← Eesti

1-05-926\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. aprillil 2006.a. 1- 05- 926 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Irina Kanelskaja ja kaitsja Kadi Mägi osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja G.U süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav G.U - isikukood XXXXXXX, algharidusega, töötas juhutöödel, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.12.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi – 3 kuud vangistust; 2) 12.08.1997.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi - 1 aasta vangistust (vabanes 09.01.1998.a.); 3) 05.01.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 1 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 30.03.2006.a. Süüdistus . 19 G.U isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis LS § 74 alusel Põhja Politseiprefektuuri otsusega 10.02.2004.a. oli karistatud rahatrahviga 10 500 krooni, tra hv tasumata ning karistatus kustumata, uuesti
  2. märtsil 2005.a. kella 17.38 ajal Harjumaal Nissi vallas Turba-Jaama tee
  3. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra (registrimärgita). Sellega pani G.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav G.U tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. K. Mägi pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. G.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 17.03.05.a. (tl.7), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.8); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 10.02.2004.a. (tl.6), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.21), väljavõttega karistusregistrist (tl.22-24) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahvi menetleb kohtutäitur U. Tärno (tl.14), samuti G.U enda ütlustega eeluurimisel (tl. 28 - 29). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning G.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus e mõistmisel lähtub kohus G.U süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et G.U pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata eelnevalt mõistetud rahatrahvid, selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samaliigilist süütegu toime panemast. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna uue tahtliku kuriteo on ta toime pannud katseaja kestel, tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kuni ühe aastani. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu a luse l ning juhindudes KrMS §- dest 237- 238, 249, 311, 313 kohus otsustas:
  4. Süüdi tunnistada G.U KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistus t. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (2 kuud vangistust) Harju Maakohtu 05.01.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse alguseks lugeda
  5. märts 2006.a. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks .
  6. Välja mõista G.U-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 516,30 (üks tuhat viissada kuusteist krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.