1-09-13104/8

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-13104 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid G.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.U sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 07.09.2009 ja lõpp 07.05.2011 Jätta G.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.U-ni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.08.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 ja §329 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta. KarS §65 lg.2 alusel suurendati seda karistust G.U-le Tartu Maakohtu 06.05.2008 ja 05.06.2009 otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Sama otsusega kohustati G.U ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 07.09.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav lõpetas Viru Vanglas keskkonnalukksepa eriala, kuid tööga hõivatud ei ole. Veebruaris 2010 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangistuses toetavad kinnipeetavat materiaalselt ema, vanaema ja vend. Kinnipeetava enesehinnang on keskmisest kõrgem, sageli tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Kuna kinnipeetav ei ole endale probleemide tõsidust teadvustanud, on tal raskusi õigete lahendamisstrateegiate valikuga. Kinnipeetava tuleviku eesmärgid on ebaselged. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, väärteokorras 24 korda, millest 12 korda Alkoholiseaduse §70 ja §71 alusel. Reaalset karistust alkoholijoobes juhtimise eest kannab teist korda. Kinnipeetav ei pea ennast alkoholisõltlaseks ja täielikult selle tarvitamisest loobuda ei kavatse. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kolmel korral on olnud allutatud käitumiskontrollile. Suhtlemisel kriminaalhooldajaga oli kinnipeetav viisaka käitumisega, kuid ükskõikne oma probleemide ja vajalike muutuste suhtes. Katseaja perioodidel ei ole kinnipeetav oma käitumist seaduskuulekas suunas muutnud ja uute kuritegude sooritamise tulemusena on järgnenud karistuste täitmisele pööramine. Kinnipeetav ei ole senini analüüsinud oma tegude põhjusi ja tagajärgi, samuti ei ole teadvustanud alkoholist täieliku loobumise vajadust. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning ema ja venna toetus, ei pea kriminaalhooldaja kinnipeetavale elektroonilise järelevalve kohaldamist sobivaks meetmeks. Kinnipeetav on korduvalt eiranud käitumiskontrolli nõudeid ja jätkanud kuritegelikku käitumist, mis näitab selgelt ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide eiramist. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus hetkel elab ema üksi. Ema soovib küll poja ennetähtaegset vabanemist, et teda toetada ja rahulikult koos elada, kuid kuuldes elektroonilise valve rangetest nõuetest, jäi ema nõusoleku andmisel mõtlema, kas peamiselt sõprade seltskonnas viibida armastav poeg suudab olla koduarestis, liikudes lubatud trajektoori mööda minutilise täpsusega. Kuigi kinnipeetav kinnitas vanglas, et asub tööle emaga samas töökohas kaupluses xxx, ei leidnud tööleasumine ema poolt kinnitust, kuna tööandja ei soovi palgata uusi töötajaid. Kinnipeetaval puuduvad säästud ja kinnisvara, materiaalselt on lubanud teda toetada ema ja vend, kes töötab ehitajana Soomes. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid järgmised: alkoholi tarvitamine ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, riskiv elustiil ja lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega, uute kuritegude sooritamine katseajal, madal motivatsioon kuritegeliku käitumise muutmiseks. Positiivseteks asjaoludeks loeb kriminaalhooldaja pereliikmete toetust ning võimalusel vangistuses programmi Õige hetk läbimist. Maakohtu istung Kinnipeetav G.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et teab, mida tähendab katseaeg ja käitumiskontrolli nõuded, kuna on kahel korral kriminaalhooldusel olnud. Kriminaalhooldused lõppesid edutult. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljandat korda. Kahel korral on talle karistus mõistetud tingimisi vangistusega, kummalgi korral ei läbinud kinnipeetav katseaega nõuetekohaselt ja pani toime uued kuriteod katseajal. Ühel korral on kinnipeetav vangistusest vabanenud tingimisi enne tähtaega katseajaga, ka sel korral ei läbinud ta katseaega ja pani toime uued kuriteod katseajal. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik, kes rikub võimalusel ühiskonnas kehtestatud norme. Tingimisi katseajaga mõistetud karistus ja katseajaga ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei hoia teda ära uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemine koos elektroonilise järelvalvega eeldab eriti rangete nõuete järgimist. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja ka kinnipeetava ema seisukohta, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab sel korral läbida katseaja nõuetekohaselt ja ilma probleemideta. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde 3-toalisesse korterisse, mis on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on mures ja ei ole kindel, kas poeg saab hakkama elektroonilise järelevalvega kaasnevate rangete nõuete täitmisega. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega legaalne sissetulekuallikas. Kuigi kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta soovib asuda õppima õhtukooli ja sel ajal peab teda materiaalselt üleval ema, ei pea maakohus seda reaalseks. Nagu kinnipeetav seletas, on kinnipeetava ema sissetulekuks vaid miinimumpalk. Arvestades seda, et kinnipeetav on varem karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on materiaalsete raskuste tekkimisel suur oht uute kuritegude toimepanemiseks kinnipeetava poolt. Ka enne kuritegude toimepanemist oli kinnipeetaval olemas ema toetus, elu- ja töökoht. Samas ei suutnud nende olemasolu hoida kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest. Maakohtul puudub veendumus, et sel korral suudab kinnipeetav 1— aastase katseaja kestel täita kõiki KarS §75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4