KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 17. aprillil 2006.a. 1- 06- 3119 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendik u juuresolekul, tõlgi Nadežda Pauksoni, prokuröri Marina Kalist

§ 139lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 1, 2 järgi – 3 aastat ja 1 kuu vangistust; 3) 04.02.1997.a Viljandi Maakohtu otsusega Kr

K § 176 lg 1 järgi – 10 kuud vangistust; lõplik karistus 3 aastat vangistust (vabanes 02.07.1999.a.); 4) 20.03.2001.

§ 139

lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 järgi – 10 kuud vangistust (vabanes 12.04.2001.a.); 5) 15.08.2002.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3; § 207 lg 1 järgi – 1 aasta vangistust 2-aastase katseajaga ; 6) 09.01.2003.a Harju Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8 järgi – 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust; 7) 16.04.2003.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi – 7 kuud; lõplik karistus -2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust, vabanes vanglast 22.04.2005.a.; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvide ja arestiga (aresti 3 erineva otsuse alusel kandis 09.02.-24.03.2006.a.); tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistus. E.T isikuna, keda on 16.04.2003.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi,

1. detsembril 2005.a kella 23.00-00.00 ajal, viibides XXXXXXX korteris, pööras ebaseaduslikult oma kasuks tema valduses oleva Tatjana Kustassoo mobiiltelefoni Nokia 3120 väärtusega 1 788.- krooni, tekitades sellega Tatjana Kustassoole varalist kahju. Sellega pani E.T toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise. Samuti tema, 18.12.2005.a kella 00.25 ajal tungis kallale oma tuttavale Natalja Izotikovale korteris XXXXXXXX ja lõi kannatanut rusikaga vastu lõuga, kahjustades sellega kannatanu tervist ja põhjustas talle füüsilist valu. Sellega pani E.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav E.T tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja vabandas kannatanute ees; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Merike Borunova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. E.T süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kinnitavad ka järgmised tõendid: 1) kannatanu Natalja Izotikova avaldus (tl. 3- 4); 2) kannatanu Natalja Izotikova ütlused kohtueelses menetluses (tl.5-9) ja kohtuistungil; 3) kannatanu Tatjana Kustassoo ütlused kohtueelses menetluses (tl.15- 18) ja kohtuistungil; 4) E.T enda ütlused kohtueelses menetluses (tl.10- 12; 19- 21). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud E.T käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 121 järgi. Põhjendatud on T. Kustassoo tsiviilhagi ning 1 788 krooni tuleb E.T-lt tema kasuks välja mõista. Karistuse mõistmisel lähtub kohus E.T süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et E.T ei ole võimalik karistada rahalise karistusega: E.T on siiani puudunud regulaarsed sissetulekud, maksmata on väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, samuti tuleb tal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning tsiviilhagi. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks karistada E.T vangistusega, kuid seda tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. allutades ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ta on käesolevaks ajaks leidnud endale elu- ja töökoha ning kriminaalhoolduse kontroll ja järelevalve, vajadusel ka toetus, on selleks tagatiseks, et oma eluga toime tulla väljaspool vanglat. E.T on kasvanud lastekodus, tal puudub lähikondsete vajalik toetus. Kohus peab oluliseks süüdlase püüdlusi ja kinnitusi, et edasi tahab ta elada uusi õiguserikkumisi toime panemata. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega 2 kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada E.T KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui E.T 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata E.T-le kriminaalhooldaja.
3. Välja mõista E.T-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 1 788 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa) krooni Tatjana Kustassoo kasuks.
4. Välja mõista E.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsele makstav tasu 1 927,50 kr (üks tuhat üheksasada kakskümmend seitse krooni ja 50 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik 3