1-06-1736\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2006.a. 1- 06- 1736 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Toomas Pilti osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja K.N-i süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav K.N - isikukood XXXXXXX, keskharidusega, töötab AS-s Lindrem; elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 08.04.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus . K.N isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi Harju Maakohtu otsusega 08.04.2003.a. karistati 4- kuulise vangistusega tingimisi 18- kuulise katseajaga, omades kehtivat karistatust, uuesti
2. jaanua ril 2005.a. kella 22.50 ajal Harjumaal Nissi vallas Haiba-Riisipere teel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga 360 OAC; samuti uuesti
3. veebruaril 2005.a. kella 00.30 ajal Harjumaal Anija vallas Alavere alevikus Kose maanteel maja nr. 4 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Opel Rekord registrimärgiga 698 MBO. Sellega pani K.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav K.N tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. K.N-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 17.01.05.a. (tl.7) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 9); ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 08.04.2003.a. (tl. 5-6); väärteoprotokolliga 24.02.05.a. (tl.17) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.18); õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 44- 45), väljavõttega karistusregistrist (tl. 46- 47), tunnistaja Alar Laagrikülli ütlustega eeluurimisel (tl.19- 21), samuti K.N-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 40-41). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on täielikku tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning K.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus K.N-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid on K.N siiani tasumata ning mõnda aega on elatunud vaid juhutöödest. Kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega; sest süüdimõistva kohtuo tsusega kaasnevad ka kohtukulud ning kõik eelmised rahalised kohustused on tal täitmata. Kuigi K.N on varem karistatud analoogse teo eest vangistusega tingimisi, on ta vähemalt katseaja kestel suutnud hoiduda uute õiguserikkumise toimepanemisest, mistõttu nõustub kohus prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada teda uuesti vangistusega, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. karistada seda vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus peab põhjendatuks 2-aastase katseaja määramist. Samuti peab vangistuse määr olema suurem kui eelmise otsusega mõistetud ning lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 tuleb kohaldada sanktsiooni ülemmääras. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada K.N KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.N 2 (kahe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K.N-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta K.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolme ks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
5. Välja mõista K.N-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik