Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-16087 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.Z sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 21.09.2007 ja lõpp 20.01.2011 Jätta S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt S.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista S.Z-ilt kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.Z on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates 21.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 18 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Convictus ning võtab järjepidevalt osa usulisest tegevusest ja hingeliste probleemide puhul pöördub nõustamisele kaplani poole. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kolmandat korda kannab ka reaalset vangistust. Rahalisi nõudeid on täitmata summas 50 852,29 krooni. ID-kaardi kehtivus lõpeb 24.10.
- Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Korduva süüdimõistmise tõenäosus ühe aasta jooksul on 14%, kahe aasta jooksul 25%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama 2-toalisesse väga halvas seisus puumajas asuvasse firmale xxx kuuluvasse üürikorterisse. Perekonna majanduslik olukord on ebarahuldav. Kinnipeetava ema on kodune ja kasvatab lapsi, kasuisa on xxx ja tegeleb ehitustöödega. Kinnipeetava vabanemise korral on ta nõus kinnipeetava enda juurde tööle võtma, kuid seda kinnitavaid dokumente ta ei esitanud. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et poeg põgenes tihti kodust, hulkus, ööbis trepikodades, hakkas suitsetama ja tarvitama narkootilisi aineid. Kuni vangistuseni elas kinnipeetav tänavatel kerjates, poodidest ja liiklusvahenditest varastades. Positiivsed asjaolud kinnipeetava puhul on kehtiva isikut tõendava dokumendi ja elukoha olemasolu. Negatiivsed asjaolud on korduv kriminaalkorras karistatus, alkoholi kuritarvitamine, kriminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine, tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, väljakujunenud kriminogeenne elustiil. Maakohtu istung Kinnipeetav S.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et asub üksinda elama Raua tänava korterisse, materiaalselt hakkab teda üleval pidama vanaema. Kinnipeetaval on 4 nooremat õde-venda, kellest 2 elavad ema ja kasuisaga ja 2 vanaemaga. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav varem olnud, uued kuriteod sooritas katseajal. Käesoleval ajal on tema suhtes menetluses uued kriminaalasjad, millest üks on maakohtu menetluses ja teine veel eeluurimises. Kuriteod on sooritatud vangistuse ajal. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Prokuröri abi märkis, et kinnipeetav kannab karistust 3 röövimise eest, mis olid toime pandud katseajal. Lisaks sellele on teda vangistuses karistatud korduvalt distsiplinaarkorras ja algatatud on ka kriminaalmenetlused. 2 Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov märkis maakohtu istungil, et kaitsja on väga raskes olukorras, kuna negatiivseid asjaolusid kinnipeetava suhtes on väga palju. Siiski luges kaitsja positiivseks asjaoluks elukoha olemasolu ja leidis, et selle olukord ei ole oluline. Samuti on olemas suuline nõusolek kasuisalt kinnipeetava töölevõtmise kohta ja kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja kolmandat korda viibib ka reaalses vangistuses. Harju Maakohtu 29.01.2007 ja 21.06.2007 otsustega mõisteti kinnipeetavale karistused tingimisi katseajaga, kumbagi katseaega ta nõuetekohaselt ei läbinud ning pani katseajal toime uued kuriteod. Vangistuses viibimise aja jooksul on kinnipeetavale määratud 18 distsiplinaarkaristust, millest 16 on käesoleval ajal kehtivad. Tegemist on suhteliselt tõsiste rikkumistega, kuna enamus kordadest on kinnipeetavale karistuseks määratud kartser. Lisaks sellele on Viru Maakohtu menetluses üks kriminaalasi kinnipeetava suhtes ja vastavalt kinnipeetava enda seletusele maakohtu istungil on tema suhtes alustatud veel teinegi kriminaalasi, mis käesoleval ajal on veel eeluurimises. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Tema puhul oli juba üles näidatud usaldust ja talle mõistetud karistus tingimisi, kuid seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral elama asuda, xxx. Kriminaalhooldusametnik kontrollis nimetatud elukohta ja oma kirjalikus arvamuses märkis, et tegemist on väga halvas seisukorras puumajas asuva üürikorteriga. Maakohus ei pea võimalikuks, et kinnipeetav asub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel asuma halvas olukorras üürikorterisse. Kriminaalhoolduse teostamiseks peab kriminaalhooldusalusel olema alaline elukoht. Halvas seisukorras üürikorter ei ole ilmselgelt selline alaline elukoht. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, puudub tal võimaliku vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetava kasuisa on suuliselt lubanud kinnipeetava võtta enda juurde abitööliseks, ei nõustunud ta seda kirjalikult kinnitama. Maakohus leiab, et see näitab perekonnas usalduse puudumist kinnipeetava vastu. Kriminaalhooldusametniku 3 kirjalikust arvamusest nähtub, et ka kinnipeetava ema on öelnud, et poeg ei ööbinud kodus, hulkus, varastas, tarvitas narkootilisi aineid. Kuna perekond on ise väga halval majanduslikul järjel, ei ole perel võimalik kinnipeetavat majanduslikult toetada. Arvestades seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes legaalne sissetulekuallikas, ei ole käesoleval ajal selge, millistest vahenditest hakkab kinnipeetav vabanemise korral elama. Lisaks igapäevaeluks vajalikele vahenditele nõuab oma osa ka üürikorter ja kinnipeetaval on üleval rahalisi nõudeid üle 50 000 krooni. Kuna kinnipeetav on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on antud juhul suur oht, et oma majandusliku olukorra parandamiseks võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et tal on madal haridustase (7 klassi), igasugune eriala ja töökogemus puuduvad. Maakohus leiab, et see teeb vähetõenäoliseks vabanemise korral kohe töökoha leidmise. Kinnipeetaval oleks soovitav vangistuses alustada tööharjumuse ja -vilumuse saamiseks töötamist või eriala omandamist. Samuti on kinnipeetaval soovitav vangistuses viibimise ajal taotleda uut isikut tõendavat dokumenti, kuna vangla iseloomustuse kohaselt lõpeb kinnipeetava ID-kaardi kehtivus sügisel
- Ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda tööle, võtta end töötuna arvele, saada erinevaid sotsiaaltoetusi jne. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 250 krooni, tasu sõidukulu eest 44 krooni ja käibemaks 102,80 krooni. Seega kuulub kinnipeetavalt riigituludesse väljamõistmisele 352,80 krooni. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4