Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: Märt R , IK: xxx, elukoht: Xxx V™S § 120 korras 1. Jätta Märt R kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihl 04.02.2010 otsusele nr 2302,09,019111 Märt R karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihl 04.02.2010 otsus nr 2302,09,019111 Märt R karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.12.2009 kella 16.16 ajal J.Kunderi tänaval Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud otsasõitu ees pidurdanud ja vasakpööret sooritama hakanud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele otsa, põhjustades sellega varalise kahju EKE ASle ja Swedbank Liising ASle, millega rikkus LE § 129 nõudeid ja pani toime LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Märt R kaebuse, milles leidis, et ei ole süükspandavat väärtegu toime pannud. Liiklusõnnetuse toimumise päeval olid väga rasked ilmastikuolud. J.Kunderi tänav on ühesuunaline, kaherealine tee, kuid ilmastikuolude tõttu ei olnud teemärgistus näha ja rohke lume tõttu oli tee tegelikust visuaalselt kitsam. Kaebuse esitaja liikus mööda J.Kunderi tänavat ja ees liikus Citron Berlingo, mida juhtis A.Alt. Citroeni liikumine oli ebaselge ja liikumise hetkel ületas Citroeni juht korduvalt kahte rida eraldavat telgjoont, kuid jäi mõistmatuks, kas Citroeni juht soovib vahetada sõidurida või liigub jätkuvalt vasakpoolses reas. Paremas reas, kaebaja sõidukist natuke tagapool liikus tundmatu sõiduk. Kaebaja sõiduk liikus kiirusega 30-40 km/h ja sama kiirelt liikus ka Citroen. Vahekaugus sõidukite vahel võis olla 20-25 meetrit. J.Kunderi ja Fr.Kuhlbarsi tänavate reguleerimata ristmikule lähenedes Citroeni juht järsult pidurdas. Citroen paiknes sel ajal J.Kunderi tänava keskel ja kuna teekattemärgistust ei olnud võimalik näha, siis ei olnud täpselt aru saada kummas reas Citroen paikneb. Kaebaja aeglustas ja soovis Citroenist vasakpoolse sõidurea kaudu mööduda, kuid Citroeni juht sooritas järsult manöövri vasakule. Kaebaja sõitis otsasõidu vältimiseks vasakule haljasalale, kuid Citroeni juhi manöövri tulemusena ei olnud otsasõitu võimalik enam vältida. Seega rikkus Citroeni juht LE § 91, 97, 98, 107, 128 lg 2 ja § 156 nõudeid. Kaebaja möönab, et pikivahe oleks võinud tõepoolest veelgi suurem olla, kuid liiklusõnnetuse toimumise põhiliseks teguriks oli siiski Citroeni juhi valed sõiduvõtted. Kui vaadelda politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemi, siis punkt 3 tähistab veeremisjälge haljasalal, kuhu kaebaja pööras alates hetkest kui nägi, et Citroeni juht hakkab sooritama manöövrit vasakule. Andmete järgi oli selleks teepikkuseks 10,6 meetrit. Seega hakkas Citroen manöövrit sooritama, jättes tagapool liikujatele reageerimiseks aega ühe sekundi. A.Alt on märkinud ülekuulamisprotokollis, et enne pööret ta oma auto taga autot ei näinud, millega kinnitab LE § 91 rikkumist. Kui A.Alt oleks liigelnud korrektselt, lülitanud aegsalt sisse suunatule ja hoidnud vasakusse teeäärde, siis oleks kaebaja sellele korrektselt reageerinud ja kiiruse aegsalt maha pidurdanud. Kaebuses kirjeldatud ja väärteomaterjalides sisalduvate andmete põhjal A.Alt nii ei käitunud. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et liiklusõnnetuse põhjustas A.Alt. Kaebaja ei ole nõus ka määratud karistusega. Liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi liiklusõnnetuses osalenud isikutele ei tekkinud ja varaline kahju ei olnud suur. Antud tegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid liiklusõnnetus toimus valede juhtimisvõtete ja raskete ilmastikuolude koosmõjul ja tagajärjel. Kaebaja ei mõista ka politseiametniku poolt väärteomenetluse otsuses nimetatud motiive, kus ametnik põhjendab lisakaristuse rakendamist. Kaebaja on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamiseks peab