← Eesti

1-10-1125/3

Obsah (6)§ 199§ 65§ 218§ 266§ 69§ 64

Kriminaalasi nr.1-10-1125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23. märtsil 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Ülle Jaanhold

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65lg 1 alusel liideti Pärnu Maakohtu 19.06.2009.a.

otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust,

§ 65lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 29.05.2009.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust, kannab karistust 18.06.2009.a. kuni 17.05.2010.a., süüdistuses

§ 199

lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.F-i süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi (pani15.03.2009 varguse, mille eest teda on karistatud

§ 218

lg 1 alusel 05.06.2009; samuti on toime pannud vargused 13.06.2009 ja 15.06.2009, mille eest on karistatud Pärnu Maakohtu 07.10.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi) 21.05.2009 kella 07.20 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Harjumaal Kose alevikus Kodu 1a maja trepikojast varastas Kaja Kosseson’ile kuuluva jalgratta Partner maksumusega 3 500 krooni. Samuti tema ajavahemikul 09.06.2009 kell 22.00 kuni 13.06.2009 kell 10.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis aknaklaasi lõhkumise teel Harju maakonnas Rae vallas Patika külas asuvasse tallu, kust varastas K M’le kuuluva akudrelli Bosh kohvriga maksumusega 3000 krooni, ketaslõikuri Makita maksumusega 2000 krooni, elektridrelli maksumusega 2000 krooni, mutrivõtmete komplekti maksumusega 200 krooni, kokku summas 7 200 krooni. Seega E.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi sissetungimistega võõrastesse hoonetesse ja ruumidesse, samuti olles 15.03.2009.a. toime pannud sissetungimise võõrasse korterisse, uuesti 07.06.2009 ajavahemikul kell 11.00 kuni kell 14.29 tungis sisse valdaja tahte vastaselt Tartumaal Laeva vallas Siniküla külas NJ majja akna lõhkumise teel. Seega E.F pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E.F seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õieti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.05.2009 episoodis: Kannatanu KK ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 21.05.2009.a. kella 07:20 ajal avastas, et on kaduma läinud jalgratas Partner, aadressilt Kose . Ratas oli koridoris kahe korruse vahel ning lukustamata. Kahju tekitati 3500,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /I kd tl 53-54/; Kahtlustatava E.F-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et, tunnistab oma süüd ja selgitas, et mai lõpus või juuni alguses oli ta Kose alevikus ja astus sisse lukustamata trepikotta ning märkas teise ja kolmanda korruse vahel jalgratast. Ta sõitis varastatud jalgrattaga Tallinnasse ning Keskturul müüs jalgratta maha 600,- krooni eest. /I kd tl 55-60/; Ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabelid, E.F näitab Kosel Kodu 1 korterelamut ning juhatab maja vasakpoolse trepikoja ette ja annab ütlusi, et jalgratta varastas ta sellest trepikojast. E.F juhatab antud trepikoja teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele ning osutab kohale, kus jalgratas enne vargust paiknes. /I kd tl 61-64/; 09.-13.06.2009 episoodis: Kannatanu K M ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et ajavahemikul 09.06.2009.a. kell 22.00 kuni 13.06.2009.a. kell 10.00 aknaklaasi lõhkumise teel tungiti sisse renoveerimisjärgus olevasse elumajja aadressil Rae vald, Patika küla talu. Varastatud olid järgmised esemed: akudrell Bosch koos kohvriga 3000,- krooni; ketaslõikur Makita 2000,krooni, elektridrell 2000,- krooni; mutrivõtmete komplekt 200,- krooni. Vara oli kindlustatud. Esitab tsiviilhagi summas 7200,- krooni ulatuses. /I kd tl 2-8/; Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelid, vaadeldavaks sündmuskohaks on Rae vald, Patika külas olev talu. Tegemist on puidust elumajaga. Välisuksel vigastused puuduvad. Aknal sissepoolne raam on kinni, aga katki on teise (sise) raami klaas. Samuti on maja teisel nurgal aknaraam avatud ja katki on välisraami aknaklaasi alumine pool. /I kd tl 9-15/; Kahtlustatava E.F-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et, tunnistab oma süüd ja selgitas, et mai või juuni kuus oli ta Patikal ning märkas ühte talumaja. Ta lõhku kiviga aknaklaasi ja murdis sisse. Ta varastas akudrelli Bosch kohvriga, ketaslõikuri Makita, elektridrelli ja mutrivõtmete komplekti. Asjad müüs ta Keskturul maha 800,- krooni 2 eest. /I kd tl 42-47/; Ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabelid, E.F näitab Patikal tee ääres asuvat kollast maja, kust varastas erinevaid elektrilisi tööriistu. Maja paremal küljel osutab aknale, mille kaudu E.F majja sisenes. Samuti E.F osutab maja välisuksele, mille kaudu ta koos varastatud esemetega väljus. /I kd tl. 48-51/; 07.06.2009 episoodis: Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on Siniküla küla, Laeva vald, Tartumaa. Tegemist on puidust ühekordse maamajaga. Uks on lukustatud. Maja vasakul küljel asuv aknaraami uks aken on katki. Klaasikillud asuvad aknaraami kohal, aknaraami ees maapinnal ja üks klaasikild asuv vasaku küljeakna ees oleval peenral. Vasakpoolse akna sisemised aknaraamid asuvad maja sees köögi põrandal. /II kd tl. 1-7)/; Kannatanu AJ ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 07.06.2009.a. ajavahemikul kell 11:00 kuni kell 14.29 tungiti sisse akna lõhkumise teel Siniküla külas, Laeva vallas, Tartumaal tema ema N majja. Majast midagi ei varastatud. Maja akna lõhkumisega tekitati kahju 1000,- krooni, mille palub tsiviilkorras välja mõista. /II kd tl. 8-9; 10-11/; Eksperdi arvamust sõrmejälje ekspertiisiaktis, 07.06.2009.a. Tartu maakonnas Laeva vallas Siniküla külas maja aknaraamilt, köögi aknalaualt j maja kõrval maas olnud aknaklaasi tükkidelt avastatud papillaarkurrustiku jäljefragment kuulub E.F-ile. /II kd tl. 14-15/; Kahtlustatava E.F-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja selgitas, et liikus 07.06.2009.a. Paidest Tartu poole, kui sattus teeääres olevasse majja. Ta läks hoovi oleva maj külje peale ja lükkas külje peal oleva akna sisse. Tal olid kindad käes. Majast midagi võtta ei olnud. Vahepeal võttis kindad käest ära. /II kd tl. 17-18/; Kannatanu NJ ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 07.06.2009.a. ajavahemikul kella 11:00 – 14:29 vahel tungiti akna lõhkumise teel sisse temale kuuluvasse majja Vabriku talu, Siniküla küla, Laeva vald. Elumajja saadi sisse akna purustamise teel. Lõhkumisega tekitati kahju 1000,- krooni. Majast midagi varastatud ei olnud. Majal oli valvesignalisatsioon. /II kd tl.38-39/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E.F-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on E.F-i käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, käesoleva kriminaalasjas on ta kokku toimepannud kolm kuriteo episoodi, tsiviilhagid on esitatud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus. Juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313,

§ 69

ja VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: 3 Süüdi tunnistada E.F

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja karistada 9 kuulise vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega; Vastavalt

§ 64lg 1 kergem karistus lugeda kaetuks raskem karistusega ja liitkaristuseks E.F-ile mõista 9 kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistus 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 6 kuud lugeda kaetuks 07.10.2009.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega vangistusega 11 kuud ja liitkaristuseks lugeda 11 kuud vangistust ning karistusaja alguseks lugeda 18.06.2009.a. Välja mõista E.F-ilt järgmised tsiviilhagid: • K M kasuks 7200,- krooni; • KK kasuks 3500,- krooni; • AJ kasuks 1000,- krooni. Välja mõista E.F-ilt 6525,- krooni sundraha, ekspertiisitasu 2500,- krooni ja kaitsja tasu summas 1500 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.