lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud,
Deniss Minzatov Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2010.a. Tatjana Volkova S.J RESOLUTSIOON Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Tatjana Volkova erakorraline ettekanne nr 23500 S.J-i suhtes karistuse täitmisele pööramisest rahuldamata. 1 1-09-19427 Mõista S.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud kaitsja Vladimir Rogulski poolt 20.05.2010.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 300 (kolmsada) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.12.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-19427 tunnistati S.J süüdi
Kohaldati
sätteid ja asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 120 tunni ulatuses.
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.12.2009.a. kohtuotsus jõustus 08.01.2010.a. 27.04.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne S.J-i suhtes ettepanekuga pöörata määratud karistust täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune S.J ei täida temale pandud kohustust. Ajavahemikul 03.02.2010.a - 08.04.2010.a oli tuvastatud rikkumised (kriminaalhooldusalune ei ilmunud ÜKT töökohale ilma mõjuva põhjuseta; tihti hilinenud tööle jne.). Seisuga 23.04.2010.a S.J on täitnud ÜKT-d 61 tunni ulatuses. 15.02.2010.a oma seletuses Andrei on kirjutanud, et ilmus 10.02.2010.a töökohale ning palus teda töölt vabastada üheks päevaks, selleks et saada ID-kaardi Jõhvi linnas. 14.02.2010.a temal ei olnud vastavaid riideid, et ÜKT-d täita. 26.02.2010.a kirjutas, et tema oli hõivatud isiklikke asjadega (kohtumine õmblejaga, raamatukogu külastamine jne.) 16.03.2010.a kirjutas, et ei saanud tööle minna, kuna füüsiliselt töötama ei ole harjunud. 01.04.2010.a kirjutas, et oli haige, kuid arsti poole ei ole pöördunud. S.J ei järgi talle koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid. 1) 02.02.2010.a. oli koostatud ÜKT tegemise ajakava nr. 1, mille alusel S.J oli suunatud ÜKT-d sooritama KÜ-sse №vinka, mis asub Sillamäe linnas. ÜKT tegemise ajakava täitmise järgi oli tuvastatud rikkumised. 12.02.2010.a ja 15.02.2010.a Andrei ei ilmunud töökohale ilma mõjuva põhjuseta. 2) 03.03.2010.a ametniku poolt oli koostatud ÜKT tegemise ajakava nr.2, mille alusel S.J oli suunatud ÜKT-d tegema ajavahemikul 04.03.2010.a - 22.03.2010.a KÜ-sse Geologii 8/2. Selle ajakava järgi ei ilmunud S.J ilma mõjuva põhjuseta ÜKT töökohale 15.03.2010.a ja 16.03.2010.a. 3) 22.03.2010.a oli koostatud ÜKT tegemise ajakava nr. 3., mille alusel oli hooldusalune suunatud AS-sse Meke Sillamäe. ÜKT tegemise ajakava nr.3 täitmise järgi olid tuvastatud rikkumised ajavahemikul 01.04.2010.a - 08.04.2010.a. Seisuga 23.04.2010.a on S.J täitnud ÜKT-d 61 tunni ulatuses. Tööandjate poolt on kriminaalhooldajale esitatud erinevad pretensioone, mis oli seotud hooldusaluse hilinemisega 2 1-09-19427 ning töökohal puudumisega ilma mõjuva põhjuseta. On jäänud täitmata 59 tundi ÜKT-d. Katseaja kontrollnõudeid pole S.J rikkunud. Kriminaalhoolduse teostamine tema üle on üsna probleemne. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata S.J-ile karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud temale pandud kohustusi. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.J-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. S.J pani toime katseaja jooksul uue kuritegu ning ei täitnud ära ÜKT tunde täies ulatuses. Ta takistab kriminaalhoolduse teostamist. Uue kriminaalasja raames ta oli võetud vahi alla 23.04.2010.a. Kriminaalhooldusalune S.J seletas, et ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuna tundis end halvasti. Kõiki teisi ÜKT tingimuste rikkumist ei osanud S.J kohtule seletada. Kaitsja palub jätta erakorraline ettekande rahuldamata
S.J on vahistatud teise kriminaalasja raames ning süüdimõistmise korral asendatakse talle mõistetud ÜKT tegemata osa
Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne S.J-i karistuse täitmise pööramisest on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu.
lg 7 alusel kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohus tuvastas, et S.J ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses, temal on jäänud täitmata 59 ÜKT tundi. Ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks. Samuti on tuvastanud, et S.J pani toime uue kuruteo ÜKT täitmise ajal ning on vahistatud alates 22.04.2010.a. Kohus leiab, et on otstarbekas otsustada 23.12.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata osa täitmisele pöörmaist
lg 7 alusel, lahendades S.J-i süüdimõistmise küsimust kriminaalasja raames, kus tema suhtes on valitud tõkend – vahistamine. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. Pavel Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.