine toimuda ka pühapäeval, mitte 08.05.04-laupäeval, nagu seda üks vend on kinnitanud, sest alles kell 14.30 toimetati D.D joobnuna politseiosakonda ja ka pühapäeval oli kohtumine Zahartšenkotega võimalik. Vendade Zahartšenko ütlused on vastuolus nii omavahel, kui ka D.D ütlustega ning seetõttu ei ole nad tõendina arvestatavad. D.D alibi tõendatud ei ole. Tõendina saab kohus arvestada ainult nende isikute ütlusi, kes sündmust pealt nägid. Peatudes tunnistajate ütlustel leiab kohus, et ei ole vähematki alust nendes kahelda, sest tegemist on alevikus tuntud inimestega, nad tundsid omakorda ka paikkonnas elavaid inimesi. Tunnistajal puudus vajadus osutada inimesele, keda ta poleks tegelikkuses ära tundnud. Ka kannatanul pole mingit vajadust osutada äratundmiseks esitamisel isikule, kelles ta ei tundnud ära kallaletungijat ja varjata tegelikku kallaletungijat. Kannatanu jättis meelde kallaletungija näojooned, tundes ta hiljem – järgmisel päeval ära. 5 Kurjategija riietuse kirjeldus tõuseb tõendamisesemena väga tähtsale kohale siis, kui selle järgi kurjategija ära tuntakse. Antud juhul ei tuntud D.D ära mitte riietuse järgi, vaid näojoonte järgi. Seega vaidlus riietuse üle omab tähtsust ainult tunnistajate ja kannatanu ütluste hindamisel. Väärib tähelepanu asjaolu, et järgmisel päeval peeti kinni D.D, kel seljas oli jope, enda sõnult tume-roheline, mitte läikivate nööpidega pintsak. Riietuse kohta on D.D alati väitnud, et 08.05.2004.a. tal seljas oli läikivate nööpidega pintsak. Sellise pintsakuga jalgrattaga ringi sõitmas on teda näinud ka tunnistaja, seega ei ole kahtlust selles, et selline pintsak tal olemas oli. Riietuse kohta rohkem koguda andmeid ei õnnestunud, kuid ka alibi tõendatavatel tunnistajatel on erinev arvamus D.D riietuse kohta kohtumise päeval. Tunnistajad Veedler ja Põhjala kirjeldavad tume-lillat lukuga jopet, elukaaslane ja Zahartšenko räägivad, et oli D.D oli pruun nahkjope, M.Zahartšenko arvates oligi kohtumise päeval D.D nahkjopes. Elukaaslase kinnitusel ei ole tema kodus enam D.D riideid, ka nahkjopet. Et äratundmisel ei olnud kohtualusel seljas sama riietus, milline väidetavalt oli 08.05.04, siis seda väärtuslikum on äratundmise menetlustoiminguga saadud tõend: kannatanu tundis kohtualuse ära näojoonte järgi, millised ei ole muutuvad, mitte riietuse järgi, mille võib alati välja vahetada. Tunnistajale olid äratundmiseks esitatud värvilised pildid, pildile on D.D jäänud just lukuga tumeda värvi jopega. Riietuse kirjeldus, mida on tõesti kirjeldatud erinevalt, omab käesolevas juhtumis kaudset rolli. Kohtualuse väide, et ta oli sellel päeval riietatud pintsakusse, on ümber lükatud. Ei peetud ju järgmisel päeval teda kinni läikivate nööpidega pintsakus, vaid just tumedat värvi jopes. Kas inimene erinevas valguses hindab värvi tume- lillaks või tume- roheliseks, on subjektiivse tajumise tulemus. Suurt rolli omaks riietuse erinev kirjeldus siis, kui asjas puuduksid teised tõendid. Kui kannatanu ja pealtnägijad on kohtualuse ära tundnud näojoonte järgi ja seletanud, kus kohtualune elab, kellega koos elab, näinud teda selles samas läikivate nööpidega pintsakus ja nimetanud ka hüüdnime ”Lenin”, mida D.D ka ise seletuses ringkonnakohtule kinnitas (tl 152,157), siis puudub kohtul kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes. Kannatanu ütluste kohaselt kaotas ta löökidest raudtoruga teadvuse, sellega on seletatav, et ta ei tajunud isiklike asjade äravõtmist D.D poolt. Ei