siiski olema seos tahtliku teoga. Kaebajal puudub motiiv tahtlikult liiklusõnnetust põhjustada, sest liiklusõnnetuse tõttu on kaebaja sunnitud edaspidi tasuma kõrgemat liikluskindlustusmakset ning remontima iseenda sõiduki. Seega ei pea kaebaja põhjendatuks 3000 krooni suuruse rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist kaheks kuuks. Kaebaja töötab 2 autoremondilukksepana ja nähtuvalt sellest ei ole kaebajal võimalik tööd antud ettevõttes ettenähtud viisil jätkata. Vastav karistus seab tänastes majandusoludes kaebaja raskesse materiaalsesse olukorda, sest juhtimisõiguseta ei ole antud töökohal kaebajal võimalik jätkata. Lisaks märgib kaebaja, et liiklusõnnetuse fikseerinud politseiametnikud käitusid liiklusõnnetuse osalistega üleolevalt ja ebaõiglaselt. Põhja Prefektuuri töötaja Kaiti Ummelas väitis liiklusõnnetuse sündmuskohal, et kaebaja on igal juhul õnnetuse põhjustamises süüdi ja parem nõustugu sellega, vastasel juhul määratakse kaebajale karistus. Samuti dikteeris Kaiti Ummelas pooltele ette, mida osapooled seletustele peaks kirjutama. Kaebaja leiab, et selline väljendumine politsei poolt on kaebaja suhtes pahatahtlik ja rikub kaebaja õigusi. Liiklusõnnetuse kohal käinud konstaabli Kaiti Ummelas koostatud skeemilt nähtub Citroeni juhi LE § 98 rikkumine, kus sõiduki tagumise osa paiknemine näitab sõiduki esialgset paiknemist. Sõiduki esiosa on libisenud paremale tulenevalt saadud löögist. Rikkumine on tuvastatav ka fototabeli fotodelt. Citroeni juhi LE § 97 ja 107 rikkumised on tuvastatavad A.Alti enda poolt koostatud seletuskirjas oleval skeemil, kus A.Alt tunnistab ise, et ei paiknenud enne manöövrit, manöövri ajal ja pärast manöövrit õigesti. Fototabelis sisalduvate fotode alusel on võimalik tuvastada liiklusõnnetuse hetkel valitsenud ilmastikutingimused ja teeolud, sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetuse toimumist ja liiklusõnnetuse asukoht. Kaebuse esitaja taotleb liiklustehnilise ekspertiisi määramist esitamaks eksperdile küsimused: kui suur võis olla kaebaja sõiduki kiirus ohule reageerimise hetkel, kui suur oleks olnud mõistlik pikivahe ja liikumiskiirus sel hetkel valitsenud ilmastikuoludes. Samuti taotletakse väärteomenetluse otsuse tühistamist. Oma kirjalikus arvamuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub kaebuse jätta rahuldamata. Tunnistajana on M.R kohtuvälises menetluses väitnud, et sõiduauto Berlingo pidurdas järsult ja sellest tulenevalt pidi tema oma sõidukiga sõitma haljasalale. M.R nägi, et Berlingo pöörab vasakule. Tunnistaja ülekuulamise protokollis ei märgi kaebuse esitaja mingil moel ära asjaolu, et teine sõiduk oleks sõitnud kahe rea vahel, või et viimase sõiduki liikumisest ei olnud arusaadav kuhu ta suundub. Kaebuse esitaja tunnistaja ülekuulamise protokolli joonistatud skeemilt on näha, et M.R on mõlemad sõidukid ja nende liikumistrajektoori joonistanud vasakpoolse sõiduraja piiridesse. Kaebuse esitaja on oma kaebusesse liiklusõnnetuse asjaolude kohta kirjutanud andmeid, mida kohtuvälises menetluses antud ütlustes ei ole välja toodud. Lisaks omavad kaalu ka teise osapoole tunnistajana üle kuulatud A.Alt ütlused, kes väidab, et sõitis kogu tee vasakus reas ja sooritas ka pöörde vasakust reast. Lisaks eeltoodule on toimiku lk 15 asuvalt skeemilt näha, et sõiduauto Opel Astra on haljasalale pööranud juba 10,6 m enne J.Kunderi ja Kuhlbarsi ristmikku. Arvestades mõlema sõidukijuhi poolt väidetavaid sõidukiiruseid (Opel Astra 40 km/h ja Citroen Berlingo 30 km/h), on näha, et Citroen Berlingo hakkas pidurdama piisavalt kaugel ristmikust ning ei olnud põhjust sooritada äkkpidurdust. Lisaks sellele tuleb ka arvestada, et enne haljasalale sõitmist oli Opel Astra juhil reageerimise aeg. M.R on oma kaebuses ära märkinud, et sõidukite pikivahe oleks võinud ohutust silmas pidades olla ka pikem. Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli Opel Astra ja Citroen Berlingo vahel olnud vale pikivahe, mitte aga asjaolu, nagu oleks Citroen Berlingo liiga järsult pidurdanud. Juhul kui sõidukite pikivahe oli umbkaudselt 20-25 m (kaebuse esitaja sõnade kohaselt) ja sõiduauto Citroen Berlingo hakkas pidurdama ristmikule lähenedes, pidi sõiduki Opel Astra kaugus eelnimetatud ristmikust olema 25-30 m kaugusel. Juhul, kui M.R ei suutnud oma sõidukit, mis liikus kiirusega 40 km/h peatada 25-30 ulatuses sõiduteel ja alles 10,6 m enne ristmikku haljasalale pööras, on ilmselge, et sõidukijuht oli valinud ees sõitva sõidukiga vale pikivahe või vale sõidukiiruse, mis ei taganud ohutust liikluses. Tulenevalt LE § 123 peab juht oma sõiduki kiiruse kohandama selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liiklustihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juhul, kui kaebuse esitaja valis vale sõidukiiruse, mille juures ta ei suutnud oma sõidukit takistuse ees peatada, oli ta valinud vale pikivahe. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on 3 kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjalike seisukohtadega, väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitaja on menetlusaluse isikuna omakäeliselt ülekuulamisprotokolli märkinud, et „Berlingo pidurdas järsult, proovisin otsasõitu vältida põigates vasakule poole, tee ääres olevale haljasalale. Olles haljasalal nägin, et auto (Berlingo) keerab vasakule Kuhlbarsi tn. Mulle jääb mulje, et Berlingo tegi äkkpidurduse viimasel hetkel ja leian, et mina ei ole süüdi avarii põhjustamises. Väärteoprotokolli on menetluslune isik Märt R märkinud ütluste ossa, et on tutvunud ja on nõus. Kaebuses on seevastu kaebuse esitaja märkinud, et ilmastikuolude tõttu ei olnud teekattemärgistus näha ja rohke lume tõttu oli tee visuaalselt kitsam. Seejärel on kaebuses märgitud, et ees liikunud Citroeni paiknemine oli ebaselge ja liikumise hetkel ületas Citroeni juht korduvalt kahte rida eraldavat telgjoont, kuid jäi mõistmatuks kas soovitakse vahetada rida või liigutakse jätkuvalt vasakpoolses reas. Sellised kaks erinevat väidet on ilmselgelt teineteist välistavad. Juhul, kui esimese väite puhul ei olnud teekattemärgistus ilmastikuolude tõttu näha, siis ei saanud ka kaebaja näha seda, et Citroen Berlingo ületas kahte rida eraldavat telgjoont. Kui aga telgjoon oli näha ja selle ületamine samuti, on esimene väide vale. Samas on viimase väite sõnastusest võimalik üheselt aru saada, et Citroen Berlingo liikus jätkuvalt vasakus reas. Edasistes väidetes on kaebuse esitaja aga märkinud, et ristmikule jõudes Citroen Berlingo juht äkitselt pidurdas ja paiknes juba tänava keskel ning kuna teekattemärgitust ei olnud näha, ei olnud võimalik aru saada kummas reas Citroen Berlingo paikneb. Sellele järgnevalt aga otsustas kaebuse esitaja eessõitvast sõidukist vasakult mööduda, kuid Citroen Berlingo sooritas järsult manöövri vasakule. Iseenda joonistatud skeemil on aga kaebuse esitaja näidanud seda, et eessõitev sõiduk oli vasakus reas ja tema enda sõiduk samuti. Seega oli sündmuskohal kaebuse esitanud isikule üheselt selge, et Citroen Berlingo liikus vasakul sõidurajal. Samas ei oleks saanud kaebuse esitaja teha möödasõitu vasakult poolt, kuivõrd ta oli möödasõidu tegemise ajaks juba haljasalal. Tunnistajana üle kuulatud Aavo Alt ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on A.Alt märkinud, et „21. dets 09 kell 16.30 sõitsin autoga Berlingo xxx mööda J.Kunderi tn ja keerasin vasakule E.Kuhlbarsi tn kui olin pööret sooritanud peaaegu tundsin tagant tõuget vasakule ja pidurdasin. Tulemuseks oli avarii Opel xxxvedas mind küljega kaasa ja peatus meetrit 2-3 edasi. Peale avariid tuli auto juurde teine juht ja ütles, et läheme kohe Seesami kindlustusse kuna ta ütles, et ta on nagunii süüdi, kuid hiljem helistas kuskile ja ütles, et tema ei kirjuta end süüdi. Enne pööret sõitsin vasakus reas ja pöörde sooritasin ka vasakust reast. Enne pööret ma oma taga autot ei näinud. Kunderi tänav on ühesuunaline.” Väärteoasja materjalides leiduvatest fotodest sündmuskohalt võib järeldada, et Citron Berlingo on vasakpöörde peaaegu lõpetanud ning asub pärisuunavööndis, millest saab järeldada, et vasakpööre on tehtud vasakust reast. Seevastu on Opel Astra vastassuunavööndis ja sõitnud üle haljasala ja sellele vaatamata veel riivanud vasakpööret teinud Citroen Berlingot. Seda, et Citroen Berlingo on teinud vasakpöörde vasakust reast kinnitab ka kaebuses esitatud väide selle kohta, et kaebuse esitajal oli kahtlus, et eesliikuv sõiduk jätkab liikumist vasakpoolsel real, mida kinnitab ka kaebuse esitaja enda koostatud joonis. Kuivõrd eesliikunud sõiduk lähenes ristmikule, siis ei tohiks kaebuse esitajale tunduda üllatuslik, et ristmikule lähenedes kiirust vähendatakse või isegi pidurdatakse. Seda peaks iga igapäevaliikluses osalev juht teadma. Kaebuses esitatud väide, et Citroen Berlingo juht tegi äkkpidurduse, ei ole kohtu arvates usutav ning sellistes ilmastikutingimustes äkkpidurdust 4 tehes ei oleks võimalik vasakpööret sooritadagi. Kaebuse esitaja on taotlenud kaebuses ka liiklustehnilise ekspertiisi määramist ja esitatud küsimustest nähtuvalt on kaebuse esitaja ekspertiisiga soovinud saada vastuseid selle kohta kui suur võis olla kaebaja sõiduki kiirus ohule reageerimise hetkel, kui suur olnuks mõistlik pikivahe ja liikumiskiirus sel hetkel valitsenud ilmastikuoludes? Kohtule jäävad need küsimused arusaamatuks, kuivõrd vastused nendele küsimustele oleks andnud LE § 123 ja 129 nõuete järgimine ning nõuete järgimisel ei oleks väärteoasja alustamiseks põhjust olnud. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses, et eessõitnud sõiduki juht on rikkunud tervet rida liikluseeskirja nõudeid, kuid kohtu arvates ei sobi ükski neist A.Alti käitumist iseloomustama. Küll leiab kohus, et menetlusalune isik ise on rikkunud LE § 129 sätteid, milliste kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Seega valis kaebuse esitaja sellise pikivahe, mis ei võimaldanud otsasõitu vältida. Samas sellise pikivahe valikul vastavalt kiirusele tuleb kiiruse valikul lähtuda LE § 123 sätetest, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb. Seega pidanuks käesoleval juhul kaebuse esitanud isik kohandama kiiruse selliseks, mis kaebuses kirjeldatud ja sündmuskohal valitsenud teeolusid, ilmastikutingimusi ja tee seisundit arvestades oleks taganud suutelisuse sõiduk peatada nähtavusulatuse piires. Nagu nähtub sündmuskohal tehtud fotodest ja sellest, et ka kõrvale, haljasalale pööramine ning haljasalast ülesõitmine ei olnud piisav otsasõidu vältimiseks, siis ilmselgelt ei olnud kaebuse esitaja oma juhitud sõiduki kiirust kohandanud selliseks, et sõidukit peatada ja sõitis vasakpööret sooritavale sõidukile otsa. Seejuures nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja tahtis veel eessõitvast sõidukist vasakult mööduda, mis kohtule tundub sellistes ilmastikuoludes sõitmisel äärmiselt ohtlik ja kohatu, eriti veel siis kui seda tehakse haljasala kaudu, kus sõitmine üldse on keelatud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kohtuvälisel menetlusel on õigesti kaebuse esitanud isiku käitumist hinnatud LE § 129 nõuete rikkumisena ja LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteona. Kaebuse esitaja on kaebuses asunud ka seisukohale, et temale määratud karistus on liiga range ning on leidnud, et lisakaristuse kohaldamine ei ole otsuses põhjendatud. Kaebuses on asutud seisukohale, et isikutele liiklusõnnetuses tervisekahjustusi ei tekitatud, varaline kahju ei ole suur. Tegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid liiklusõnnetus toimus valede juhtimisvõtete ja raskete ilmastikuolude koosmõjul ja tagajärjel. Taolised kaebuse väited „Tegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid liiklusõnnetus toimus valede juhtimisvõtete ja raskete ilmastikuolude koosmõjul ja tagajärjel” lükkavad ümber kogu kaebuse eelnenud kaks lehekülge põhjendusi selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi teine juht, so A.Alt. Selliseid väiteid ei saa kohus jätta kuidagi arvestamata, sest sellega sisuliselt tunnistab kaebuse esitaja temale inkrimineeritud väärteo toimepanemist ja lükkab ümber iseenda väited teise isiku süü kohta. Väärteootsusega on kaebuse esitanud isikut karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ja lisakaristust on kohaldatud 2 kuuks. Vastavalt LS § 7417 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ja lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on kaebuse esitanud isikut karistatud põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so vaid 1/6 ulatuses võimalikust karistusmäärast ja lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuigi põhikaristusena saanuks juhtimisõiguse ära võtta kuni kuueks kuuks. 5 Kohus asub seisukohale, et kuivõrd liiklusõnnetusega põhjustati vaid varalist kahju ja inimestele tervisekahjustusi ei tekitatud, siis võib tõepoolest öelda, et süüdlase süü ei ole väga suur. Vastavalt karistuspraktikale kohaldatakse karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad asjaolud või karistust raskendavad asjaolud, siis vastavalt kas määratakse karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda ületavana. Käesoleval juhul karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, mis andnuks aluse kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, so siis kas rahatrahv 150 trahviühikut, so 9000 krooni või 15 päeva aresti või juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Käesoleval juhul on aga karistus määratud 1/3 ulatuses keskmisest määrast, mis tundub kohtule põhjendamatult leebe, kuid kohus ei saa kaebemenetluses määratud karistust raskendada. Kohus peab võimalikuks, et põhikaristuse määramine sellises määras on tingitud asjaolust, et tekitatud varaline kahju arvatavasti ei ole suur. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse kohaldamise põhjuste osas. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut kuus kuud enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, millest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik ei ole suuteline kohandama oma juhitud sõiduki kiirust liikluseeskirjas sätestatud nõuetele vastavaks ning ta on oma juhtimisvõtete tõttu ohtlik. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest ei sundinud varasem karistus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest teda hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemisest, mistõttu jäi eelmise karistuse eesmärk saavutamata ning kohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsusega kohaldatud lisakaristus on põhjendatud nii lisakaristuse kohaldamise osas kui ka selle määra osas. Kaebuses on märgitud, et menetlusalusel isikul on mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine oluline, kuivõrd kaebuse esitanud isiku töö eeldab juhtimisõigust. Kaebuse väidetest võiks teha järelduse, et tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema sissetulek. Seega on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Sellistest asjaoludest, so menetlusaluse isiku käitumisest enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ja pärast selle väärteo toimepanemist, saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ei täida oma eesmärki ja menetlusalune isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid, sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.