Obsah (4)

§ 199§ 69§ 68§ 75

1-09-5875 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5875 (09240101583) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 kuu 27 päeva,

§ 69

alusel asendati üldkasuliku tööga 114 tunni ulatuses täitmisega 12 kuuks Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Anneli Kruberg F.G RESOLUTSIOON

§ 69

lg 6 alusel pöörata F.G-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-5875 mõistetud karistus, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu F.G poolt tehtud üldkasulik töö 12 tunni ulatuses (6 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Valida F.G-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 30.04.2010.a. Mõista F.G-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud kaitsja Tatjana Massalina poolt 30.04.2010.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 300 (kolmsada) krooni. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-5875 tunnistati F.G süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 1 kuu ja 27 päeva.

§ 69

lg 1 kohaselt asendati F.G-le määratud karistus 1 kuu ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 114 tunni ulatuses. Täitmise tähtajaks määrati 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati F.G üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2009.a kohtuotsus on jõustunud 13.05.2009.a. 22.04.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 19807 F.G suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Errakorralisest ettekandest nähtub, et F.G ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei taotlenud luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. F.G ei ilmunud posti teel saadetud kutsete peale 10.06.2009.a ja 29.06.2009.a. Tuli esmasele registreerimisele alles 30.06.2009.a, peale kriminaalhooldaja poolt 29.06.2009.a aadressil xxx tehtud kodukülastust. Siis selgus ka, et F.G ei ela sellel aadressil juba mitu kuud. F.G ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele: 1) 17.07.2009.a, tuli kohale 20.07.2009.a; 2) 07.09.2009.a, tuli kohale 08.09.2009.a; 3) 02.11.2009.a, tuli kohale 12.11.2009.a; 4) 06.01.2010.a, tuli kohale 20.01.2010.a; 5) 01.03.2010.a, tuli kohale 11.03.2010.a; 6) 13.04.2010.a, tuli kohale 14.04.2010.a. Sellega rikkus ta

§ 75lg 1 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõuet.

F.G vahetas elukohti ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevat luba küsimata. 20.07.2009.a registreerimisel ei teatanud ta kriminaalhooldajale üldse oma elukohta. 08.09.2009.a teatas, et elab isa suvilas Narva lähistel aiandusühistus Rjabinka tänav 3 maja 2 356, sest mujal ei ole elada. 20.01.2010.a teatas, et on asunud elama aadressil Viru 3-517, Narva. Sellega rikkus ta

§ 75lg 1 p 5 ettenähtud kontrollnõuet.

F.G ei täida üldkasulikku tööd vastavalt talle koostatud ajakavadele. Esimene ajakava oli koostatud 03.07.2009.a kokku 36 tunni kohta ajavahemikule 06.07.2009 16.07.2009 MTÜ-sse Narva Avatud №ortekeskus RLK. Selle alusel ei täitnud ta ühtegi tundi. Teine ajakava oli koostatud 12.11.2009.a KÜ-sse Kerese 36 kokku 24 tunni kohta ajavahemikule 16.11.2009 - 27.11.

1. Selle alusel ei täitnud ta ühtegi tundi. Kolmas ajakava oli koostatud 20.01.2010.a Tehnikaspordiühingusse Energia 40 tunni kohta ajavahemikule 25.01.2010 - 05.02.
2. F.G töötas ära ainult 12 tundi. Neljas ajakava oli koostatud 11.03.2010.a KÜ-sse Narva Koolipõik 18 tunni kohta ajavahemikule 12.03.2010 - 14.03.
3. Selle alusel ei täitnud ta ühtegi tundi. Viies ajakava oli koostatud 14.04.2010.a KÜ-sse Kreenholmi 9 Plus 60 tunni kohta ajavahemikule 15.04.2010 30.04.
4. Selle alusel ei asunud ta üldkasulikku tööd täitma. Seega, ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. 03.07.2009.a selgitas F.G , et ei saanud kutseid kätte, sest ei ela aadressil Võidu 17-37 Narva. 20.07.2009.a selgitas, et unustas 17.07.2009.a registreerimisele tulla. 08.09.2009.a selgitas, et 07.09.2009.a ei tulnud registreerimisele, sest oli haige, palavikus. Arsti poole ei pöördunud. 12.11.2009.a selgitas, et töötas tuttavate suvilas ja seetõttu ei tulnud registreerima. 30.11.2009.a selgitas, et ei asunud üldkasulikku tööd täitma seetõttu, et töötas enda ja teiste inimeste suvilates, teenides endale elatusvahendeid. Sellel põhjusel ja seoses vanema venna matuste korraldamise vajadusega palus, mitte suunata teda üldkasulikule tööle enne 01.01.2010.a. 20.01.2010.a selgitas, et unustas 06.01.2010.a registreerimisele tulla. Peale seda kutseid kätte ei saanud, sest ei ela enam aadressil xxx. Oli Tallinnas isal külas 06.01.-13.01.2010 ning Narva tagasi saabumisest elab aadressil Viru 3-517, Narva tuttava juures. Hakkab taotlema omaette tuba ühiselamus. 08.02.2010.a selgitas, et ei läinud alates 01.02.2010 üldkasulikku tööd tegema, sest oli haige. Arsti poole ei pöördunud, sest oli palavik. Kriminaalhooldajale ei helistanud ega teatanud, sest mobiilil ei ole krediiti. Ei ole nõus lund koristama.
5. ja 26.01.2010.a ei käinud üldkasulikku tööd tegemas, sest magas sisse. 11.03.2010.a selgitas, et oli haige ja seetõttu ei tulnud 01.03.2010.a registreerima. Kriminaalhooldaja helistas ja oli kokku lepitud registreerimine 08.02.2010, kuid ei tulnud, sest oli haige.
6. ja 26.01.2010.a ja 01.02.-05.02.2010.a ei teinud üldkasulikku tööd, sest ei tahtnud lund koristada. 12.04.2010.a selgitas, et esimesel päeval ei läinud üldkasulikku tööd tegema seetõttu, et magas sisse. Pärast aga enam ei läinudki. 14.04.2010.a selgitas, et ei tulnud registreerimisele, sest lahendas eluruumiga seonduvaid probleeme. Kriminaalhooldaja nendib, et F.G poolt üldkasuliku töö täitmine ja kontrollnõuete järgimine on kulgenud väga probleemselt. Vaatamata sellele, et talle on koostatud juba 5 üldkasuliku töö tegemise graafikut, on ta ainult ühe järgi üldkasuliku töö soorituskohal käinud ja teinud ära kõigest 12 tundi. Kriminaalhooldaja poolt tehtud selgitustöö ja kaks hoiatust ei ole F.G distsiplineerinud. Oma käitumisega on F.G näidanud, et ei soovi täita üldkasulikku tööd ja järgida kontrollnõudeid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg erakorralise ettekande juurde. Kriminaalhooldusalune F.G tunnistas, et rikkus registreerimise kohustust ning üldkasuliku töö tegemise kohustust ilma mõjuvate põhjusteta. Ta ei nõustunud sellega, et pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leidis, et F.G-le tuleks anda veel võimalus teha üldkasulikku tööd. 3 Prokurör arvab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne F.G suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ta rikkus kõiki nõudeid, mis vähegi võimalik. Seega tuleb kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande F.G suhtes rahuldada ning pöörata karistus täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek F.G suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune F.G rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 17.07.2009.a, 07.09.2009.a, 02.11.2009.a, 06.01.2010.a, 01.03.2010.a, 13.04.2010.a, rikkudes sellega

§ 75lg 1 p 2.

Samuti ei taotlenud F.G luba elukoha vahetamiseks, rikkudes sellega

§ 75lg 1 p 4.

Samuti F.G ei täitnud ilma mõjuva põhjuseta temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses, tal on jäänud täitmata 102 ÜKT tundi. Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, F.G seletusi rikkumiste kohta, on kohus veendunud, et F.G hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest, kuna seda ei põhjustanud erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu. Kohus hindab hooldusaluse käitumist tahtliku kõrvalehoidumisena kohtuotsuste täitmisest. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine F.G suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb pöörata F.G-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-5875 mõistetud karistus, 1 (üks) kuu 27 päeva vangistust, täitmisele. Kuna F.G on jäänud täitmata 102 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 51 päeva (1 kuu ja 21 päeva) vangistust. F.G-lt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis on vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik 4