Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-9643 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristi

§76

lg.4 määrata H.U-le katseaeg 1 (üks) aasta.

§75-1 lg.3 määrata H.U-le elektroonilise valve tähtajaks 5 (viis) kuud.

Kohustada H.U katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada H.U katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata H.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada H.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 8, 10 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat alates 22.01.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osaleb Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetav soovib omandada põhihariduse, kuid õpingutega hõivatud ei ole. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud üks kord, vangistus on samuti esmakordne. Kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Uue 2 mittevägivaldse süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9% ja vägivaldse kuriteo süüdimõistmise tõenäosus 17%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinjuures seda, et käesoleva vangistus on kinnipeetavale esimene, vangistuse ajal on ta suutnud käituda korrektselt, ta on motiveeritud enda käitumist muutma ja tal on toetavad suhted oma lähedastega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud ja panna kinnipeetavale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vabaduses olemas toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava ema ja õed-vennad on nõus kinnipeetavat igati abistama ja toetama. Ka enne vangistust aitasid ema ja täiskasvanud õed-vennad kinnipeetavat, makstes tema võlanõuded. Ema sõnade kohaselt esines kinnipeetaval vabaduses alkoholi tarbimist ja narkootikumide proovimist. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav omandada põhihariduse ning võimalusel asuda tööle xxx. Kinnipeetava emal on alaline töökoht netosissetulekuga 6800 krooni kuus, lisaks on pere sissetulekuks kinnipeetava isa invaliidsuspension. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx asuvasse eramajja, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus kinnipeetavale on tagatud oma tuba. Elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: majanduslik toimetulematus, korduvad väärteod seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, röövimise toimepanemine hetke emotsiooni ajendil. Maakohtu istung Kinnipeetav H.U taotles maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil enda vabastamist Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud ning panna lisaks kriminaalhooldusametniku poolt nimetatule kinnipeetavale veel lisakohustusteks asuda 1 kuu jooksul tööle ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming leidis maakohtu istungil, et seaduslik takistus ennetähtaegseks vabastamiseks puudub ja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused H.U tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. vangistusest Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 22.01.

1. Seega on kinnipeetav tänaseks talle mõistetud 2-aastasest vangistusest ära kandnud 1 aasta 4 kuud ja karistust jääb lõpuni 22.01.2011 kanda veel 9 kuud. Seega on kinnipeetav karistust juba kandnud veidi rohkem, kui jääb veel kanda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ka reaalses vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetava käitumine olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 4-toalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Elukoht on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema on andnud ka kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama eelnimetatud elamispinnale Side 1a Rakvere. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx. Nagu nähtub kinnipeetava ja kaitsja seletustest maakohtu istungil, on tegemist telefoni teel müügitööga. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, töökogemuse ja -harjumuse puudumist, peab maakohus sellise töö tegemist kinnipeetava poolt reaalseks. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema ja õed-vennad on samuti kinnipeetavat valmis toetama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on tugev toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad kinnipeetava ema ja täiskasvanud õedvennad. Samuti nähtub samast arvamusest, et kinnipeetaval on olemas tüdruksõber. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on see tüdruksõber tal juba 2 aastat, suhted on säilinud siiani ja ta kavatseb neid suhteid hoida ka edaspidi. Arvestades eeltoodut ning Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud H.U vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Kriminaalhooldusametnik on oma kirjalikus arvamuses teinud ettepaneku määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud, prokuröri abi pakkus maakohtu istungil selleks pikkuseks 6 kuud. Maakohus nimetatud seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et 4-kuuline elektroonilise järelevalve pikkus ei ole proportsioonis ja vastav 1-aastase katseajaga. Samas ei ole põhjendatud määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks ka poolt kogu katseajast. Maakohus peab põhjendatuks määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks KarS §75-1 lg.3 alusel 5 kuud. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud 4 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest seoses alkoholi ja narkootikumidega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ka kinnipeetava ema on kinnitanud poja poolt alkoholi ja narkootikumide tarvitamist.. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kuid maakohus jätab sotsiaalabiprogrammide sisu ja suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna need asjaolud peavad selguma ja nähtuma kriminaalhooldusalase töö tegemise käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 26.04.2010 №oremreferent Liivi Õun 5 6