ole välistatud, et rüseluse käigus võis telefon kaduma minna (mida aga ei saa öelda taskus oleva sularaha kohta). Kuid üheselt on kinnitatud, et sündmuskohalt lahkus D.D kett käes. Seda kinnitab peale kannatanu ka tunnistaja Maie Veedler. Samas kinnitas Veedler, et D.D nõudis kannatanult mingit raha mingi katki rebitud jope eest. Katkisest jopest on viimasel kohtuistungil rääkinud ka D.D ise, kuid kirjeldas seejuures teisi – hommikul bussipeatuses toimunud, mitte tema endaga seotud sündmusi. Et kohtualune ise räägib katkisest jopest (või särgist või voodririidest), küll mitte enda omast, kinnitab veelkord tema osavõttu peksmisest. Analüüsides kõiki segaseid D.D seletusi ning kõrvutades neid tema eluviisiga, kus ta nädalaid kuritarvitas alkoholi ja kaldus ülejoomisele, jõuab kohus järeldusele, et tegelikkus ja deliiriumis veetud aeg on tema mõtteviisis niivõrd läbipõiminud, et võib olla ta pidaski kannatanut tegelikkuses varem (hommikul) toimunud konflikti osaliseks ning esitas mingeid katki läinud riideesemega seotud varalisi nõudmisi, mis tegelikkuses kasvas üle röövimiseks. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis kohus leiab, et kohtualuse süü röövimises on tõendatud. 6 Kannatanu ütlustega ning neid ütlusi kinnitavate kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et tegu – vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine oli toime pandud. Selle teo pani toime kohtualune ning see tegu sisaldab kuriteokoosseisu. Kallaletungi ajal kasutas D.D abivahendit – puukaigast ja raudtoru, mis on käsitletav KarS § 200 lg.2 p.8 mõistes relvana kasutatava esemena. Kohtualuse tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, D.D tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr.202 24.11.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt D.D ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, ei põe ta ka vaimuhaigust. Temale süüksarvatud kuriteo toimepanemise ajal oli ta võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st oli süüdivusseisundis. Käesoleval ajal on D.D oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistsut (tl 117). Kasutades vägivalda ja relvana kasutatavat eset võttis ta ära Juku-Kalle Adrati, st võõra vallasasja ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg.2 p.8 järgi. Tsiviilhagi tuleb rahuldada. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist on I astme kuriteoga. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus asub seisukohale, et kohtualusele karistuseks tuleb mõista vangistus, arvestades eelkõige tema süüd ja tekitatud tervisekahjustuse ulatust: ta on varem kandnud karistust üliraske kehavigastuse tekitamise eest, seega ei täidaks D.D vabastamine karistuse eesmärke. Juhindudes KrMK §-st 87’, 89, 263, 269, 278 lg.5 ja KrMS § 179, 180, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.D KarS § 200 lg.2 p.8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata, KarS § 68 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 10.05.2004.a. Välja mõista D.D-lt: Juku- Kalle Adrat’i kasuks 1900.- (üks tuhat üheksasada) krooni; riigituludesse sundraha 6725.- (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest (354+354+5723) 6431.- (kuus tuhat nelisada kolmkümmend üks) krooni ning ekspertiisitasu 3904.- (kolm tuhat üheksasada neli). Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse 25.novembril 2005.a. ja kohtuotsus tervikuna on kättesaadav 15.detsembril 2005.a. Kohtunik: Rahvakohtunikud: