1-09-3122/20

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 19.04.2010 koht Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-3122 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Kristiina ERTE Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2010 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Angeelika LEPPIKU 19.01.2010 erakorraline ettekanne nr.8.3/2319 S.P-le Viru Maakohtu 04.03.2009 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks S.P sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx Tiiu TERENTJEVA Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Angeelika LEPPIKU 19.01.2010 erakorralises ettekandes nr.8.-3/2319 esitatud taotlus S.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata S.P-le Viru Maakohtu 04.03.2009 otsusega mõistetud karistus – 6 (kuus) kuud vangistust - täitmisele. Karistusseadustiku §69 lg.6 alusel arvestada karistusest kantuks 3 (kolm) päeva vangistust, seega jääb S.P ka nda 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku §429 alusel vahistada S.P kohtusaalis ja tema karistuse kandmise aja alguseks lugeda 19.04.

1. Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud S.P tunnistati Viru Maakohtu 04.03.2009 otsusega süüdi KarS §424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti S.P-le 6 kuud vangistust. KarS §69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, mis tuli sooritada 20 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal allutati süüdimõistetu käitumiskontrolli nõuetele vastavalt KarS §75 lg.
2. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Angeelika Leppik esitas 19.01.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.83/2319, milles teeb ettepaneku pöörata S.P-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi S.P registreermisele ilmumise kohustust ning ei asu tegema ÜKT tunde. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole S.P ilmunud õigeaegselt registreerimisele 10.08.2009, 17.12.2009, lisaks sellele ei ilmunud ta registreerimistele talle kutsetes määratud kuupäevadel 08.04.2009, 16.04.2009, 11.05.2009, 17.07.2009, 28.12.2009 ja 06.01.
3. Kriminaalhooldaja poolt jäetud teate peale ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda 19.01.
4. Lisaks sellele ei soorita S.P talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde. Seisuga 20.01.2010 on S.P sooritanud talle määratud 360 töötunnist ainult 6 üldkasuliku töö tundi. Maakohtu 25.01.2010 istung Maakohtu istungile ei ilmunud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametnik. Prokuröri abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et asja ei ole võimalik arutada ilma süüdimõistetu kohalolekuta ja tegi ettepaneku asja arutamine edasi lükata. Maakohtu 02.03.2010 istung Maakohtu istungile ei ilmunud süüdimõistetu. 2 Prokuröri abi Natalja Firsova tegi maakohtu istungil ettepaneku asja arutamine edasi lükata ja kohaldada süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Kriminaalhooldusametnik Angeelika Leppik nõustus prokuröri abi taotlusega. Maakohtu 19.04.2010 istung Maakohtu istungile ilmus kriminaalhooldusametnik tiiu Terentjeva, kes selgitas, et kriminaalhooldusametnik Angeelika Leppik on haige. Kriminaalhooldusametnik jäi maakohtu istungil erakorralises ettekandes toodud põhjenduste ja taotluse juurde ja lisas, et peale erakorralise ettekande esitamist kohtusse ei ole süüdimõistetu endiselt ÜKT tunde tegema hakanud ja registreerimisele on ilmunud vaid 01.04.
5. Süüdimõistetu S.P seletas maakohtu istungil, et tal pole raha, et sõita tegema ÜKT tunde ja tema tervis on väga halb, ta on tihti haige, mistõttu ei saa ilmuda ka registreerimisele. Arstitõendit ei ole tal kuskilt küsida, kuna tal puudub Haigekassa kindlustus. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi ÜKT tundide lõpptähtajani on veel aega ja sisuliselt jõuaks süüdimõistetu need ära teha, leidis prokuröri abi, et oma suhtumisega on süüdimõistetu selgelt näidanud, et tal puudub igasugune soov ja tahtmine neid täita. Samuti ei kinnitanud ta ka kohtuistungil, et asub neid täitma. Prokuröri abi leidis, et mõistetud karistus - 6 kuud vangistust – tuleb pöörata täitmisele ja arvata karistusest kantuks 3 päeva. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrolnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega. Käesolevas asjas esitatud erakorralise ettekande ilmunud korduvalt registreerimistele. kohaselt ei ole süüdimõistetu Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud süüdimõistetu enda kinnitusega, et ta ei ole mõnel korral kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel käinud. Süüdimõistetu põhjendas mitteilmumist haiguse ja arestimajas viibimisega. Maakohus kontrollis andmeid arestimajast ja sai kinnituse, et süüdimõistetu kandis asenduskaristust arestimajas perioodidel 19.04.2009 – 13.05.2009 3 ja 11.06.2009 – 10.07.
6. Kuna asja materjalides puuduvad tõendid süüdimõistetu haiguse kohta, on süüdimõistetu jätnud põhjustea ilmumata registreerimisele 10.08.2009, 17.12.2009, 08.04.2009, 16.04.2009, 17.07.2009, 28.12.2009, 06.01.2009 ja 19.01.
7. Käesolevas asjas esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei soorita süüdimõistetu talle määratud üldkasuliku töö tunde ja seisuga 20.01.2010 oli süüdimõistetu poolt sooritatud talle määratud 360 töötunnist vaid 6 töötundi. Maakohus leiab, et nimetatud asjaolu on tõendatud nii asja materjalides olevate üldkasuliku töö tundide arvestuslehtedega (t.l.69, 73), kui ka süüdimõistetu enda kinnitusega, et ta ei ole üldkasuliku töö tunde teinud, kuna tal puudub raha sinna sõitmiseks. Kuigi käesolevaks ajaks ei ole möödunud üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg, leiab maakohus siiski, et erakorralises ettekandes toodud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele käesoleval ajal. Maakohtu istungil väljendatud suhtumise ja seletustega näitas süüdimõistetu selgelt, et ta ei ole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimisele ilmumise kohustuse täitmisest. Süüdimõistetu seletused selle kohta, et ta on nõus sooritama üldkasuliku töö tunde Kohtla-Järvel, on paljasõnalised, kuna asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks sellise taotluse esitanud ka kriminaalhooldusametnikule uue ajakava koostamiseks. Vastupidi, asja materjalidest nähtub, et 25.05.2009 on süüdimõistetule allkirja vastu tutvustatud üldkasuliku töö korraldamise põhimõtteid ja samas on nimetatud ära ka üldkasuliku töö tegemise koht – xxx (t.l.65-66). Seega nõustus süüdimõistetu juba 25.05.2009 üldkasuliku töö tegemisega Jõhvis. Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva kinnitas maakohtu istungil, et kui süüdimõistetu oleks taotlenud üldkasuliku töö tegemist Kohtla-Järvel, oleks see talle võimaldatud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud talle mõistetud karistusse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt ja hoolimatult. Juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul võimalus valida kolme alternatiivi vahel. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, kuna teised alternatiivid mingit mõju süüdimõistetule ei avalda. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.6 arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Süüdimõistetule oli karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses. Nagu nähtub üldkasuliku töö tegemise arvestuslehest, on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teinud ära 6 üldkasuliku töö tundi, seega tegemata on 354 üldkasuliku töö tegemise tundi. 6 sooritatud üldkasuliku töö tundi võrdub 3 päeva vangistusega. Eeltoodu alusel kuulub S.P vangistust. kandmisele 5 kuud 27 päeva 4 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §429 lg.1 võib kohus kriminaalhooldusametniku või kohtutäioturi taotlusel vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning vastavalt sama sätte lg.3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel sama seadustiku §131 - §136 sätteid. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud vahistamistaotluse rahuldamine ja süüdimõistetu suhtes tuleb kohaldada vahistamist kohtusaalis. Asja materjalide kohaselt ei ilmunud süüdimõistetu kahel korral vabatahtlikult maakohtu istungitele erakorralise ettekande läbivaatamiseks ning maakohus pidi süüdimõistetu kohaleilmumiseks kohaldama sundtoomist. Maakohus leiab, et kuna käesoleva kohtumäärusega pööratakse kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, siis selle kohtumääruse täitmise tagamiseks tuleb süüdimõistetu vahistada kohtusaalis. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses viibides läheb süüdimõistetu karistust kandma vabatahtlikult. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §
8. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus №oremreferent Liivi Õun 19.04.2010 Liivi Õun 5