Obsah (5)

§ 74§ 199§ 68§ 75§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-11291 Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul

§ 74lg.

4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg. 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. I.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses 08.10.2007-10.10.2007 s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust katseajaga 3 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati I.N heastama igakuuliselt kuriteoga tekitatud kahju 3803,33 krooni 36 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 21.01.

1. Katseaja algus 31.01.2009 ja lõpp 12.01.
2. Viru Maakohtu 09.11.2009 kohtumäärusega muudeti I.N kohustust tasuda igakuuliselt kannatanutele 3803 krooni kuus ning lubati tal tasuda alates 01.11.2009 kuni 31.10.2010 2000 krooni kuus. I.N selgitas kohtus, et ta paluks vähendada kohustust kuni 1000 krooni igakuiselt. Töökohta ega sissetulekut tal ei ole. Ka kohtuotsuse tegemisel jaanuaris 2009 ei olnud tal töökohta. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on süüdimõistetule andnud korduvaid võimalusi oma kohustuse taätimiseks, kuid süüdimõistetu suhtus sellesse kergemeelselt. Alates veebruarist 2009 on kohustus täidetud summas 3500 krooni, mis on kaduvväike summa võrreldes tekitatud kahjudega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et 04.02.2009 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused (lk 8). I.N-ile on korduvalt selgitatud kahju tasumise korda ning kohtu poolt pandud kohustuse rikkumisest tulenevaid tagajärgi. Katseaja jooksul on I.N-ile koostatud kaks erakorralist ettekannet seoses rahalise kohustuse mittetäitmisega. Viru Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus I.N-ile mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse kohaselt ei suutnud seniajani I.N oma kohustust täita kuna puudus töökoht, kuid käesoleval ajal omab alalist töökohta ning on juba asunud võlgnevust hüvitama. Viru Maakohtu 09.11.2009 kohtumäärusega muudeti I.N kohustust tasuda igakuuliselt kannatanutele 3803 krooni kuus ning lubati tal tasuda alates 01.11.2009 kuni 31.10.2010 2000 krooni kuus. I.N on katseaja algusest 13.01.2009 tasunud igakuulist rahalist kohustust ainult neljal kuul, kokku 3500 krooni. Toimikus olevatest maksekorraldustest (lk 65,66) on näha, et I.N on kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju katteks tasunud 2009 novembri kuus 1000 krooni, 2009 detsembri kuus 1000 krooni. Jaanuaris 2010 ei tasunud rahalist kohustust üldse. I.N 16.12.2009 seletusest (lk 62) on näha, et ta ei saanud 2009 novembrikuu lõpuks kannatanule 1000 krooni maksta kuna ta ei saanud tööjuurest puhkepäeva, et pangas ülekanne teha ning maksis puuduolev 100 krooni 16.12.
3. Samas lubab, et maksab 2009 detsembrikuu eest 2000 krooni 31.12.
4. 13.01.2010 seletusest (lk 63) on näha, et ta ei saanud 2009 detsembrikuu eest rahalist kohustust tasuda, kuna tööandja ei maksnud palka. Lubab 30.01.2010 maksta nii 2009 detsembrikuu kui ka 2010 jaanuarikuu eest kokku 4000 krooni. 03.02.2010 seletusest (lk 64) on näha, et ta ei saa maksta igakuuliselt 2000 krooni kuna tööandja ei maksa kokkulepitud palka. Samas lubab tööandja objekti lõppedes märts 2010 maksta väljateenitud palga. I.N töötas ametlikult alates 11.05.2009 OÜ xxx-is ehitajana kuupalgaga 5000 krooni. Seega on I.N stabiilne sissetulek ja võimalus kahju maksmiseks. I.N igakuulise kohustuse vähendamine 3808,33 kroonilt 2000 kroonile ei andnud soovitust tulemusi, kuna ta ei täida jätkuvalt enda antud lubadusi kahju hüvitamiseks. Registreerimislehest (lk 74) on näha, et I.N on registreerimisel käinud üldiselt korralikult, on kahel korral hilinenud registreerimisele seoses registreerimise päevade segamini ajamisega. Samuti on I.N katseaja jooksul sooritanud 3 uut väärtegu, nendest 2 väärtegu 18.07.2009 ja 22.07.2009

§ 218

lg 1 alusel (rahatrahvid summades 3600 krooni ja 1200 krooni on tasumata) ning 28.10.2009 Tubakaseaduse § 49 alusel (rahatrahv summas 180 krooni on tasumata) millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud. I.N on varem 11 (!) korda kriminaalkorras karistatud isik, enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mitmel korral on viibinud ka vanglas ning olnud ka kriminaalhoolduse all ( karistusregistri teatis). Sellises olukorras on isiku vangistusest tingimuslik vabastamine on harvaesinev nähtus. Maakohus tegi 13.01.2009 kohtuotsuse, millega tunnistas isiku süüdi mitmes vargustes, kus kahjud ületasid 100000 krooni. Karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus leiadis, et on võimalik vabastada I.N vangistusest tingimuslikult. Üheks tingimuseks määras kohus

§ 75lg 2 p 1 kohaselt kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse.

I.N ei asunud veebruarist 2009 kahju hüvitamisele ega läinud tööle. Alles maist 2009 leidis ta endale töökoha. Ka siis ei asunud ta kahju hüvitamisele kohtu poolt määratud ulatuses. Kohus kergendas talle kohustust 2000 kroonile igakuiselt. Ka sellelega ei tulnud M. Saguri toime. Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtub talle määratud kohutusse kergemeelselt, annab kohtule mitte millegagi kaetud lubadusi eesmärgiga vältida vangiminekut. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu soovi, et nüüd võib hakata maksma 1000 kuus, samas aga ei ole tal jätkuvalt kindlat töökohta. Kriminaalhooldus I.N suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Rikkus kohustust tasuda kannatanutele igakuuliselt 2000 krooni. Seega I.N ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning I.N tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ain Nutovi taotlus I.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata I.N-ile Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Saata I.N kandma karistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates I.N-ile karistuse kandmisele ilmumise kuupäevast, KrMS § 414 koras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu